3-11-861/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-861 Otsuse kuupäev 05.08.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.G. kaebus Tartu Vangla 09.02.2011 käskkirja nr. 1-4/427 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 27.07.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta T.G. kaebus haldusasjas 3-11-861 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 05.09.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla 09.02.2011 käskkirjaga nr 1-4/427 määrati T.G. distsiplinaarkaristuseks 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 6.2, 6.3 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra (TVKK) p 6.2 sätestab, et loenduse ajal on kinni peetav isik kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Tartu Vangla Kodukorra p 6.3 sätestab, et loenduse ajal hoiab kinnipeetav isik käsi selja taga ja tal on keelatud toetuda vastu seina, ilma vanglaametniku loata rääkida või takistada loenduse läbiviimist muul viisil. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. T. G.i distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 20.01.2011 kella 8.10 ajal süüdimõistetute eluhoone kolmandas sektsioonis kambris nr 214 toimunud loenduse läbiviimise ajal rikkus loenduse läbiviimise reegleid ning käitus vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt ja üleolevalt, samuti ähvardas vanglaametnikku kättemaksuga. Vangla on märkinud, et kaebaja vestles vanglaametnikuga, selleks vastavat luba saamata, öeldes valvur Agnes Tilksonile, kes võttis ära (kaebaja kambrist) WC-st kraanikausi kohal oleva riiuli külge riputatud nööri, et ära puutu, ära roni teiste asjadesse ning ütles valvur Ranne Tokkole, et õpi loenduse tegemine selgeks ning väitis, et valvurid ei oska üldse oma tööd teha ( TVKK p 6.3 rikkumine). Samas liikus kaebaja ära temale loenduse ajal seismiseks ettenähtud kohalt ja istus enne loenduse lõppemist laua taha ning asus sööma, selleks vastavat luba saamata (TVKK p 6.2 rikkumine) ning ähvardas tööülesandeid täitvat, kinnipeetavatele keelatud eseme - nööri äravõtvat vanglateenistuse ametnikku Agnes Tilksoni kättemaksuga, mis saab toimuma väidetavalt seaduslikul teel (TVKK p 7.2.3 rikkumine). Kaebaja on esitanud vaide Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 09.02.2011 käskkirjale nr. 14/427 peale, vaideotsusega 17.03.2011 nr. E5 123-1 on jäetud vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja taotleb Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/427 09.02.2011 tühistamist, kuna vangla on rikkunud menetlusnorme distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, rikutud on uurimispõhimõtet ning käskkiri ei ole õiguspärane, kuna karistus ei ole vastavuses toimepandud teoga. T. G. väidab , et tema ei ole vanglaametnikku A.Tilksoni ähvardanud, kaebaja avaldab kohtule esitatud kaebuses, et hommikuse loenduse ajal tulid kambrisse kolm ametnikku - vanemvalvur A. Tilkson läks kohe WC-ruumi ja hakkas eemaldama kraanikausi kohal oleva riiuli alla kinnitatud paela. Kaebaja on olnud ametnike tegevuse peale vihane ja ütles: „Ja otomšu po zakonu“. Kaebaja väidete kohaselt on rikutud tema suhtes menetlusnorme, ei ole koheselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, kaebaja on pakkunud Tartu Vanglale välja kompromissi - karistada teda kartserisse paigutamisega tingimisi. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et talle ei ole antud võimalust selgitusi anda kodukord p.6.2 ja 6.3 väidetavate rikkumiste kohta ning on esitanud kohtule vastuväiteid vastustaja kirjalikule vastusele kohtule. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei pea kaebaja selgitusi, mis puudutavad tema poolt esitatud kättemaksu ähvarduse mõtet asjakohasteks. Kaebaja õigustused on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kaebaja ei ole kordagi eitanud, et ta alustas vestlust vanglaametnikega selleks vastavalt luba saamata, et ta liikus ära kohalt, kus ta pidi loenduse ajal seisma ning istus laua taha sööma, kuigi ta seda teha ei oleks tohtinud. Samuti on kaebaja tunnistanud vanglateenistuse ametniku ähvardamist, maksta kätte selle eest, et ametnik võttis WC-st ära kinnipeetavatele keelatud eseme, nööri. Kuigi kaebaja on üritanud nii vaidemenetluses kui ka kohtukaebuses tähelepanu juhtida sellele, et mingit korraldust temale nööri äravõtmiseks ei ole antud ning vanglaametnike ettekannetes kajastub info korralduse andmise kohta erinevalt. Vastustaja arvates ei puutu kaebaja märkused selle kohta, kas korraldust anti või mitte ning kas kaebaja seda täitis või mitte käesoleval juhul asjasse, kuna kaebajat ei ole karistatud ei keelatud asja omamise ega vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmise eest. Kaebaja sai karistada loenduse läbiviimist puudutavate sätete süülise rikkumise ja ametniku suhtes esitatud ähvarduse eest. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks vanglaametnike Agnes Tilksoni, Ranne Tokko ja Siiri Gapontšuki 20.01.2011 koostatud ettekanded. Ettekannete kohaselt on 20.01.2011 kella 08.10 ajal hommikuse loenduse ajal T.G. keeldunud täitmast vanglaametniku korraldust eemaldada WC ruumist valgest lõngast nööri, mis olid kinnitatud kraanikausi kohal oleva riiuli alla. Kuna kaebaja seda ise ei teinud, tegi seda vanglatöötaja A. Tilkson, mille peale kaebaja ärritus ning kasutas vanglatöötaja suhtes ähvardavaid ja etteheitvaid ning solvavaid väljendeid. Samuti nähtub ettekannetest, et kaebaja on käitunud loenduse ajal ülbelt ja üleolevalt, on õpetanud valvureid, kuidas hommikust loendust läbi viia ning hakkas demonstratiivselt laua taga sööma kolme vanglatöötaja juuresolekul. Kaebaja on kõnetanud vanglatöötajaid ilma selleks vastavat luba saamata, alustades ise vestlust vanglaametnikega WC nööri äravõtmise teemal ning ei seisnud loenduse ajal korrektselt käed selja taga, olles seega takistanud hommikuse loenduse läbiviimist. Kaebaja ähvardus seisnes selles, et lubas kätte maksta ning alles oma seletuskirjas põhjendab ta oma väljendit selliselt, et maksab kätte seaduslikult. Seega võis vanglatöötaja tõlgendada esialgselt kinnipeetava väljendit kui ähvardust. Kuna A. Tilkson ei ole pidanud kaebaja ähvardust ohtlikuks, seega ei olnud põhjust kriminaalasja algatamiseks, küll aga on peetud vajalikuks algatada distsiplinaarmenetlus. Seega on menetlusmaterjale kogudes asunud vangla seisukohale, et kaebaja on rikkunud süüliselt Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 sätet, mis keelab kinnipeetaval teiste isikutega suhtlemisel kasutada ähvardavaid ja laimavaid väljendeid; Tartu Vangla kodukord p. 6.2 sätet , mille kohaselt loenduse ajal tõuseb kinnipeetav püsti kui vanglaametnik siseneb kambrisse ja seisab korrektselt ning Tartu Vangla kodukord p. 6.3 sätet, mille kohaselt loenduse ajal hoiab kinnipeetav oma käsi selja taga ja tal on keelatud toetuda vastu seina ning ilma vanglaametniku loata rääkida või takistada loenduse läbiviimist. Menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja on rikkunud eelpoolnimetatud Tartu Vangla kodukord sätteid, kohus peab vanglaametnike ettekandeid usaldusväärseteks ning asub seisukohale, et kaebaja süü on tuvastatud eelpoolloetletud sätete rikkumises, kaebaja on õigusaktide nõudeid süüliselt rikkunud. Asja materjalide kohaselt on kaebajat seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti iseloomustab kaebaja isikut ning samas on kõik karistused kehtivad. Vangla on märkinud, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole kaebajat mõjutanud, mistõttu on õigeks ja otstarbekaks peetud karistada T. G. VangS § 63 lg 1 sätestatud raskeima distsiplinaarkaristuse liigiga, see on kartserisse paigutamisega. Asja materjalide kohaselt on 07.02.2011 kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ja menetlusmaterjalidega ja on selle omakäeliselt allkirjastanud. Kaebaja on märkinud enne käskkirja koostamist, et talle ei ole antud võimalust toimunu kohta selgitusi anda. Kohus märgib, et kaebaja on saanud anda omapoolse selgituse asja kohta (tl. 7) ning Tartu Vangla üksuse juht K. Piller-Petrov on selgitanud kaebajale, et soovi korral võib kinnipeetav T. G. veel lisada omapoolseid väiteid ja selgitusi menetletava intsidendi kohta. Kaebaja on lubanud anda lisaselgitusi (09.02.2011) tööpäeva jooksul kuni kella 16.00-ni. Kuna kinnipeetav ei ole esitanud tööpäeva jooksul lubatud selgitusi menetlejale, pöördus menetleja veelkordselt kaebaja poole küsimusega, kas seletuskiri on valmis, mille peale T. G. vastas eitavalt ja lisas, et vestles vahepeal julgeolekuosakonna peaspetsialistiga , mille tulemusena langes ära lisaselgituse andmise vajadus. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, vastustaja on läbi viinud põhjaliku uurimismenetluse ja kogunud tõendeid asjas toimunu kohta, karistus on eesmärgipärane, kuna karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega ja kaebaja varasema käitumisega , kui ka eesmärgiga kaebajat mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, pole rikutud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme, kaebajale on tagatud kõik õigused, mis käivad kaasas distsiplinaarmenetlusega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata, kuna kaevatav käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks