lg –st 4 ja poolte kokkuleppest saab määruse peale edasi kaevata, esitades Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 13.04.2011 TFAb esitas Harju Maakohtule hagi MK vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 1906,15 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 88,48 eurot ja kahju 115,37 hüvitamiseks, kokku summas 2110 eurot. 20.05.2011 hageja täpsustas nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõla 1690,70 eurot, intressi 122,46 eurot, viivise 92,62 eurot ja kahju 115,37 eurot, kokku 2020,45 eurot. 16.08.2011 kohtuistungil hageja ja kostja jõudsid kompromissile ning esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles kostja kohustub hagejale tasuma maksegraafiku alusel põhivõla, viivised, intressi ja kahjuhüvist ning hüvitama hagejale poole riigilõivust ning õigusabikulud, kokku 2472,88 eurot. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtu lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kompromissleping sisaldab hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada kompromissi sõlmimise tõttu 191,73 eurot ning enamtasutud riivilõivu 95,87 eurot.
lg 2 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel Incure Inkasso Agentuur OÜ tasus hageja TFAb eest käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 479,33 eurot järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 15.12.2010 902,61 EEK (57,69 eurot) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenr 2900072369 ning menetluse hagimenetluses jätkumisel 421,64 eurot 08.04.2011 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenr 2900072123. 479,33 eurot on esialgses hagis näidatud 2021,52 eurose hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv. Hageja taotleb kompromissi sõlmimise tõttu tagastada poole riigilõivusummast 383,43 eurot, mis tulnuks tasuda täpsustatud nõudele vastava hinnaga – 1806, 07 eurot – hagi esitamise eest. 20.05.2011 nõude täpsustamise avalduse ja 16.08.2011 kohtuistungil antud selgituste kohaselt määras hageja esialgses hagis hagihinna 2021,52 eurot ebaõigesti arvestatud põhinõude summa järgi: põhinõude summasse 1906,15 eurot oli hageja ekslikult arvestanud ka viivise ning kirjade tasu, mis on olemuselt kahjuhüvitis. Esialgses hagiavalduses esitatud asjaoludest ei selgu, et 2 põhinõude summa 1906,15 eurot sisaldab muud peale laenujäägi. Põhivõla suuruse juures on viide hagi lisa nr 8 teisele lehele. Viidatud tõend on 11.09.2010 koostatud viimane meeldetuletus võla 29 824,76 EEK (1906,15 eurot) tasumiseks (tl 66). 22.08.2010 koostatud laenukonto väljavõttest (hagi lisa 8 lk 1; tl 65) nähtub, et summa 29 824,76 eurot koosneb eelmise kuu saldost 29 119,14 EEK, meeldetuletusmaksust 65 EEK ja intressist 640,62 EEK. Samuti nähtub hagile lisatud eelnevatest laenukonto väljavõtetest, et (tl 64) eelmise arve väljastamisel olnud saldo 29 119,14 EEK sisaldas samuti lisaks arve väljastamisele eelnenud kuu saldole (28 409,25 EEK) meeldetuletusmaksu 65 EEK ja intressi 644,89 EEK. Seega viimase saldo järgi määratud põhivõlg sisaldas lisaks tegelikule laenujäägile ka kõrvalkulusid, mida
lg 2 kohaselt hagihinna määramisel arvesse ei võeta, ning kahjuhüvitisena meeldetuletuskirjade maksu, mida hageja hagiavalduses tegelikult kostjalt ei nõua (hageja nõutav kahjuhüvitis 115,37 eurot seisneb võla sissenõudmiseks Incure Inkasso OÜ-le makstud teenustasus). Eeltoodust tulenevalt on hageja valesti arvutatud põhivõla järgi määranud esialgses hagiavalduses hagihinna ekslikult. Hagi täpsustuse kohaselt on põhivõlg 1690,70 eurot.
lg 1 alusel tuleb hagihinna määramiseks hageja esitatud nõuetest liita põhivõla ja kahjuhüvitise nõuete summad, seega on hagihinnaks 1690,70 eurot + 115,37 eurot = 1806,07 eurot. Sellise hinnaga hagilt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi 383,46 eurot (kuni Hageja poolt 17.12.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal ja kuni 01.01.2011 kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivude suurused Eesti kroonides vastavad eelnimetatud summade suurusele eurodes, arvestatuna ametliku kursiga 15,6466 Eesti krooni = 1 euro. Eelnevast järeldub, et hageja on hagi esitamisel ekslikult määratud hagihinna tõttu maksnud nõutavast rohkem riigilõivu 95,87 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse tasutud riigilõiv e enam tasutud osas, so käesolevas menetluses 95,87 eurot.
lg 2 p 1 alusel kohus tagastab pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas menetluses tasumisele kuulunud 383,46 eurost kuulub kompromissi tõttu tagastamisele seega 191,73 eurot.
lg 4 viimase lause alusel kohus tagastab riigilõivu hageja poolt näidatud isikule, so Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.