Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 396§ 401

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2011, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60606 Tsi

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista KSlepingu nr XXXvõlgnevus 1 452,47 eurot (üks tuhat nelisada viiskümmend kaks eur ja 47

1. s)Swedbank AS-i kasuks. 5. Välja mõista KSSwedbank AS-i kasuks lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. 6. Välja mõista KS menetluskulud 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eur ja 73
2. s)Swedbank AS-i kasuks. 7. Rahuldada Swedbank AS-i taotlus hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. 8. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada 06.06.2011 Swedbank AS-i poolt pool hagilt tasutud riigilõivust 191,73 eurot arveldusarvele Swedbank AS selgitusega „Swedbank hagi KS vastu, maksekorraldus nr 30961 06.06.2011 osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 04545694 (leping nr 1), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221030766287 ja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 511,29 euro (8 000 krooni) ulatuses. Lepingu järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks 25,56 euro (400 krooni) suuruseid püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevuse alates 10.12.2008. 18.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX(leping nr 2) summas 1 597,79 eurot (25 000 krooni), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2010. Punkti 2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2008. Lepingu intress oli 18% aastas ja viivisemääraks on alates 09.10.2010 0,05% päevas. 12.03.2010 sõlmisid hageja ja kostja Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr XXXXXXXXXXX ja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 319,56 euro (5 000 krooni) ulatuses. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks 12,78 euro (200 krooni) suuruseid püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. 10.09.2008 kuni 10.12.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 21.09.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1 ja 2 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 06.10.2010 ja hoiatusega, et juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 08.10.2010 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 17.06.2009 ütles hageja lepingu nr 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr XXX alla. 22.12.2008 sulges hageja lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr XXX alla. Kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma. 06.06.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2 390,65 eurot: 1) lepingust XXXtulenev võlgnevus kokku 602,32 eurot; 2) lepingust nr XXXtulenev võlgnevus kokku 1 452,47 eurot; 3) lepingust nr XXXtulenev võlgnevus kokku 335,86 eurot. 25.07.2011 täpsustuses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingutest XXXja XXXvõlgnevus 938,18 eurot, lepingute XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), lepingu XXXvõlgnevus 1 452,47 eurot, lepingu XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas; Swedbank AS menetluskulud summas 191,73 eurot. Hageja palub 25.07.2011 avalduses teha kohtul õigeksvõtul põhinev otsus ja tagastada Swedbank AS-ile pool tasutud riigilõivust summas 191 eurot arvelduskontole selgitusega „Swedbank hagi 2 KS vastu, maksekorraldus nr 30961 06.06.2911 osaline tagastamine“. 17.08.2011 avaldusega hageja loobus nõudest – mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt (383,46 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi järgmiste nõuete osas: 1) lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus summas 938,18 eurot; 2) lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras; 3) lepingu nr XXXvõlgnevus summas 1 452,47 eurot; 4) lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,05% päevas; 5) Swedbank AS-i menetluskulud summas 191,73 eurot. Kostja ei tunnista Swedbank AS-i viivis menetluskuludelt (383,46 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuna on hageja ees oma kohustusi alati tunnistanud ja on aktiivselt üritanud hagejaga jõukohast maksegraafikut sõlmida. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja taotleb ühtlasi hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 2 p 3). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. 25.07.2011 vastuses võttis kostja hagi omaks ja tunnistas hagi järgmiste nõuete osas: 1) lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus summas 938,18 eurot; 2) lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras; 3) lepingu nr XXXvõlgnevus summas 1 452,47 eurot; 4) lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,05% päevas; 5) Swedbank AS-i menetluskulud summas 191,73 eurot.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas

§ 396

lõikega 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja

§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on

§ 101

lg 1 punkti 1, § 396 lõike 1 ja § 401 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb lepingute nr XXXja XXXalusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 938,18 eurot ning lepingu nr XXXalusel põhivõlgnevus summas 1 452,47 eurot. 3

§ 101

lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel oli laenulepingus nr 06-19142 viivisemääraks kokku lepitud 0,05% päevas. Seega tuleb nimetatud lepingu kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Lepingute nr XXXja XXXalusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 101

lg 1 p-st 6 ja

§-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingute nr XXXja XXXvõlgnevus 938,18 eurot; lepingute nr XXXja XXXviivis protsendina põhinõudelt (840,62 eurot) alates 07.06.2011 koni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); lepingu nr XXXvõlgnevus 1 452,47 eurot ja lepingu nr XXXviivis protsendina põhinõudelt (945,27 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 1 798,39 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 191,73 eurot. TsM§ 150 lg p 3 kohaselt tagastatakse hagejale pool riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja ja hageja on loobunud 25.07.2011 menetlusdokumentides apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel 06.06.2011 tasutud riigilõivust s.o 191,73 eurot arveldusarvele Swedbank AS selgitusega „Swedbank hagi KS vastu, maksekorraldus nr 30961 06.06.2011 osaline tagastamine“. Kohtunik 4