2-10-38339/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 25.07.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-10-38339 S Bhagi A Bvastu elatise nõudes Hageja: S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja N G (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Igor Š Kostja: A B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2011 Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Resolutsioon Hagi rahuldada . Välja mõista A B (isikukood XXX) igakuine elatis 139,01 eurot kuus S B ülalpidamiseks alates 06.08.2009 kuni 30.06.2010 N G kasuks. Välja mõista A B igakuine elatis 139 eurot tütre S B ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni S täisealiseks saamiseni S B kasuks. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta poolte enda kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 06.08.2010.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja N G kostjalt A B välja mõista poolte ühise 17.09.1995.a. sündinud tütre S B ülalpidamiseks 2175 krooni alates 06.08.2009 kuni S täisealseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 6000 krooni, millest eluasemekulud on 550 krooni, kulutused toidule 2400 krooni, kulutused transpordile 300 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 350 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 350 krooni, riietele ja jalanõudele 750 krooni, muud vältimatud püsikulutused 900 krooni. Hageja töötasu on 4350 krooni kuus. Hagejal on kaks ülalpeetavat. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja on unustanud nende kokkuleppe, mille nad tegid abielu lahutamisel 2006.a. ja mis seisnes selles, et kostja jätab poolte abielu lahutamisel ühisvaraks olnud korteri hagejale ega nõua enamsaadud vara eest hüvitist, hageja aga ei nõua selle arvelt kostjalt kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist. Kostja on teadlik, et õiguslikult sellised tasaarvestused ei ole päris seaduslikud, kuid praktikas on nad siiski levinud. Sellise kokkuleppe sõlmimise ajendiks oli ka asjaolu, et juba poolte abielu lahutamise ajal oli hageja kostjast majanduslikult paremini kindlustatud. Hageja töötab nimelt raamatupidajana nii temale endale kuuluvas firmas kui ka teistes firmades ning tema sissetulek on keskmiselt suurem. Seepärast ei vaja ta ka igapäevast toetust lapse ülalpidamiseks, kuna selleks oli tal vahendeid piisavalt. Kotjale enamsaadud vara eest hüvitise maksmine oleks aga ilmselt olnud talle küllaltki koormav. Kostja majanduslik olukord on käesoleval ajal väga halb ja viimased kaks aastat pole ta mingeid tulusid saanud. Kostja kontakteerub lapsega harva, kuna hageja elab koos uue elukaaslasega ning kostja külaskäigud lapse juurde ei ole olnud soovitavad. Kostja pakub hagejale kompromissi korras elatise tasumist alates hagi esitamisest 500,- krooni kuus, mis oleks kostja materiaalset seisundit arvestades jõukohane. Kohtuotsuse põhjendused 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 230 lg1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb kuni 30.06.2010 elatis välja mõista N G kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetakse välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda hagejaks S B ja mõista välja elatis S B kasuks. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraAlates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 101 lg1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse kohaselt on kulub lapse vajaduste rahuldamiseks 6000 krooni. Hageja ei ole küll lapse vajadusi tõendanud, kuid kuna elatise nõue on minimaalmääras, siis puudub vajadus kulutuste tõendamiseks. Kostja ei ole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus jätab tähelepanuta abielu lahutamisel poolte vahel sõlmitud kokkuleppe, kuna kostja on ka ise oma kirjalikus vastuses märkinud, et kokkulepe elatise mittemaksmise kohta ei olnud seaduslik ja on seega tühine. 2 Lapse ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Kostja on töövõimeline mees, kellel tuleb leida võimalus endale sissetulek leida, et samuti seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustust täita. Ülalpidamiskohustuse ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub vajadusel kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses. PKS § 108 sätete kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1251,09 eurot Maie Seppo kohtunik 3