KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- juunil
- a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2138 Haldusasi P.N. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
- aprilli
- a korralduse nr 12.2-3/6883-6 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P.N. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: P.N. Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
- Jätta P.N. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus muutmata.
- Jätta P.N. taotlus vastustajatelt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus andis
- mail
- a korralduse nr 122.1/5135 W. suhtes revisjoni alustamiseks. Korralduse kohaselt on maksuhalduril andmed, et P.N. omab alates
- jaanuarist
- a W. Hansapangas oleva arvelduskonto allkirjaõigust. Kontole on laekunud perioodil
- jaanuarist
- a kuni
- oktoobrini
- a üle 425 miljoni krooni Eesti ja välismaa äriühingutelt nende Eestis asuvatelt arvelduskontodelt. Enamus (99,99%) arvelduskontole laekunud rahast kantakse edasi Eestis asuvate teiste äriühingute arvelduskontodele. W. poolt Eestis avatud arvelduskonto olemasolu ja kontol toimunud tehingute põhjal on alust arvata, et äriühingul võis toimuda Eestis majandustegevus, kuid tegevuskoht Eestis on jäetud registreerimata. Korraldusega teatati, et
- juunil
- a alustatakse revisjoni, mis hõlmab W. kontol toimunud 3-10-2138 tehingutelt tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel jaanuar 2005 kuni oktoober 2006; W. esindaja P. N. kohustati
- juuniks
- a ilmuma maksuhalduri juurde esmase seletuse võtmiseks ja dokumentide (arved, lepingud, volitused jne) esitamiseks; teatati revisjoni läbiviimise ajavahemik; selgitati maksuhalduri õigusi, maksukohustuslase õigusi ja kohustusi, korralduse täitmata jätmise või maksuhalduri tegevuse takistamise eest trahvi määramise võimalusi ning korralduse vaidlustamise võimalusi. P. N. kaebus selle korralduse peale jäeti Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a otsusega asjas nr 3-08-1586 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
- mai
- a otsusega halduskohtu otsuse muutmata.
- Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus teavitas
- aprilli
- a korraldusega nr 12.2-3/6883-6 (korraldus) P.N.le kui W. esindajale, et maksuhaldur pikendab W. revisjoni tähtaega. P. N. esitas
- mail
- a korraldusele vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti
- juuli
- a vaideotsusega nr 6-1/280-3 rahuldamata. Maksuhaldur lõpetas W. revisjoni
- oktoobri
- a teatega nr 12.2-3/6883-
- P.N. esitas
- augustil
- a kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korralduse nr 12.2-3/6883-6 tühistamiseks. Korralduse tühistamise nõude asendas kaebaja halduskohtus menetluse käigus korralduse õigusvastaseks tunnistamise nõudega. Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) korraldusest ei selgu, mille alusel osundatakse kaebajale kui W. esindajale. Kaebaja ei ole äriühingu esindaja, seega on õiguslikult väär tema teavitamine revisjoni tähtaja pikendamisest. Äriregistri teabesüsteemis on kinnitatud 20.04.2009 kanne, et kaebaja ei ole äriühingu esindaja. Antud asjaolust on kaebaja korduvalt vastustajat teavitanud. Vastustaja on teadlik asjaolust, et kaebaja ei ole äriühingu esindaja; 2) korralduse adressaadil on õigus teada revisjoni tähtaja pikendamisest. Kaebaja teavitamine sellest on ebaseaduslik, kuna ta ei ole vaidlustatud korralduse subjekt. Nimetatud korraldus koormab kaebajat ebamõistlikult; 3) kaebaja süüdistamine dokumentide esitamata jätmises ja toimingutega venitamises rikub kaebaja õigusi, kuna tal puudub kohustus nõutud dokumentide esitamiseks ja toimingute teostamiseks; 4) korraldus teeb kaebaja vastutavaks nende tagajärgede eest, mis seonduvad revisjoni tulemustega. Kuna äriühing ei ole teadlik korraldusest revisjoni tähtaja pikendamiseks, ei too see talle kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Haldusakt, millest ei teavitata äriühingut, ei ole proportsionaalne; 5) vaatamata revisjoni lõppemisele on kaebajal preventiivne huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Vastustaja peab arvestama kehtivate registrikannetega, mitte tegelema esindusõiguse pealesurumisega. Õigusvastasuse tuvastamisega soovib kaebaja ära hoida võimalikud äriühingu pretensioonid ja kahjunõuded.
- Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) W. arvelduskonto kasutamise õigus kuulus alates
- jaanuarist
- a kaebajale. Revisjoni algatamise korraldusega oli kavandatud see lõpetada hiljemalt
- detsembril
- a, mis ei olnud aga seoses kohtuvaidluste ja kaebajale tehtud korralduste täitmata jätmisega kaebaja poolt võimalik. Tulenevalt MKS § 75 lõikest 3 on maksuhaldur sellisel juhul kohustatud pikendama revisjoni tähtaega; 2) korraldus on motiveeritud, seaduslik ja menetlus tuleks HKMS § 24 lg 1 p-st 5 lähtuvalt lõpetada. Korraldust ei oleks saanud anda ilma
- mai
- a revisjoni algatamise 2
(6)3-10-2138 korralduseta, mis oli Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a kohtuotsusest asjas nr 3-081586 tulenevalt seaduslik nii revisjoni algatamise kui ka kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmise osas. Kuna revisjoni algatamise ja kaebaja volituste kohta on jõustunud kohtulahend, puudub protsessuaalõiguslik alus samas asjas ja samadel motiividel uue kohtuvaidluse algatamiseks; 3) milles seisneb kaebajale täiendavate koormiste seadmine, jääb arusaamatuks. Korraldus ei riku kaebaja õigusi. Korraldusega ei ole pandud kaebajat vastutavaks revisjoni tagajärgede eest. Korralduses puudub taoline viide; 4) korralduse saatmist kaebajale ei saa käsitleda maksusaladuse avalikustamisena MKS § 26 mõttes. Haldusasjas nr 3-08-1586 tuvastati, et kaebaja oli W.-ga seotud isikuks. Revisjoni läbiviimisega seotud toiminguid saab teha ainult revisjoni tähtaja kestel. Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a otsusega on tunnistatud õiguspäraseks kaebaja poolt vaidlustatud maksuhalduri
- mai 2008 korraldus nr 12-2.1/5135, millega kohustati kaebajat teavet andma; 5) vastustaja poolt
- oktoobril
- a koostatud teate nr 12.2-3/6883-11 alusel on äriühingu maksurevisjon lõpetatud. Teade saadeti äriühingu USA-s registreeritud aadressile; 6) revisjoni käigus ilmnes, et äriühingu Eestis asuv filiaal registreeriti kaebaja
- aprilli
- a avalduse alusel. Volitusi tõendavate dokumentidena oli esitatud äriühingu põhikiri, kust nähtub, et kaebaja on alates
- novembrist
- a välismaise äriühingu üks juhte. Seega oli õige saata korraldused kas äriühingu välisriigis registreeritud postiaadressil või äriühingu ühe juhi Eestis asuval aadressil; 7) enne korralduse ja revisjoni lõpetamise teate saatmist on vastustaja kontrollinud äriühingu juriidiliste andmete õigsust. Vastustaja on juhindunud kehtivatest kannetest.
- Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsusega jäeti P. N. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) haldusasjas nr 3-08-1586 tehtud kohtuotsusest tulenevalt on vastustaja põhjendatult eeldanud, et kaebaja käes võib olla maksumenetluses kontrolli läbiviimiseks vajalikke dokumente ja kaebaja võib omada teavet asjaolude kohta seoses äriühingu pangakontodel toimunud ülekannetega. Seetõttu oli õigustatud vastustaja pöördumine kaebaja poole äriühingu tegevuse kohta teabe saamiseks. Seega on kohtu poolt lahendatud vaidlus selle üle, kas käsitleda kaebajat W. esindajana maksumenetluses kontrollitava ajavahemiku osas või mitte; 2) arvestades, et W. revisjon on lõpetatud ja vastav teade on saadetud äriühingule tema registris olevale aadressile, ei saa lugeda kaebaja põhjendatud huviks ohtu, et vastustaja käsitleb teda edaspidi W. vaidlusaluse maksumenetluse käigus äriühingu seadusliku esindajana; 3) kaebaja hinnangul on tal ka vaatamata revisjoni lõpetamisele põhjendatud huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Hinnates kaebaja poolt põhjendatud huvi osas esitatud väiteid, on need kõik seotud maksuhalduri poolt kaebaja käsitlemisega W. esindajana. Samas nähtub materjalidest, et kaebaja on registrikannete kohaselt jätkuvalt üks W. juhtidest. Arvestades kohtuotsuses haldusajas nr 3-08-1586 kindlaks tehtud asjaolusid kaebaja esindusõiguse kohta seoses W.-ga, ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- P.N. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) kaebaja suhtes ei ole ühtegi kehtivat kohtulahendit, mille alusel saab väita, et alates
- aprillist
- a oleks temal mingeid seoseid W.-ga. Varasemate kohtulahendite sisuks oli maksuhalduri varasemate korralduste seaduslikkus. Halduskohtu viited HKMS § 17 lõikele 1 on ainetud; 3
(6)3-10-2138 2) vastustaja oli teadlik asjaolust, et kaebaja ei ole W.-ga seotud. Vastuses kaebaja teabenõudele on vastustaja
- augustil
- a teatanud, et hilisem korraldus revisjoni pikendamise kohta on saadetud juba W. juriidilisele aadressile; 3) kaebaja ei taotlegi varasemate kohtulahendite ümberhindamist. Kuna kaebaja ei ole enam seotud W.-ga, siis ei saanud vaidlusalust korraldust temale esitada ja teatavaks teha. Vaidlustatud korralduse oluline osa on korralduse adressaat ja tema teavitamine menetlustoimingust; 4) asjaolu, et W. revisjon on lõppenud, ei välista kaebaja huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Kui korralduse õigusvastasus tuvastatakse, hoidub maksuhaldur tulevikus käsitlemast kaebajat W. esindajana ja ei tee talle teatavaks asjaolusid, mis ei puutu kaebajasse; 5) kohtu viited vastustaja poolt
- märtsil
- a esitatud registriväljavõttele on ainetud. Mitte ühtegi nõuetekohaselt välisriigi registripidaja poolt kinnitatud väjavõtet esitatud ei ole. Kohus ega vastustaja ei ole pöördunud registripidaja poole nõuetekohase kinnituse saamiseks; 6) korralduses osundatakse kaebajale kui W. esindajale, kuid korraldusest jääb selgusetuks, milliste faktiliste asjaolude alusel vastustaja leiab, et kaebaja on W. esindaja. Viited tema esindusõiguse alusele korralduses puuduvad. Seega ei ole kohus kontrollinud HMS § 56 lg 2 nõuete täitmist; 7) revisjoni tähtaja pikendamise korraldus on haldusakt. Nimetatud korraldusest tulenevad revideeritava õigused ja kohustused. Revideeritaval on õigus teada, et revisjoni tähtaega on pikendatud ja maksuhalduril on kohustus informeerida maksukohustuslast revisjoni tähtaja pikendamisest; kuna kaebaja ei ole vaidlustatud korralduse subjekt, siis tema teavitamine revisjoni tähtaja pikendamisest on ebaseaduslik. Korraldus koormab kaebajat ebamõistlikult sellega, et korralduses osundatakse kaebajale kui isikule, kes W. seadusliku esindajana ei ole esitanud vajalikke dokumente ja seletusi ning tema tegevuse tõttu on revisjon veninud. Lisaks teeb korraldus kaebaja vastutavaks tagajärgede eest, mis seonduvad kogu revisjoni tulemustega.
- Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub jätta P. N. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) jääb arusaamatuks, milles seisnes korralduses kaebajale täiendavate koormiste panemine. Korralduse sõnastuses puudub igasugune sellekohane märge või viide; 2) kaebaja on korduvalt teabe andmisest keeldunud, mistõttu toimuva kohtumenetluse tõttu on vastustaja olnud sunnitud mitmel korral revisjonitähtaega muutma. MKS ei võimalda kaebajalt teavet ja dokumente nõuda ilma menetlustähtaega pikendamata ja isikut, kellelt teavet soovitakse, sellest teavitamata; 3) asjakohatu ja eksitav on kaebaja viide
- aprillile
- a, millest alates nagu puudunuks isikul igasugune õigus W. esindamiseks. Nimetatud kuupäevast lõppesid äriregistri kande kohaselt kaebaja volitused W. Eesti filiaali (registrikood xxxxxxxx) esindamiseks. Maksuhaldur kontrollib aga W. maksude tasumise õigsust. Äriregistrile esitatud materjalidest nähtus otseselt, et kaebaja oli välismaise äriühingu W. üks juhtidest ja seda veel
- märtsil
- a. Seda kinnitab USA Wyomingi Osariigi Äriühingute Registri väljatrükk; 4) teavet ei ole kunagi soovitud W. tegevuse kohta pärast
- aprilli
- a, vaid äriühingu Eestis avatud pangakontol aastatel 2005-2006 kaebaja poolt teostatud rahaliste ülekannete kohta; 5) vastustajal puudub võimalus ja kehtestatud aegumistähtaegadest tulenevalt otstarbekus pikendada aastate viisi maksumenetluse tähtaega, millisel põhjusel koostati
- oktoobril
- a teade nr 12.2-3/6883-11 W. revisjoni lõpetamise kohta. Seetõttu jääb vastustajale mõistetamatuks kaebaja huvi seadusliku korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks; 4
(6)3-10-2138 6) arvestades asjaolu, et kaebaja oli aastatel 2005-2006 pangas W. pangakonto kasutamisel allkirjaõiguslik isik ja samuti äriühingu üks juhtidest, ei saa korraldus rikkuda kaebaja õigusi ega teda ebamõistlikult koormata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellant taotles halduskohtus maksuhalduri
- aprilli
- a korralduse nr 12.2-3/68836 õigusvastasuse tuvastamist. Selle korralduse saajana on märgitud P.N., W. esindaja. Korraldusega nähti ette revisjoni tähtaja pikendamine kuni
- juulini
- Maksukorralduse seaduse kohaselt tulenevad revisjoni tähtaja pikendamise korraldusest õiguslikud tagajärjed vaid revideeritavale maksukohustuslasele või tema esindajale. Juhul, kui kaebaja ei olnud W. esindaja, ei tekkinud talle revisjoni pikendamise korralduse esitamisest ühtegi kohustust või õigust. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka revisjoni tähtaja pikendamise korralduse saatmine kaebajale põhjendusel, et seeläbi saab kaebaja teadlikuks W. maksusaladusest. Maksusaladuse kaitset käsitlevad MKS
- peatüki
- jao sätted on kehtestatud maksukohustuslase huvides ja tema kaitseks, mitte aga kolmandate isikute kaitseks neile maksusaladuse teatavaks saamise eest. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seadus ei näe nimetatud sättega võrreldes ette teistsugust regulatsiooni ega sätesta maksuhalduri korralduse siduvust selle põhjenduste osas.
- Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Põhjendatud huvina on käsitletav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.
- Seetõttu ei saa vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks olla apellandil põhjendatud huvi.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk ära hoida edaspidi temale kohustuste panemist seoses W. revisjoniga ja talle selle revisjoniga seotud dokumentide saatmist. Halduskohus ei ole kaebajale selle eesmärgi saavutamiseks kohaste nõuete esitamise võimalust selgitanud ega võimalikke sobilikke taotlusi näidanud. Sellise selgitamiskohustuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- aprilli
- a otsuse asjas nr 3-3-114-02 p 25) rikkumine ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist juhul, kui muude taotluste esitamisega poleks kaebaja eesmärk saavutatav.
- Maksuhaldur lõpetas W. revisjoni
- oktoobri
- a teatega nr 12.2-3/6883-11 ning keelamisnõuete esitamine ei aitaks kaebaja eesmärki seetõttu enam saavutada. Samal põhjusel ei saa apellandil olla enam ka põhjendatud huvi maksuhalduri toimingu, millega revisjoni pikendamise korraldus apellandile kätte toimetati, õigusvastasuse tuvastamiseks.
- Apellant väitis kaebuses põhjendatud huvi olemasolu ka hilisema kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohus võib hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-3-1-88-09 ja
- aprilli
- a määruse asjas nr 3-3-1-8-11 p 9). Ringkonnakohtu arvates ei saaks kahju hüvitamise nõudel olla perspektiivi, sest kaebajale õigusi või kohustusi mittetekitavate 5
(6)3-10-2138 haldusaktide saatmisega ei kaasne kaebajale selliseid tagajärgi, mis õigustaksid kahju rahalist hüvitamist. Isegi kui jaatada apellandil subjektiivse õiguse olemasolu nõuda, et talle teisele isikule adresseeritud maksuhalduri haldusakte kätte ei toimetataks, ei saaks sellise õiguse rikkumist
- aprilli
- a korralduse saatmisel pidada sedavõrd oluliseks, et kahju rahaline hüvitamine oleks põhjendatud.
- Seetõttu pole asja lahendamisel tähtis, kas Tallinna Ringkonnakohtu otsuses kohtuasjas nr 3-08-1586 väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka maksuhalduri korralduste suhtes, mis anti pärast äriregistris W. Eesti filiaali kohta
- aprillil
- a tehtud kannet, ning kas äriregistris selle äriühingu Eesti filiaali esindusõigust puudutavad kanded keelavad maksuhalduril tugineda W. esindusõiguse küsimuses selle äriühingu juhtimisõigust käsitlevatele kannete Ameerika Ühendriikides peetavates registrites.
- Ringkonnakohus sedastab siiski, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebajal on põhjendatud huvi kaebuse taotluse rahuldamiseks, tuli kaebus jätta rahuldamata. Äriregistri
- aprilli
- a kanne puudutas vaid W. Eesti filiaali juhtimist, mitte aga kontrollitava äriühingu juhtimist, ning jõustunud kohtuotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolud, nagu ka dokumentaalne tõend, milleks saab toimiku lehtedel 77-80 sisalduvat maksuhalduri protokolli „Ameerika Ühendriigi Wyomingi osariigi kodulehelt W. otsing“ pidada, on lubatavateks tõenditeks vastavalt HKMS § 17 lõikele 1 ja § 16 lõikele 1 ning TsMS § 272 lõikele
- Apellant ei ole HKMS § 16 lõike 2 esimese lause nõuetele vastavalt esitanud käesolevas asjas tõendeid selle kohta, et ta ei ole enam revideeritud äriühingu esindaja.
- Eeltoodud põhjustel on halduskohtu otsus lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellandi taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)