) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (
lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et K. R. lapse kasvatamisega toime ei tule, ei osale lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning ei soovigi seda ka edaspidi teha. Alates lapse andmisest oma õe L. R.`ile ja andmisest ajutise eestkostja eestkostele ei ole lapse ema avaldanud soovi lapsega kohtuda ja lapse vastu huvi tundnud ei ole. 3 8.
lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Avaldaja ja alaealise esindaja paluvad lapse vanemalt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii vara- kui ka isikuhooldusõigust) ning määrata lapse eestkostjaks tema tädi L. R.. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud et K. R. alaealise R.- M. R.i vanemana on oma hooldusõigust R.- M. R.i suhtes kuritarvitanud, ta on jätnud lapse hooletusse ja ei ole suuteline ega soovi vanemana täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. 9.
lg.2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldaja ja eestkosteasutus jäid seisukohale, et alaealise lapse vanemalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta. Lapse ema ei soovi lapsega suhelda, seda juba pikema aja vältel, lapse kasvatamisest osa ei võta, ei tunne huvi lapse käekäigu vastu alates ajast, kui laps oli 2 aastane ja soovib lapsest loobuda. Juba 2006 aastal oli K. R. jätnud oma lapse hoolitsuseta, laps oli tihti järelvalveta või jäetud mitmeks päevaks tuttavate hoolde. Oma suhtumist lapsesse ja lapse hooldamisse ei muutnud K. R. vaatamata Lihula Vallavalitsuse nõustamisele ja õpetamisele, mistõttu läbirääkimiste tulemusena anti laps K. R.i õe L. R.i hoolde ja määrati L. R. eestkostjaks 3 aastaks lootuses, et selle ajaga ehk ema hakkab oma lapsega tegelema ja tema eest hoolitsema, kuid ema oma lapse eest ei ole hoolitsenud ja ei ole tundnud kordagi huvi, kuidas laps elab. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja K. R.`ilt tuleb ära võtta vanema täielik hooldusõigus, so nii isiku- kui ka varahooldusõigus R.- M. R.i suhtes. Eestkostja määramise nõue 10 Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123).
lg.1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
lg.1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud vallavalitsus. Käesoleva lahendi p-s 8 on kohus tuvastanud, et lapse vanemalt tuleb hooldusõigus alaealise R.- M. R.i osas täielikult ära võtta. Seega jääb vanem K. R. ilma lapse esindusõigusest. R.M. R. on sündinud vallaslapsena ( tl 12). 4 Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et K. R. lapse eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks ka suuteline. Lase ema ei ole võimeline (ega sisuliselt ei soovigi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealisele lapsele. Ta on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel. L. R.`i puhul on täidetud
L. R. sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. L. R. on andnud nii kirjaliku kui suulise nõusoleku olla oma õe pojale eestkostjaks.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava R.- M. R.i ja tema vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja esindusõigus on välistatud
Evi Kool Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.