2-11-22216/14

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 15.august

1. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-22216 Tsiviilasi S S avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende AVALDAJA S S, isikukood xxx, elukoht xxxx PUUDUTATUD ISIKUD I S, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja RÕS korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Rakvere Linn, asukoht Rakvere, Tallinna 5 esindajad RESOLUTSIOON Anda S S`ele kohtu nõusolek eestkostetava I S`i nimel kohustusliku pensionifondi osakute väljamakseks vajalike toimingute tegemiseks, tingimusel, et: 1) väljamakse tehakse I S nimel olevale pangakontole /xxxx nr. xxxx/, 2) S S`el puudub eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta õigus I Si mis iganes pangas mis iganes pangakontol olevate vahendite käsutamiseks. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Puudutatud isiku esindaja tasu reguleeritakse eraldi määrusega. Määrus saata menetlusosalistele. 1 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr. 2-11-22216 esitas S S avalduse nõusoleku saamiseks xxxx surnud H Si kogumispensioni fondi osakute väljamaksmiseks pärijale I Sile. Avaldusele suulises menetluses esitatud täienduste kohaselt saab pank väljamakseid teha kuni 15.08.2011 ning edasi seadusest tulenevalt seda enam teha ei saa ning siis tuleks juba oodata I Si pensioniea saabumiseni, mil ta ise saaks hakata osakuid välja võtma. Vajalik on neid vahendeid kasutada aga praegu, kuivõrd avaldaja väitel on pere sissetulek väga väike ning ei võimalda tasuda kõiki kulusid elektrile, sidevahenditele, lapse huvikooli õppemaksudeks; saadava vara arvel on plaanis osta arvuti. Ühtegi majanduslikku kitsikust tõendavat dokumenti, mis põhistaks alaealise ülalpidamiseks vajalike täiendavate vahendite kasutuselevõtmist, avaldaja ei soostunud esitama ja ei saanud ka aru, miks kohus neid vajab. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob on menetluse käigus koos alaealisega pangas kohapeal konsulteerimas käinult tuvastanud, et antud juhul ei ole 15.08.2011 mingit tähtsust, sest seadusemuudatus sellest kuupäevast väljamaksetega seoses küll tuleb, kuid see ei puuduta alaealisi. Esindaja ei näe põhjust nõusoleku andmisest keelduda, ehkki avaldaja ei soostu esitama kohtu küsitud täiendavaid tõendeid, küll aga on antud juhul põhjendatud piirata avaldaja õigusi seose väljamaksetega laekumise ja kasutamisega. Avaldajal on eeldatavasti raskusi pere majandamisega, teadmiseks tuleb võtta avaldaja enda väide, et tal vähemalt elektri eest on tasumata võlg. Tõendamata on avaldaja tugeva vastuseisu tõttu jäänud asjaolu, millised on avaldaja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud ja seetõttu hüpoteetiliselt on võimalik, et avaldaja soovib saadud summat kasutada pigem enda igapäeva eluga seonduvate võlgade tasumiseks. Asjaolusid hinnates on sellele vaatamata avaldus võimalik rahuldada teatud reservatsioonidega: väljamaksed peavad toimuma üksnes alaealise enda pangakontole ja I Si täsiealiseks saamiseni jäänud ca 4,5 kuu jooksul ei saa ema õigust lapse pangakontol olevate vahendite käsutamiseks ilma eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Piirangute seadmine on põhjendatud sellega, et eesmärgid nimetatud vara kasutamiseks on vanemal ja lapsel erinevad. On küll tuvastatud, et mõlemad on planeerinud muretseda arvuti, kuid saadaolevast varast kulub väljavalitud arvuti ostmiseks vaid osa ning et välistada ülejääva summa kasutamine ema poolt ema võlgade tasumiseks, tuleb selle summa käsutamine jätta lapse täisealiseks saamiseni eestkoste asutuse kontrolli alla. I S ise kinnitas menetluse alguses, et sai asja olemusest teada alles vahetult suulise menetluse käigus, ei varemalt kodus ega kohtusse esitatud avaldust ei ole ema talle tutvustanud ja temaga läbi arutanud, tema jaoks oli üllatav, et tal on mingeid rahalisi vahendeid üldse võimalust saada, samuti oli üllatuseks summa suurus. Kinnitab, et arvuti ostmisest on juttu olnud, kuid et nüüd, saadaoleva summa suurusjärku teades, soovib ülejäävat summat investeerida edasiõpingutesse kõrgkoolis ja ei ole kindlasti nõus seda kasutama ema võlgade tasumiseks. Saab aru, et kohtulahendi kohaselt laekub summa tema pangakontole ja selle käsutamise õiguse saab ema üksnes eestkosteasutuse eelneval nõusolekul. 2 Kohaliku omavalitsusena toetab Rakvere linn avaldust, tingimusel, et tehingu tulemusel saadavad vahendid kasutatakse otseselt lapse huvides. Rakvere linn on seisukohal, et lapsevanema võlgade tasumine alaealise pärandvara arvel ei pruugi lähtuda lapse huvidest ja seetõttu peetakse vajalikuks pärandvara kasutamisel võimalusel kasutada piiranguid. Õiguslik põhistus TsMS § 475 lg.2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PerekS § 187 lg.1 p. 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PerekS § 188 lg.1 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit. Kohus, olles tutvunud avaldaja seletuse, puudutatud isiku esindaja arvamusega, uurinud avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab, et nõusoleku andmine pärandvaraks oleva kogumispensioni fondi osakute väljamakseks vajalike toimingute tegemiseks toimub eestkostetava huvides ja seega vastava nõusoleku andmine on põhjendatud. Põhjendatud on lapse esindaja ja Rakvere linna taotlus piirangute seadmiseks lapsevanemale nimetatud vahendite käsutamisel, kuivõrd avaldaja on end kohtumenetluse käigus näidanud vähem kui poole aasta pärast täisealiseks saava lapsega mittearvestavana, lapsega pole ilmselgelt eelnevalt antud teemasse puutuvalt üldse selgitustööd tehtud, mistõttu kohtul on tõsine alus kahelda, et emal oli kavatsus saadud vahendid pigem realiseerida omaenese mitmete võlgade katteks. Selles valguses on ka pisut kummastav, et ema pole oma hetkel küll veel alaealisele, kuid lähikuudel täisealiseks saavale tütrele üldse selgitanud pere majanduslikku situatsiooni, tema enda kohustusi võlausaldajate ees ja kahetsusväärselt ka mitte seda asjaolu, miks ta üldse kohtusse pöördus ning mis on selle lapsele kuuluva vara väärtus ja olemus, millega toimetamiseks ema on nõusoleku saamiseks kohtusse pöördunud. Avaldaja väide, et peale 15.08.2011 ei saa fondist enam väljamakseid teha, osutus alusetuks ja seetõttu puudunuks vajadus pärandvarasse puutuvaid toiminguid forsseerida ja antud kombel kohatult jõuliselt kohtus esitleda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 3 TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik (allkiri) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus
2. septembril
3. a. Nooremreferent Lea Herne 4