TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-552 Otsuse kuupäev 05.08.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A. Karuse AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.11.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/9873-23 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.07.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja – A. Karuse AS , esindajad Allain Karuse ja Diana Rints Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Anne Palusoo ja Piret Raag Resolutsioon Jätta A. Karuse AS kaebus haldusasjas 3-11-552 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 05.09.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus 22.11.2010 on Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus teinud maksuotsuse nr. 12.23/9873-23, millega on määratud tasumisele kuuluv maksusumma Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p. 3 ning § 95 lg 1 ja lg 2 alusel. Maksuhalduri vanemrevident Piret Raag on kontrollinud 27.11.2009 korralduse nr. 12.2-3/9873-2 alusel OÜ Hansateras nimel väljastatud arvete kajastamist A. Karuse AS raamatupidamis- ja maksuarvestuses maksustamisperioodil
- oktoober. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on välja toodud 25.05.2010 kontrollaktis nr. 12.2-3/9873-20, mis esitati maksukohustuslasele eriarvamuse esitamiseks. Kirjaliku eriarvamuse esitamise tähtajaks oli kontrollaktis märgitud 07.06.
- 03.06.2011 tegi maksuhaldur otsuse nr. 12.2-3/9873-21, millega pikendas kontrollaktis antud eriarvamuse esitamise tähtaega ja määras uueks ajaks 07.07.
- A.Karuse AS on esitanud 05.07.2010 eriarvamuse kontrollaktile 12.2-3/9873-
- Maksuotsuse kohaselt on A. Karuse AS seisukohal, et OÜ Hansateras on teinud kulutusi poolhaagise Schmitz ostuga Läti firmast SIA BRC ning sõiduauto Mercedes Benz ostuga Läti firmast SIA BAC. Väidetavalt on Aktsiaselts A.Karuse ostnud OÜ-lt Hansateras arvetel nr. 05/10/2009-01 ja 01/10/2009-01 näidatud poolhaagise ja sõiduauto seetõttu, et OÜ Hansaterase poolt pakutavad hinnad nii sõiduki kui ka haagise suhtes olid aktsiaseltsile sobivad , samuti pidas aktsiaselts nii sõidukit kui haagist muude näitajate poolest sobilikuks. 01.10.2009 sularahaarve kohaselt on haagise eest makstud 120.000 krooni, sealhulgas käibemaks 20.000.- krooni ja 05.10.2009 arve kohaselt on sõiduauto Mercedes Benz eest tasutud 684.000.- krooni, sealhulgas käibemaks 114.
- krooni. Maksuhaldur on võrrelnud AS A. Karuse poolt esitatud ostudokumente , mis on OÜ Hansateras poolt vormistatud ning kontrollimise hetkel oli OÜ-l Hansateras esitamata
- aasta käibedeklaratsioon. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Hansateras ei ole majandustegevuse registris teinud ühtegi registrikannet. OÜ Hansateras ei ole esitanud maksuhaldurile ühtki dokumenti, ega pangakonto väljavõtet. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Hansateras maksuhaldurile ühtki dokumenti ei ole esitanud ning oma tegevuse kohta infot ei ole andnud, on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ Hansaterases puudus tegelik majandustegevus, samuti puuduvad OÜ-l Hansateras töötajad. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et AS A. Karuse on esitanud maksuhaldurile
- oktoobrikuus käibedeklaratsioonis valeandmeid, eesmärgiga vähendada maksukohustust. AS A. Karuse on kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses põhjendamatult OÜ Hansateras arveid , kuna tegelikult on AS A. Karuse esindajad ise käinud Lätis järel poolhaagisel ja sõiduautol ning kandnud ise transpordivahendite kohaletoomisega seonduvad kulutused. AS A. Karuse on vähendanud OÜ Hansateras arvetel märgitud käibemaksu võrra oma käibemaksu kohustust. Maksuhaldur on seisukohal, et AS A. Karuse on soetanud poolhaagise ja sõiduauto oma ettevõtluse tarbeks, mille on kätte saanud teisest liikmesriigist ning toimetas need Eestisse. Maksuhalduri andmetel ostis AS A. Karuse poolhaagise ja sõiduauto teisest liikmesriigist ning seetõttu tuleb poolhaagise ja sõiduauto ostmisel arvestada käibemaksu. Seega tekib pöördmaksustamine, mille tulemusena aktsiaseltsil reaalselt maksukohustust ei teki. Seega on lähtuvalt KMS § 8 lg 2 kohaselt on AS A. Karuse jätnud deklareerimata
- aasta oktoobris poolhaagise ja sõiduauto soetamise kauba ühendussisese soetamisena ning mille tulemusena puudus AS-l alus arvestada käibemaksu summas 134.000 krooni (20.000.- ja 114.000.-) enammakstud käibemaksu hulgas. 22.12.2010 esitas AS A. Karuse maksuotsuse peale vaide, mis edastati Maksu- ja Tolliametile läbivaatamiseks ning 02.02.2011 vaideotsusega nr. 6-1/700-4 on jäetud vaie rahuldamata ning täiendatud on maksuotsust vaideotsuse punktiga 4 ning asendatud on maksuotsuse lisa 1vaideotsuse punktis 5 väljatoodud tabeliga. Kaebuse esitaja taotleb tühistada 22.11.2010 maksuotsus nr. 12.2-3/9873-23 täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on asunud ebaõigele järeldusele otsustuse tegemisel. Kaebaja on soovinud osta haagist ja sõiduautot ning kuna OÜ Hansateras pakkus kaebajale sobivat haagist ja sõiduautot, otsustas kaebaja kasutada OÜ Hansaterase teenust sõiduauto ja haagise hankimisel. Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebaja on ise toonud Lätist ära haagise ning osutas OÜ-le Hansateras transporditeenust. Kuna avaldaja põhitegevusalaks on transporditeenuse osutamine ning kaebaja juhatuse liige Taimar Uuspalul on olemas Ekategooria juhiluba, mis võimaldas tal minna Lätist haagist tooma, seega tellis OÜ Hansateras avaldajalt transporditeenust ning haagis saadi kätte volikirja alusel. Kaebaja on märkinud, et OÜ Hansateras oli Lätis haagise broneerinud ning Hansateras on kaebajalt tellinud transporditeenuse haagise äratoomiseks. Kui haagis oli Eestisse toimetatud, leidis kaebaja , et see osutus talle sobilikuks. Kaebaja märgib, et OÜ Hansateras tegelebki sõidukite müügiga ning seetõttu temapoolne protsendi vahelt võtmine ongi tema sissetulek. Samuti on toimunud sõiduauto Mercedes Benz ostmine OÜ Hansaterase vahendusel. OÜ Hansaterase juhatuse liige Carl Kink tegi volikirja OÜ Hansaterase nimel sõiduki toomiseks Läti Vabariigist ning AS A. Karuse juhatuse liige A. Karuse on ise selle Läti Vabariigist ettevõttelt ära toonud. Kaebaja on märkinud, et vaatamata sellele, et avaldaja on esitanud maksuhaldurile kõik dokumendid ning andnud selgitusi, millest nähtuvalt on tõendatud, et haagise ja sõiduauto on ostnud Läti ettevõttelt OÜ Hansateras ning avaldaja ostis sõiduki ja haagise OÜ-lt Hansateras, on maksuhaldur ikkagi seisukohal, et sõidukid ostis kaebaja ise, mitte OÜ Hansateras. Kaebaja viitab asjaolule, et kuigi maksuhaldur on märkinud, et OÜ Hansateras on jätnud esitamata
- oktoobris käibemaksudeklaratsiooni ja üldse dokumendid, ei ole sellel puutumust AS A. Karuse tegevusega. Kui ostja on käitunud heauskselt, puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja on käitunud heas usus, eeldades, et arvetel märgitud isik on tegelikult ka kauba müüja. Kaebaja märgib, et on kontrollinud OÜ Hansaterase tausta ning selle juhatuse liikme tausta avalikest andmebaasidest. Asjaolu, et teine isik ei oma väidetavat majandustegevust, tuli kaebajale ilmsiks alles maksuotsuses. Kaebaja on üle kandnud OÜ-le Hansateras 05.10.2009 arve alusel summa 684.000.- krooni, samuti on tõendatud tehinguga sõiduki ost-müük OÜ Hansateras ja kaebaja vahel, haagise kohta on tehtud sularahaarve 01.10.2009 summas 120.000.- krooni. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja menetluskulude nimekirja. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et AS A. Karuse ei ole OÜ Hansateras rekvisiitidega arvetel kajastatud poolhaagist Schmitz SCS 24 ja sõiduautot Mercedes Benz 320 tegelikult soetanud OÜ-lt Hansateras, vaid ostnud need vahetult Läti äriühingutelt SIA BAC ja SIA BRC ning ei ole kasutanud OÜ Hansaterase vahendusteenust. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi arvete ja lepingute olemasolu ning pangakonto kaudu tasumine ei ole tõenduseks, et tehingud tegelikult on toimunud, kuna eksisteerivad muud asjaolud, mis viitavad sellele, et tehinguid tegelikult ei toimunud. Vastustaja ei näe mõistlikku põhjust selles, et A. Karuse AS seaduslikud esindajad pidid sobiva haagise ja sõiduauto ise Lätist tooma, kui OÜ Hansaterase ülesandeks jäi ainult haagise ja sõiduki leidmine avalikult kasutatavalt internetileheküljelt ning selle eest saadi tasu ligikaudu 150.000 kroonises summas. Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal asunud seisukohale, et OÜ Hansateras vastab äritegevust mitteomava äriühingu tunnustele. OÜ Hansateras suhtes on jõustunud maksuotsus, milles tuvastati, et 2009.a. septembri- ja oktoobrikuus käive ja mahaarvatav käibemaks puudus. Seega ei osutanud OÜ Hansateras vahendusteenust, vaid püüdis dokumente vormistades jätta muljet nende teenuste osutamisest. Maksu- ja Tolliamet on muutnud maksuotsuse lisas toodud käibemaksuarvestust selliselt, et lähtutakse Läti äriühingute poolt väljastatud arvetel märgitud summadest, millega aga ei kaasne täiendavat maksukohustust. Vaide lahendaja on muutnud ka käibemaksu
- septembrikuu arvestust, kuna haagise ühendussisene soetamine tuleb deklareerida septembris. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Maksukorralduse seaduse § 95 lg 1 alusel teeb maksuhaldur maksusumma määramiseks maksuotsuse. Maksuotsus on MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Vastavalt MKS § 95 lg 2 kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas maksusumma on määratud. Tegemist on haldusakti motiveerimise kohustusega. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu ja tollikeskuse maksuotsuses nr. 12.2-3/9873-23 22.11.2010 on asunud seisukohale, et AS A. Karuse ei ole OÜ Hansateras rekvisiitidega arvetel 05.10.2009 ja 01.10.2009 kajastatud sõiduauto Mercedes Benz 320 ja poolhaagis Schmitz SCS 24 tegelikult soetanud OÜ-lt Hansateras, vaid on seda teinud vahetult ise Läti äriühingutelt SIA BAC ja SIA BRC ning ei ole kasutanud OÜ Hansateras vahendusteenust. AS-l A. Karuse on olnud võimalus valida endale sobiv sõiduauto ja poolhaagis. Kaebaja esindaja sõnutsi on ta need välja valinud interneti vahendusel ning tellinud OÜ-lt Hansateras, kuna OÜ Hansateras on firma, mis tegeleb igapäevaselt sõidukite ja haagiste müügiga; seega on rääkinud AS A. Karuse OÜ-ga Hansateras nimetatud teemal. OÜ Hansateras juhatuse liige Carl Kink teatas, et tal on hetkel üks haagis Lätis broneeritud ning ta toob selle Eestisse müüki ja pakkus kaebajale see ära osta. Kuna ka Läti ettevõte müüs sõiduautot, siis avaldas kaebaja soovi ka OÜlt Hansateras tellida sõiduauto. OÜ Hansateras juhatuse liige näitas kaebajale sõidukit oma arvutist koduleheküljelt ning kinnitas, et sõiduk asub Eestis , mistõttu kaebaja ei olnud teadlik, et tegelikult ei asunud sõiduk Eestis, vaid Lätis. Kaebaja on tasunud arved ja sõlminud vastavad lepingud. Kohtuistungil väidab kaebaja, et kartis sõiduautost ilma jääda, mistõttu ta oli nõus ise sõidukile Läti Vabariiki järele minema ja sõiduki ostmisel kasutas OÜ Hansaterase poolt väljastatud volikirja. Haagise tõi ära Lätist samuti volikirja alusel AS A. Karuse juhatuse liige Taimar Uuspalu, kellel oli haagise transportimiseks vastava kategooria juhiluba. Antud asjas on vaidlusesemeks see, kas OÜ Hansateras on osutanud kaebajale vahendusteenust sõiduauto ja haagise ostmisel või mitte. Asjas kogutud tõendite puhul on jäänud OÜ Hansaterase ülesandeks haagise ja sõiduki leidmine avalikult kasutatavalt internetileheküljelt ning kas selle eest saab usutavaks pidada vahendustasu, mis peaks olema ligikaudu 150.000 krooni nagu on märkinud maksuhaldur. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Hansateras vastab äritegevust mitteomavale äriühingu tunnusele. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingu pangakontodel puuduvad üldse kanded, äriühing pole esitanud omapoolselt ettevõtlust tõendavaid dokumente ning äriühingu suhtes on jõustunud maksuotsus, milles tuvastati, et
- aasta septembrist kuni oktoobrini pole olnud osaühingul käivet, ega tekkinud ka mahaarvatavat sisendkäibemaksu. OÜ Hansateras poolt on maksuhaldurile tõendamata
- aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibed, sisendkäibemaks, tasumisele kuuluv käibemaks, mistõttu pole tõendatud sõiduki ja poolhaagise müük OÜ-lt Hansateras AS-le A. Karuse. Maksuhaldur on saatnud 27.11.2008 korralduse nr. 12.2-3/9873-4 OÜ-le Hansateras, milles palus selgitusi OÜ Hansateras poolt väljastatud arvete kohta, korraldus tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel. OÜ Hansateras juhatuse liige Carl Kink on küll maksuhaldurile andnud kirjaliku vastuse, kus teavitas, et oli kaebajale sobiva haagise ja sõiduauto leidnud ning saavutas kaebajaga ka hinnas kokkuleppe ning on volitused teinud sõiduauto ja haagise toomiseks, kuid kirjaliku vastuse saatmine ja nimetatud asjaolude väljatoomine ei tõenda firma eksisteerimist. AS A. Karuse on kandnud ise sõiduauto ja haagise Eestisse transportimise kulud. Läti maksuadministratsioonilt saadud informatsiooni kohaselt on poolhaagis Schmitz SCS 24 ja sõiduk Mercedes-Benz MB S 320 üle antud Lätis Allain Karusele ja Taimar Uuspalule vastavalt kauba üleandmis-vastuvõtuaktis näidatud tarnetingimustele, mille kohaselt tagab kaubaveo Eestisse ostja. Poolhaagise eest tegi deposiidi sissemakse Läti äriühingu SIA BRC pangakontole ja deponeeris eraisik Taimar Uuspalu. AS A. Karuse on esitanud Maanteeametile taotlused Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud poolhaagise kui ka sõiduauto registreerimiseks, mille eest tasus kaebaja riigilõivu. Sõiduki Mercedes Benz 08.10.2009 koostatud üleandmisevastuvõtmise akti ja Riias 02.10.2009 koostatud ostulepingu Läti firmaga SIA Baltijas Auto Centrs on allkirjastanud Allain Karuse. Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et nii sõiduk kui ka haagis on soetatud Lätist ning üle antud ostjale Allain Karusele ja Taimar Uuspalule Riias volikirjade alusel. Deposiidi sissemakse on teinud SIA BRC pangakontole Taimar Uuspalu (AS A. Karuse) ning OÜ Hansateras ei ole teinud mingeid kulutusi sõiduautode toomisel ja üleandmisel. Seega on AS A. Karuse kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses põhjendamatult OÜ Hansateras arveid , kuna AS A. Karuse esindajad on ise käinud sõidukitel järel, ise kandnud seonduvalt sõiduauto toomisega ja registreerimisega vastavad kulud. Tulenevalt MKS § 92 lg 3 kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõik asjaolud ning hindab tõendeid kogumis, mida maksuhaldur saab usaldusväärseks pidada. Antud asjas nõustub kohus maksuhalduriga, et summa 134.000.- krooni deklareerimine sisendkäibemaksu hulgas ei ole põhjendatud. AS A. Karuse on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Hansateras nimel AS-le väljastatud arvetel nr. 05/10/2009-01 05.10.2009 summa 684.000, käibemaksu 114.000.- krooni ja sularahaarve 01/10/2009-01 01.10.2009 summa 120.000.-, käibemaks 20.000.- krooni – kokku käibemaksu 134.000.- krooni. Tuvastatud on, et tegelikult ei ole sõidukid ostetud OÜ-lt Hansateras ning alusdokumendid on fiktiivsed , kuna algdokumentides kajastatud tehinguid tegelikkuses ei ole toimunud. Kohus asub siinjuures seisukohale, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, see tähendab, et ostja saab maksupettuses majanduslikku kasu. Riigikohus on asunud seisukohale kohtulahendis 3-3-1-50-03, et ebamõistlik on panna kahtluse korral tegeliku müüja väljaselgitamise kohustus maksuhaldurile või kohtule, sest müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks. Kui arvel märgitud müüja pole tegelikult kaupa või teenust osutanud ja on põhjendatud kahtlus , et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Käibemaksu puhul on oluline müüja isiku tuvastamine, kuna ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 29 lg 3 p. 4 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt ühendussiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käibemaksuseaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. KMS § 37 kohaselt kui arve on korrektselt vormistatud, kuid selle sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ei saa pidada arvet nõuetekohaseks. Kaebajal oli soov saada tagasi sisendkäibemaksu tehingute arvel, mida ei ole toimunud . Kuna AS A. Karuse on esitanud tehingute kohta andmeid, mida tegelikult ei toimunud, on rikkunud KMS § 24 sätestatut. Kauba ühendussisese soetamise puhul tekib käive liikmesriigis, kust kaup väljastati, kuid käibemaksu arvestamine ja tasumine toimub riigis , kuhu kaup toimetati. Seega arvestab kauba ühendussiseselt soetamiselt käibemaksu kauba saaja. Maksukohustus kauba soetamisel tekib kauba soetajal selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Maksukohustuslane peab maksustamisperioodi jooksul teisest liikmesriigist kauba soetamisel arvestama käibemaksu ja selle deklareerima oma käibedeklaratsioonil, samas saab maksukohustuslane soetamisel arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega reaalset maksukohustust maksukohustuslasel ei teki. Aktsiaselts A. Karuse soetas kauba (sõiduauto ja poolhaagise) oma ettevõtluse tarbeks, mille on kätte saanud teisest liikmesriigist ning toimetanud sõidukid teisest liikmesriigist Eestisse, mistõttu tuleb sõidukite ostmisel arvestada käibemaksu, tekib pöördmaksustamine, mille tulemusena AS A. Karusel reaalset maksukohustust ei teki. Tulenevalt KMS § 8 lg 2 on jätnud AS A. Karuse deklareerimata
- oktoobris poolhaagise ja sõiduauto soetamise kauba ühendussisese soetamisena ning mille tulemusena puudus äriühingul alus arvestada käibemaksu summas 134.000.- krooni enammakstud käibemaksu hulgas. Kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on täitnud piisava hoolikusega MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ning samuti on haldusakt vastavalt nõuetele motiveeritud ja põhjendatud ning välja on toodud haldusaktis faktilised ja õiguslikud alused ning haldusakt on välja antud pädeva ametiisiku poolt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel täielikult rahuldamata ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks