← Eesti

2-10-9410/22

Obsah (10)§ 153§ 118§ 54§ 55§ 109§ 1§ 110§ 114§ 34§ 108

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-9410 11. märtsil 2011, Narva kohtumaja Kohtuasi Endoli

tähenduses käsitletavad nõuetena, mis ei ole tagatud pandiõigusega. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud OÜ BaltEst Holding nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja nõue tuleneb 28.02.2009 arvest nr 8, mis kuulus tasumisele hiljemalt

  1. märtsiks 2009.a ja 30.06.2009 arvest nr 12, mis kuulus tasumisele hiljemalt
  2. augustiks 2009.a. OÜ BaltEst Holding esitanud rahalise nõude summas 552 666,67 EEK. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud OÜ BaltEst Holding nõue on eesõigusnõue summas 437 906 EEK (

§ 153

lg 1 sätestatud pandiga tagatud nõudena), mis seab võrreldes teiste võlausaldajatega kostja paremasse olukorda. LTV People OÜ, BaltEst Holding OÜ ega Termak Ehitus Grupp OÜ lepingutest ei tulenenud (Termak Ehitus Grupp OÜ) praegune OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) kohustust seada oma kohustute täitmise tagamiseks hüpoteeki korteriomandile. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et 04.09.2009 hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega kostjale on antud tagatis - on tagasivõidetav. OÜ Endoliin Grupp (pankrotis) pankrotihaldur on edastanud 14.02.2010 OÜ-le BaltEst Holding ettepaneku, milles on teinud kohtuväliselt ettepaneku - tunnistada kehtetuks Termak Ehitus Grupp OÜ ja Baltest Holding OÜ 04.09.2009.a. sõlmitud ning Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega on seatud tagatis - hüpoteek XXX, (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 437 906 krooni BaltEst Holding OÜ kasuks. OÜ BaltEst Holding on oma 22.02.2010 kirjaga teatanud mittenõustumisest esitatud ettepanekuga.

§ 118lõike 1 tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. 3

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410

§ 54

lg 1 pankrotihaldur (haldur) on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.

§ 55

lõige 2 haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama koigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

§ 109

lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. 04.09.2009 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimisel on Võlgnik eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele. Lepingu sõlmimise momendil olid hagejal täitmata kohustused mitmetele võlausaldajatele. Näiteks oli Termak Ehitus Grupp OÜ-1 täitmata kohustused Supreks Ehitus OÜ ees, seda 15.08.2009 seisuga summas 980 014,65 krooni. Võlgnik seadis tagatise ainult kostja OÜ BaltEst Holding kasuks, kuid ei seadnud seda ei Supreks Ehitus OÜ ega ka teiste võlausaldajate kasuks. OÜ BaltEst Holding on tagatise saamisega omandanud eelisõigused võrreldes teiste võlausaldajatega. Sellega on riivatud võrdse kohtlemise printsiipi - võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele (käesoleval juhul OÜ BaltEst Holding). Üldiseks võlausaldajate huviks on, et kõikidesse võlausaldajatesse suhtutakse võrdselt ning ka kõigi huvidesse suhtutaks võrdselt. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-87-08 tuleneb põhimõte, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik oma maksujõuetusest ja sellest, et ta ei ole võimeline rahuldama kõigi võlausaldajate nõudeid. Hageja teadlikus oma maksevõime puudumisest tulenes asjaolust, et juba 31.12.2008. seisuga oli hageja omakapital negatiivne (31.12.2008 seisuga – 605 151 krooni) ning võlgnik ei olnud suuteline täitma kõiki oma kohustusi, seda sealhulgas ka Supreks Ehitus OÜle. Võlgnik oli maksejõuetu

§ 1lg 2 ja 3 alusel.

Hagejal puudus põhjendatud vajadus seada tagatist kostja nõude täitmise tagamiseks. Kostjale tagatise andmisest ei sõltunud mingilgi määral hageja majandustegevus. Hagejal puudusid kostjaga üldsegi lepingulised suhted, v.a hüpoteegi lepingu sõlmimine. Seega kostjale tagatise andmisega ei tekkinud hagejal mingitki majandusliku hüve ning tagatise andmine ei olnud ka vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Seega tagatise andmisega on toimunud võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus 03.07.2003.a. lahendis nr 3-2-1-21-03 esitanud seisukoha, et tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et tagatise andmine oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Tagasivõidetav tehing oli sõlmitud 04.09.2009, pankrotimenetlus oli algatatud 19.10.2009.a, tagasivõidetav tagatise seadmise leping on sõlmitud perioodil, milleks on vähem kui 2 kuud enne pankrotimenetluse algatamist.

§ 110

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.

§ 110

lg 2 järgi kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.

§ 114

lg 1 p 2 tuleneb - kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. 4

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 Käesoleval juhul on tagatise andmine tagasivõidetav nii PankS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 sätestatu alusel kui ka alternatiivselt

§ 114lg 1 p 2 alusel.

Tehingu tagasivõitmise asjaolud on käesoleval juhul täidetud. 04.09.2009 lepinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. LTV People OÜ, BaltEst Holding OÜ ega Termak Ehitus Grupp OÜ lepingulistes suhetes ei olnud sätestatud tagatise seadmise kohustust. Võlakohustus kostjale muutus 01.08.2009.a sissenõutavaks summas 364 029 krooni, 14.03.2009.aastal summas 73 877 krooni. Hüpoteegi seadmise leping oli sõlmitud vähem kui 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. 04.09.2009 lepingu sõlmimise eel oli kostja seaduslikele esindajatele läbirääkimistest hageja esindajatega teada asjaolu, et hageja ei ole suuteline täitma oma lepingulisi kohustusi nii kostjale kui ka teistele võlausaldajatele (sellest oli kostjat informeeritud enne 04.09.2009 lepingu sõlmimist toimunud läbirääkimistel). Antud juhul on võlgnik andnud võlausaldajale tagatise

§ 114

lg lg 1 p 2 sätestatud tähtajal ning seetõttu tuleb nimetatud tagatise andmine (hüpoteegi seadmine) tunnistada kehtetuks. Ühe nõude tagamine pankrotimenetluses seab tagatist omava võlausaldaja eelisseisu võrreldes teiste võlausaldajatega, mistõttu on tagatise andmine vahetult enne pankrotimenetluse algatamist igal juhul teiste võlausaldajate huve kahjustav. Kuna tagatis oli seatud juba varasemalt tekkinud võlakohustuse täitmise tagamiseks, tagatise seadmiseks puudus kohustus ning võlgniku majandustegevuse jätkamine ei olnud kuidagi sõltuvuses tagatise andmisest.

§ 110

lg 2 tuleneb seaduses sätestatud eeldus, mistõttu tuleb eeldada, et 04.09.2009 tehinguga on teadlikult kahjustatud kõigi võlausaldajate huve. Samuti hageja esitas taotluse menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumiseks. Hageja palub anda hagejale menetlusabi ning vabastada hageja täielikult riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest hagi rahuldamisel kui ka rahuldamata jätmisel; võtta käesolev hagiavaldus menetlusse; hagi rahuldada; tunnistada kehtetuks Termak Ehitus Grupp OÜ ja BaltEst Holding OÜ 04.09.2009.a. sõlmitud ning Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega on seatud tagatis - hüpoteek XXX, (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 437 906 krooni BaltEst Holding OÜ kasuks; lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks; mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, tuues kohtulahendis menetluskulude jaotise. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 01.04.2010 määrusega, mis jõustus 20.04.2010, rahuldati menetlusabi taotlus ja vabastati Endoliin Grupp (pankrotis) täielikult riigilõivu tasumisest. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 26.02.2010. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot (25 000 krooni). TsMS § 135 järgi tsiviilasja hind nimetatakse avaldaja poolt. Hageja põhinõue on tuvastada tagatise andmise kehtetust, seega tegemist tuvastushagiga. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille hinda on võimatu määrata - hageja ei saa käesoleva hagi rahuldamisest ühtegi hüve. Hagejal puudub rahaliselt hinnatav hüve, mida ta saaks hagi rahuldamisel. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 Eeltoodust tulenevalt käesoleva hagi hinnaks on 1 595 eurot (25 000 krooni). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 55) kostja leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja seaduslik esindaja soovib asja arutamist kohtuistungil ning soovib kasutada tõlgi abi. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ning leiab, et see ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

§ 110

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama, et kostja teadis teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuid hageja poolt esitatud väited ja tõendid ei tõenda, et kostja teadis, või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest.

§ 110on üldnormiks §-dele 111, 112 ja 114.

Samuti

§ 114

lg 1 p tuleneb, et kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium ts.asjas nr 3-2-1-47-07 asus seisukohale, et

§ 110lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust.

Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. Sellest tulenevalt ei rakenda eelpoolnimetatud pankrotseaduse sätted automaatselt, vaid tuleb tõendada, et võlgnik (hageja) tehingu tegemisel kahjustas teiste võlausaldajate huvisid ja võlausaldaja (kostja) oli sellest teadlik. Kostja leiab, et pankrotihaldur oma tegevusega rikkus Pankrotiseaduse § -s 55 sätestatu. 07.12.2009.a. teatati kostjale, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06.01.2010.a. algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Ilmudes

  1. jaanuaril 10.45 kohtumajja sai kostja teada, et koosolek on juba toimunud kuna see algas kell 10.
  2. Kostja ei saanud pankrotihalduri süü tõttu kasutada oma võlausaldaja õigusi. Kohustuste täitmine oli sellega samuti raskendatud. Kostjal on alust arvata, et pankrotihaldur pahatahtlikult teatas temale vale aja. Samuti ei saanud kostja koosolekul kaitsta oma nõuet. Samal päeval kostja pöördus pankrotihaldur poole ning viimane teatas kostjale, et tema nõue on selge, tagatud hüpoteegiga ning selle kaitsmisega ei tekkinud ning ei tekki probleeme. 15.02.2010.a. sai võlausaldaja pankrotihaldurilt ettepaneku vabatahtlikult tunnistada kehtetuks Termak Ehitus Grupp OÜ ja Baltest Holding OÜ 04.09.2009.a. vahel sõlmitud ning Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega oli tagatisena seatud hüpoteek: XXX, (registriosa nr XXX) - hüpoteegisummaga 437 906 krooni Baltest Holding OÜ kasuks. Võlausaldaja ei nõustunud halduri ettepanekuga kuna leidis, et vastavalt sellele ettepanekule eelnimetatud lepingute kehtetuks tunnistamisega rikutakse tema õigusi. Samuti oli see ettepanek põhjendamatu ja vastuolus seadusandlusega. 6

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 Kostja leiab, et võlgnikule kuuluv korteriomand asukohaga XXX, müüdi ebamõistlikult madala hinnaga – 8 970 krooni/m2. City24 andmete kohaselt mere ääres asuvates majades korterid müüakse hinnaga 17 000 – 19 000 krooni/m2, seega ligi kaks korda kallima hinnaga.

§ 34

lg 1 kohaselt Haldur teavitab teada olevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

§ 55

lg 1 kohaselt Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kostja omalt poolt kinnitab, et ei olnud teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest ja ei näe ka nüüd, et selle tehing võib võlausaldajate huve ebaseaduslikult rikkuda. Pigem pankrotihaldur oma tegevusega oluliselt rikub võlausaldajate (sh kostja) õigusi ja huve ning jätab täitmata temale seadusega seatud kohustusi. Võttes eelpoolnimetatud aluseks palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 61-62) hageja peab võimalikuks, et asi on võimalik lahendada kompromissiga ja ootab kostja ettepanekuid kompromissi osas. Hageja on seisukohal, et TsMS § 230 tõendamise kohustus on pooltel. Kostja ei ole hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud ühtegi tõendit, seega kostja väide, et ta ei teadnud, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve, on paljasõnaline ja tõendamata.

§ 109lg 1 tuleneb vajadus tuvastada võlausaldajate huvide kahjustamist.

Hageja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud tõendite ja põhjendustega on hageja tõendanud, et tehingu tegemisel kahjustati teiste võlausaldajate huve. TsMS § 232 kohaselt tõendeid hindab kohus, mitte kostja. Kostja oma vastuses ei ole vastupidist tõendanud, seega on tema vastuses esitatud väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja soovib parandada ebatäpsuse. Hagiavalduse p. 2.3. oli kirjas: Riigikohus 03.07.2003.a. lahendis nr 3-2-1-21-03 esitanud seisukoha, et tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et tagatise andmine oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Nimetatud punktis on vale viide Riigikohtu lahendile. Õige Riikohtu lahend nr 3-21-21-09, seda 08.04.2009.aastast. Kostja oma vastuse punktis II leiab, et pankrotihaldur on oma tegevusega rikkunud Pankrotiseaduse § -s 55 sätestatut. Nimetatu ei puuduta käesolevat hagimenetlust. Hageja arvates kostja seaduslik esindaja kui ka käesolevas asjas lepinguline esindaja õigusteadmistega isikuteks, kes peaks teadma, et käesolevas hagimenetluses arutab kohus Endoliin Grupp (pankrotis) nõuet BaltEst Holding OÜ vastu. Kui kostja leiab, et tema õigusi on mingil moel rikutud, siis selle jaoks on teistsugused õiguskaitse vahendid, kuid need ei kuulu kindlasti mitte arutamisele käesoleva haginõude raames. Hageja sooviks avaldada ka oma seisukoha kostja vastuses märgitud taotluse kohta asja arutamise kohta kohtuistungil ja tõlgi osalemise osas. Kostja ei ole oma vastusele lisanud ühtegi tõendit, mis puudutaks hagiavaldust (hageja juhib siinkohal kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et kohtusse esitatud vastus digidoc failina sisaldab lisana vale lisadokument, mis pole kuidagi 7

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 asjaga seotud). Samuti on hageja seisukohal, et kostja pole märkinud, et ta sooviks esitada täiendavad tõendeid või taotleks tunnistajate ülekuulamist. TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja leiab, et TsMS § 199 menetlusosaliste õigused on tagatud ka asja lahendamisel kirjalikus menetluses. Hageja jääb esitatud hagiavalduse ja selles toodud põhjenduste juurde ning palub hagi rahuldada; tunnistada kehtetuks Termak Ehitus Grupp OÜ ja BaltEst Holding OÜ 04.09.2009.a. sõlmitud ning Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk poolt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega on seatud tagatis – hüpoteek XXX, (registriosa nr XXX) hüpoteegisummaga 437 906 krooni BaltEst Holding OÜ kasuks; lahendada asi kirjalikus menetluses; mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, tuues kohtulahendis menetluskulude jaotise. KOHTUISTUNG 22.02.2011 kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Hageja esindaja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, esitades kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja ja kuludega seonduvad kuludokumendid. 22.02.2011 kohtusse saabus taotlus kostja plangil, mis kostja juhatuse liikmena kirjutas alla Pavel Strelin. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt kostja ainukeseks juhatuse liikmeks on Eduard Jefimov, kes esindab osaühingut üksinda. Andmeid muutmiskanne tegemise taotlustest ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 järgi esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega Pavel Strelinil ei olnud õigust esindada kostjat ja esitada tema nimelt taotlusi. Kohtukutse 22.02.2011 kohtuistungile said kostja esindajad Diana Kuznetsova ja Stanislav Tšerepanov 09.02.2011 (tl 74) ja kinnitati kohtule, et kohtuistungi toimumise ajast teatati ka kostjale. TsMS § 307 lg-st 1 tuleneb, et menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 318 lg 2 esimesele lausele juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Lähtudes ülaltoodust kohus luges kostjale kohtukutse 22.02.2011 kohtuistungile kättetoimetatuks ja rahuldas hageja esindaja taotlust tagaseljaotsuse tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 8
(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS § 413 lg-st 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Ülaltoodust lähtudes kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 1741 lg 3, § 407 lg 1, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega ja märgib otsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt Pankrotiseaduse (

) § 54-1 lg 1 pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt.

§ 55

lg 1 kohaselt haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult.

§ 108

lg 1 kohaselt pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 118lg 1 järgi tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule.

Tagasivõitmise nõude esitab haldur. Vastavalt

§ 109

lg-le 1 tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 110

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Tulenevalt

§ 114

lg 1 p-st 2 kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, 9

(10)Tsiviilasi nr 2-10-9410 samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174-1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punktide 1 ja 2 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esitas kostjalt menetluskulude summas 76,93 eurot väljamõistmise nõude, millest 31,93 eurot moodustab hageja kohtuväline kulu paljunduste ja väljatrükkide tegemisele ning 45 eurot moodustab hageja kohtuväline kulu menetlusosalise transpordikulude näol. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 01.04.2010 määrusega, mis jõustus 20.04.2010, rahuldati menetlusabi taotlus ja vabastati Endoliin Grupp (pankrotis) täielikult riigilõivu summas 5000 krooni (mis moodustab 319,55 eurot) tasumisest. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud sumams 76,93 eurot ning riigituludesse riigilõivu näol 319,55 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.