← Eesti

3-10-1574/47

Obsah (8)§ 130§ 164§ 132§ 118§ 115§ 150§ 151§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011. a, Tallinn Haldusasja numbe

) § 132 sätestab, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat ja maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast sätestatud tähtaja möödumist. Aegumisega lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused. Aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral; 3)

§ 130

sätestab imperatiivselt maksuhalduri täitetoimingud ning pangakonto arestimine sinna loetellu ei kuulu. Seega saab järeldada, et vastustaja ei ole kaebaja vastu täitemenetlust alustanud ning aegumine ei ole katkenud. 5. Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palusid ühises vastuses jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub vaideotsus kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-04-291 leidnud, et tõendite hindamisega mittenõustumine ei ole asjaolu, mis annab õiguse vaideotsust iseseisvalt vaidlustada. Õiguslikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks tulenevad üksnes vaidlustatud maksuotsusest või intressinõudest; 2) kui vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, tuleb kaebus esitada intressinõude peale (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-97-08, nr 3-3-1-40-10, nr 33-1-36-05). Seega on kaebaja vaidlustanud mitte vaideotsust, vaid intressinõuet. Kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb seega jätta rahuldamata, kuna vaideotsus ei riku kaebaja õigusi; 3) Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-7-06, 3-3-1-30-07 ning nr 3-2-1-71-06 on selgesõnaliselt viidates

§ 164lõikele 1 märgitud, et enne 1.

juulit 2002. a tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda

alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue

aegumise regulatsiooni; 4) Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Vaidlus puudub selles, et vastustaja arestis kaebaja pangakonto 29. augustil 2002. a ning kaebaja pangakonto on senini arestitud.

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kuivõrd vastustaja alustas kaebaja sotsiaalmaksuvõla osas sissenõudmiseks täitemenetlust

  1. augustil
  2. a, siis selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine; 5) kuna sotsiaalmaksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli kuni maksuvõla tasumiseni katkenud, siis on kaebaja ebaõigesti leidnud, et põhivõla sissenõudmine on aegunud.

§ 118

lõike 1 kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast; 2

(5)3-10-1574 6) Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-7-06 leidnud, et kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise üheaastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Intressisumma on määratud aegumistähtaja jooksul; 7) Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-68-09 ja nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega peab ka kaebaja ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuna intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate põhjenduste lisamine vajalik. Kaebaja ei ole senini tõendanud, et intressisumma on valesti määratud; 8) Riigikohus on lahendis nr III-3/1-16/95 leidnud, et maksumaksjal on kohustus maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Kaebaja ei ole tõendanud, et intressi on ebaõigesti arvestatud. Kaebaja on kaebuses taotlenud intressinõude tühistamist. Seega on kaebuse esemeks intressinõue ja selle õiguspärasus, mitte aga kaebaja muud võimalikud maksuvõlad; 9) kaebaja seisukoht, et pangakonto arestimist ei saa käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna, on põhjendamatu.

§ 130

lg 1 p 6 kohaselt maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele

-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Sissenõude pööramine varalistele õigustele hõlmab muu hulgas ka pangakonto arestimist. Seda kinnitab täitemenetluse seadustiku

  1. peatüki pealkiri „Sissenõude pööramine varalistele õigustele” ning samas peatükis asuv § 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole; 10) kuna pangakonto arestimist tuleb käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna ning pangakonto arestimisega alustati täitemenetlust
  2. a, siis

§ 132

lg 4 punktist 4 tulenevalt selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Seega ei ole ka intressi arvestatud aegunud maksusummalt.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega jäeti OÜ Z-End kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1) Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-68-09 ja nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega peab ka kaebaja ise arvestama ning sellest tulenevalt ka teadma, kui suur on tema intressikohustus.

§ 150

lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Selline tõendamiskoormus lasub maksukohustuslasel ka intressinõude vaidlustamise korral (Riigikohtu lahend asjas nr III-3/1-16/95, Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-07-1027); 2)

§ 118

lg 1 alusel saab intressi määrata ühe aasta jooksul arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kaebajale on arvestatud intress tähtaegselt. Kohus toetab maksuhalduri poolt toodud põhjendusi; 3) Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-04 märkinud, et haldusakti põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses ja teistes isikule kättesaadavates dokumentides. Ka ringkonnakohtud on lugenud intressinõude põhjendamiskohustuse täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt (haldusasjad nr 2-3-25/2002; 3-06-2023; 3-07-1925 jne). Vaidlustatud intressinõue on maksuhalduri poolt piisavalt põhjendatud ning oma sisult üheselt arusaadav. Kohus ei nõustu kaebaja vastupidiste väidetega; 4) HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mida kinnitab ka

§ 151lg 1 p 2.

Selliseid asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult, käesolevas asjas ei ole välja toodud. Seega kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda. 3

(5)3-10-1574 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Z-End apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tühistada järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja ei ole suutnud selgitada siiani kaebajale maksuvõlgnevuse ning intressinõude kujunemist ja arvutusmetoodikat. Seega on maksuvõlgnevus ja intressinõue motiveerimata. Ka ei ole kohus välja selgitanud ega kirjeldanud, kui suur on kaebaja maksuvõlgnevus; 2) kaebaja esitas halduskohtule tuvastuskaebuse maksuvõlgnevuse osas, sest vastustajaga peetud ametlik kirjavahetus ei andnud selgust ning kontoväljavõtted on erinevad koos erinevate summadega maksevõlgnevuse kohta. Kohus kaebaja taotlust aga ei rahuldanud; 3) Riigikohtu otsuste nr 3-3-1-4-00 ja 3-3-1-33-01 kohaselt peab haldusakt olema selge ning üheselt mõistetav. Kuna vaidlusalune seadusevastane intressinõue seda ei ole ja halduskohus on jätnud kaebaja tuvastuskaebuse tähelepanuta, on halduskohtu otsus õigusvastane; 4)

§-s 118 kasutatud mõiste „intressi arvestamise aegumine“ tähendab ka intresside määramise aegumist, milline järeldus tuleneb

§ 115

lõikest 1, mis sätestab maksukohustuslase kohustuse arvestada ja tasuda intressi. Kui intressi ei pea enam arvestama, siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata; 5) kuna

§ 118

lg 1 järgi saab intressi määrata ühe aasta jooksul arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast, on sellistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg tasuti.

  1. Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus paluvad jätta OÜ Z-End apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) kaebaja on ebaõigesti leidnud, et ta esitas halduskohtule tuvastuskaebuse maksuvõlgnevuse osas. Kaebusest halduskohtule nähtuvalt vaidlustas kaebaja vastustaja
  2. mai
  3. a vaideotsust nr 6-1/200-
  4. Kaebuses oli selgesõnaliselt märgitud, et halduskohus kustutaks maksuhalduri intressinõude. Ka vaidemenetluses vaidlustas kaebaja üksnes intressinõuet. Seetõttu ei pidanudki halduskohus uurima intressinõude reguleerimisesemest välja jäävate muude maksuvõlgadega seonduvaid asjaolusid; 2) kaebaja on eksitavalt märkinud, et vastustaja on esitanud maksunõude erinevates summades. Intressinõudega nr 13-3/11677 kohustas vastustaja kaebajat tasuma intresse summas 8025 krooni. Intressinõudega määratud kohustuse sisu ja ulatus on määratletud selgelt ja ühemõtteliselt. Maksuhaldur ei ole intressinõuet esitanud erinevates summades; 3) kaebaja ei ole tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud ja deklaratiivsed. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et maksuhalduri poolt koostatud intressinõue on piisavalt põhjendatud ning oma sisult üheselt arusaadav; 4) kuna intressinõue esitati kaebajale
  5. a, siis selle sundtäitmine aegub
  6. jaanuaril
  7. a. Seega on kaebaja ebaõigesti leidnud, et intressinõude sundtäitmine on aegunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4

(5)3-10-1574
  1. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et vastustajad on apellandile esitanud intressinõudeid samaaegselt summades 30 000 kr või 15 000 kr. SEB Kopli harukontori pitsati jäljendi ja allkirjaga
  2. oktoobri
  3. a kliendi püsikorralduste loetelust (tl 39) nähtub nii käesolevas asjas vaidlustatud intressinõue, selle intressinõude aluseks olnud sotsiaalmaksuvõlg summas 9 930 kr kui ka
  4. juunil
  5. a sisestatud intressivõlad erinevatelt maksuliikidelt. Apellandilt viimasena nimetatud intressivõlgnevuste tasumist käesoleva intressinõudega ei nõuta ning seetõttu ei oma tähtsust, kas sellised intressinõuded tuginesid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsusega asjas nr 3-4-1-8-02 põhiseadusevastaseks tunnistatud maksukorralduse seaduse sätetele või on need käesolevaks ajaks aegunud. Maksuvõla suuruse kohta peab

§ 17

kohaselt arvestust maksuhaldur ning vaadeldavat tõendit ei saa pidada kehtivate täitmata nõuete ammendavaks loeteluks. Apellant ei ole halduskohtus vaidlustanud

  1. aprilli 2002 a korraldust nr 5-02/12042, millega kohustati apellanti tasuma sotsiaalmaksuvõlga. Kuna haldusakti kehtivus ei eelda, et see oleks õiguspärane, ei ole käesoleva asja lahendamisel vajalik tuvastada selle korralduse õiguspärasust.
  2. Ringkonnakohtu arvates nähtub intressinõude aluseks olev arvutuskäik selgesti intressinõude lisaks olevalt intressiarvestuse kaardilt (tl 29), mille kohaselt on intressi arvestatud perioodi eest
  3. veebruarist 2006 kuni
  4. oktoobrini 2009 iga päev 0,06 % põhivõlast (summas 9 929,26 kr). Arvutuskäik on korrektne ning apellant ei ole esitanud, nagu halduskohus õigesti selgitas,

§ 150lg 1 kohaselt tõendeid, mis näitaksid, et intressinõue on arvestatud ebaõigesti.

  1. Ekslikud on apellandi väited ka selles osas, mis puudutab intressinõude esitamise aegumist. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt aegus intressinõude sundtäitmine
  2. detsembril
  3. a. Kaebuses halduskohtule, mis esitati
  4. juunil
  5. a, paluti lisaks intressinõude ja vaideotsuse tühistamisele ka intressi sundtäitmise keelamist. Haldusakti tühistamise nõue on põhjendatud juhul, kui haldusakt oli õigusvastane selle andmise ajal. Intressinõude esitamise ajal ei olnud intressi määramine aegunud ka apellatsioonkaebuse väidete kohaselt. Seetõttu ei olnud tühistamisnõuete rahuldamine võimalik. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab, et intressinõude sundtäitmine ei olnud lubatav juba kaebuse esitamise ajal (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsuse nr 3-3-1-56-08 p 22), seda apellant aga ei väida. Seetõttu pole asja lahendamisel oluline, kas intressinõude sundtäitmine aegus
  8. detsembril
  9. a või mitte.
  10. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu sellele, et

§ 132

lg 2 kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta

  1. jaanuarist. Et intressinõue esitati
  2. aprillil
  3. a, siis aegub see nõue
  4. jaanuaril
  5. a.
  6. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud halduskohtu otsuse sellekohastele põhjendustele vastuväiteid, kuigi palutakse halduskohtu otsuse tühistamist tervikuna.
  7. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajatelt tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.