2-11-7467/17

(80132460), lepinguline esindaja Priit Pööbo; Kostja: Tõnu Männik (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull Kirjalik menetlus Resolutsioon:

1. Keelduda Tõnu Männiku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
2. Toimetada käesolev kohtumäärus Tõnu Männikule kätte ja edastada KORTERIÜHISTULE Paldiski mnt
3. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1

(3)Tsiviilasi nr: 2-11-7467 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1. Harju Maakohus menetles hageja hagi, milles hageja nõudis kostjalt korteri majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandite asukohaga Tallinnas, XXXXXXX XXX XXX-X ja X omanik. Hageja vahendab ja teostab nendes korterites hooldus- ja kommunaalteenuseid. Kostja ei ole tasunud perioodil 20.03.2010 kuni 20.01.2011 talle esitatud arveid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 1053,08 euro tasumist. Lisaks nõuab hageja arvete tasumisega viivitamise eest viivist 0,07% päevas perioodi 20.03.2010 kuni 31.12.2010 eest summas 338,87 eurot ja perioodi 31.12.2010 kuni hagiavalduse esitamise aja eest summas 32,29 eurot, kokku 366,16 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% tasumata põhinõudelt päevas.
2. Kostja vaidles hagile vastu.
3. Harju Maakohus tegi 01.07.2011 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõlgnevuse 1053,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 366,16 eurot ning lisanduva viivise 0,07% põhinõudelt summas 1053,08 eurot päevas alates 22.02.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kostjal oli korteriühistu liikmena kohustus täita korteriühistu põhikirjast ja üldkoosolekute otsustest tulenevaid kohustusi ning tasuda talle kuuluvate korteritega seotud kulusid regulaarselt üks kord kuus vastavalt ühistus kehtivale korrale. Tuvastamist leidis, et kostja on hageja poolt esitatud arved kätte saanud ning ta tunnistas arvete tasumisega oma kohustusi, kuid kostja tasus arveid tegelikust võlgnevuse summast väiksemas ulatuses. Kostja poolt kaootiliselt tasutud summasid on hageja kostja võlgnevuse arvestamisel arvesse võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole ka tõendanud, et temale kuuluvat XXXXXXXX XXX XXX-X korterit oleks kasutanud üürnik, kes jättis esitatud arved tasumata. Hageja andis kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei ole välja toonud mistahes muid asjaolusid, millest tulenevalt on tal õigus jätta hageja poolt esitatud arved tasumata, tuleb hageja nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt hagejale välja mõista ajavahemikul 20.03.2010 kuni 20.01.2011 esitatud arvete osalisest tasumata jätmisest tulenev põhivõlgnevus summas 1053,08 eurot. Kuna kostja poolt tema seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud vabandatav, on kostjal kohustus tasuda maksetega viivitamise eest viivist. Hageja viivisearvestuse suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 01.08.2011 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hagejale välja viivise ja menetluskulud. Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-11-7467 seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 1053,08 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 366,16 euro väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 6. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ele Liiv Reet Allikvere Iko Nõmm 3