) § 356 lõikele 1 ning märkis, et käesoleval ajal on samade poolte vahel käimas kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-08-16189, mille esemeks on muuhulgas ettevõtte üleminek OÜ-lt NPOÜ-le NP. Nimetatud tsiviilasjas on hageja AS P esitanud apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et ühe ja sama õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine samaaegselt mitmes erinevas kohtumenetluses ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse eesmärkide ja ülesannetega. Kostja palus peatada menetlus käesolevas asjas kuni tsiviilasjas nr 2-08-16189 tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja NPOÜ hagiavaldusele ei vastanud ega esitanud oma seisukohti menetluse peatamise kohta. Hageja AS P vaidles oma 23.06.2010.a. kirjalikes seisukohtades menetluse peatamise taotlusele vastu. Hageja oli seisukohal, et kostja menetluse peatamise taotlus ei ole põhjendatud. Hageja leidis, et kooskõlas
§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse üheks ülesandeks tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded varasemalt tsiviilasjas nr 2-08-16189, kuid kostjad ei andnud nende menetlusse võtmiseks oma nõusolekut. Hageja leidis, et kirjeldatud olukorras on paralleelse menetluse tekkimise põhjustanud teiste menetlusosaliste ning kohtu varasemast tegevusest, mistõttu menetluse peatamine on põhjendamatu. Juhul, kui kohus rahuldaks hageja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-08-16189, võib ringkonnakohus tühistada varasema maakohtu otsuse ja saata asja tagasi esimese astme kohtule lahendamiseks, millisel juhul oleks teine menetlus samas staadiumis kui käesolev menetlus. Sellises olukorras on menetluse peatamine ebamõistlik ja põhjendamata. Kohus rahuldas kostja NPOÜ taotluse menetluse peatamiseks ning teatas 28.06.2009.a määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-10-25951 kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-08-16189. Pooled esitasid 20.07.2011.a Harju Maakohtule taotluse menetluse uuendamiseks ning kompromisslepingu, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebetähtaja lühendamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevalt on pooled esitanud kohtule taotluse tsiviilasja nr 2-1025951 uuendamiseks ning menetluse jätkamiseks, leiab kohus, et poolte sellekohane taotlus tuleb rahuldada ja jätkata tsiviilasjas nr 2-10-25951 menetlust.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AS P taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS P tasus 19.11.2009.a riigilõivu summas 55 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt“.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.