) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 224 eurot tagasiulatuvalt alates 15.02.2010.a. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et hageja poolt esitatud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja on nõus tasuma elatist 100 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub tütre K ülapidamiseks igakuiselt 447,38 eurot, millest kulutused toidule on 95,87 eurot, kulutused tervishoiule 12,78 eurot, kulutused hügieenitarvetele 63,91 eurot, kulutused rõivastele ja jalatsitele 63,91 eurot, eluasemekulud 70,31 eurot, sidekulud 12,78 eurot, kulutused transpordile 95,87 eurot ning muud vältimatud kulutused 31,95 eurot. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja seadusliku esindaja saadavale igakuisele sissetulekule (429,41 eurot) ei ole võimalik ainuüksi lapsele kuus tehtavate kulutuste suurus summas 447,38 eurot nagu hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud. Siinkohal märgib kohus, et lapse ülalpidamiseks on tõenäoliselt võimalik teha kordades suuremaid väljaminekuid, kuid vanemad peavad siiski arvestama reaalsete materiaalsete võimalustega ja vastavalt sellele korrigeerima ka lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi, isegi arvestades asjaolu, et hageja seaduslikku esindajat toetavad lisaks ka vanemad ning sugulased. Samuti ei ole hageja kõiki oma väiteid tõendanud. Kohtule on esitatud küll erinevaid ostuarveid, kuid nimetatud dokumentide pinnalt ei teki kohtul põhjendatud veendumust, et hageja seadusliku esindaja poolt 1,5-aastasele lapsele tehtavad kulud on igakuiselt 447,37 eurot. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle 3
§
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Seaduse kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja poolt esitatud ja AA AS poolt väljastatud palgatõendist nähtub, et kostja kuu keskmine töötasu (bruto) on 980 EUR. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise summas 160 eurot kuus. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 15.02.2010.a. kuni 15.02.2011.a. kogusummas 1995 eurot, arvestades, et kostja on eelnevalt hageja seaduslikule esindajale maksnud lapse ülalpidamiseks 639 eurot. Kostja leiab, et tal ei ole elatist tagasiulatuvalt võimalik tasuda, kuna kostja majanduslik olukord seda ei võimalda.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Elatisehagi on kohtule esitatud 21.02.2011.a. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis ajavahemikus 21.02.2010.a. kuni 20.02.2011.a. kogusummas 1281 eurot ( 12 x 160 eurot = 1920 eurot; 1920 – 639=1281 eurot) Kohus leiab, et hagi on elatise suuruse osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.