Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus 30.11.2010.a esitasid R P ja M P Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse R P vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatis Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimummääras, s.o. 2175.00 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, alates 01.09.2010.a., kuna kostja vabatahtlikult lapsi alates 2010.a. septembrist materiaalselt ei toeta ega osale ka nende kasvatamisel. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a. kuupalga alammäär täistööaja korral 4350.00 krooni, mis ümberarvestatuna eurodesse on 278.02 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited, et kostja laste Renne ja Mairit Ploomi isana ei ole regulaarselt maksnud lapse ülalpidamiseks elatist, on hagejate nõue elatise väljamõistmiseks alates 01.septembrist 2010.a. õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejad on nõudnud elatist miinimummääras, arvestades elatisele juurde tulumaksuga maksustatava osa. Alates 01.01.2011.a. kehtiva „Tulumaksuseaduse“ § 19 p 11 kohaselt muuhulgas sätestatakse, et elatis (ka elatisabi) ei ole maksustav tulu. Seega leiab kohus, et põhjendatud on elatise nõue miinimummääras, s.o. 139.01 eurot lapse kohta kuus.
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.