2-10-52800/10

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-52800 Otsuse kuupäev 01.juuli 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi DS hagi V L ja M L vastu elatise suuruse vähendamise ja elatisevõla tasumisest vabastamise nõudes Hagi hind 9 657,69 eurot (151 110 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DS (isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Veljo Viilol (Veljo Viiloli Advokaadibüroo, Suur-Karja 21, Tallinn 10148, e-post: viilol@hot.ee); Kostja I: V L (isikukood XXX, XXX); Kostja II: M L (isikukood XXX, XXX); Kostja II seaduslik esindaja: V L . Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2011 Istungil osalenud isikud Hageja DS , hageja esindaja adv. Veljo Viilol ja kostja I ning kostja II seaduslik esindaja V L Resolutsioon
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Vähendada Harju Maakohtu 29.09.2008 kohtuotsusega DS väljamõistetud elatise suurust ning mõista DS poja ML kasuks igakuise elatusrahana 100 eurot alates 01.juulist 2011 kuni ML 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Vabastada DS osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ning lugeda seisuga 01.07.2010 DS elatusvõlaks 6 391,16 eurot (100 000 krooni).
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Koos poolte abielu lahutamisega oli hagejalt Kohtla-Järve Linnakohtu 29.10.1998 otsusega välja mõistetud elatis poja ML ülalpidamiseks 600 krooni kuus VL kasuks. Harju Maakohtu tagaseljaotsusega 29.09.2008 muudeti eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ning hagejalt mõisteti välja igakuiselt 2 175 krooni kuni poja täisealiseks saamiseni 30.05.2013.. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 19.04.2010 otsusega kriminaalasjas mõisteti hageja süüdi poja ülalpidamise kohustuse rikkumises KarS § 169 järgi ning karistati vangistusega kaks kuud, millele liideti Tartu Maakohtu 25.10.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta kaheksa kuud ja kaheksa päeva vangistust. Hageja soovib eelkõige Harju Maakohtu 29.09.2008 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatisraha väljamõistmine lõpetada, sellega mitte nõustumisel seda vähendada 500 kroonini kuus. Samuti palub hageja kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha võlgnevus kustutada, milline seisuga 01.07.2010 moodustab 136 035 krooni. Oma nõuet põhjendab hageja sellega, et ta on olnud töötu viimased 11 aastat ning tal ei ole olnud ka rahalisi sissetulekuid. Tal ei ole kindlat elukohta ega sissekirjutust ning on kodutu, mis on takistanud töö leidmist. Igasugune vara hagejal puudub. Hagi esitamise ajal kandis hageja vanglas karistust ning temal puuduvad sissetulekud, kuid sõltumata sellest, võlgnevus välja mõistetud elatisraha arvel pidevalt suureneb, mis asetab ta lootusetusse olukorda elatusraha maksmise võimalikkuses ning ta ei saagi seda kunagi tasutud. Hagejal on ka teine laps, tütar R S (sünd. XXX), kes elab koos emaga Hispaanias. Hageja leiab, et antud juhul tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja palub kustutada elatisvõlgnevus, mis on tekkinud seisuga 01.07.2010 summas 136 035 krooni. Kohtuistungil palub hageja kuni 01.07.2010 tekkinud elatisevõlg kustutada ning vähendada elatise suurust 50 euroni kuus. Hetkel on hageja töötu. Kostjad arvamus Kostja hagi ei tunnista. Ei vasta tõele, et hagejal ei ole kindlat elukohta ja ta on kodutu, mis on takistanud tal töö leidmist. Hageja siiski elab ema aadressil XXX, mida tõendab kriminaalasjas hageja omakäeliselt 03.06.2010 kirjutatud apellatsioonikaebus. Hageja tahtlikult ei soovi leida töökohta. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et hageja kannab kohustusi teise lapse suhtes. Karistus, mis on hagejale määratud kriminaalkorras, eeldab tema teos subjektiivset iseloomustust – s.o hageja süüd ja seoses sellega ei ole hageja nõue vähendada elatist kohane. Seadus ei luba kohustatud isikut ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada. Kohtuistungil nõustub kostja elatise suurust vähendama 100 euroni kuus ning elatise võla kustutamist summas, mis ületab 100 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt 2 PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kõigepealt käsitleb kohus elatise vähendamise nõuet. Tulenevalt Harju maakohtu 29.09.2008 tagaseljaotsusest on hagejal kohustus maksta elatist summas 139,01 eurot, ehk 2175 krooni. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 278,02 eurot ning pool sellest 139,01 eurot. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
6. lõike järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei esine hagejal PKS § 101 lg 2 märgitud mõjuvaid põhjusi. Hageja on töövõimeline, vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud. Samuti ei võta hageja osa teise lapse ülalpidamisest ega ole ka selleks kohustatud kohtulahendi alusel. Kuigi PKS § 102 lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile. Kohtu hinnangul ei ole hageja ühtegi sellist põhjust esile toonud. Asjaolu, et hageja on hetkel töötu, ei anna iseenesest alust vähendada elatise suurust alla seaduses ettenähtud suuruse. Töövõimeline hageja peab tegema kohaseid jõupingutusi selleks, et leida sissetulek, mis võimaldaks oma last vähemalt miinimumtasemel ülal pidada. Kuna kohtuistungil nõustus kostja, arvestades hageja hetke varalist seisu, vähendama elatise suurust kuni 100 euroni, siis lähtub kohus kostja poolt avaldatust ning loeb põhjendatuks hagejalt väljamõistetud elatusraha vähendamise 100 euroni. Järgnevalt käsitleb kohus hageja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõuet. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 71 sätestas, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus leiab, et võlgnevuse tekkimiseks elatise maksmisel ei olnud hagejal mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse tema vabastamiseks elatise võlgnevuse tasumisest. Hageja ei ole alates elatise väljamõistmisest 16.12.1996 lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja mõisteti Viru Maakohtu 19.04.2010 otsusega süüdi KarS § 169 järgi põhjusel, et ta on kuritahtlikult hoidnud kõrvale abi vajavale töövõimetule lapsele ML kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. 3 Seega ei saa lugeda kinnipidamiskohas viibimist, mis oli tingitud hageja enda tahtlikust käitumisest, mõjuvaks põhjuseks võlgnevuse tekkimisel. Kuna kohtuistungil kostja nõustus elatusraha võla vähendamisega kuni 100 000 kroonini, so 6 391,16 euroni, siis loeb kohus, tulenevalt kostja heast tahtest, põhjendatuks seisuga 01.07.2010, elatise võlgnevuse suuruse vähendamist 6 391,16 euroni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4