Obsah (5)

§ 37§ 38§ 64§ 39§ 67

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-791 Otsuse kuupäev 10.08.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. B kaebus Viru Vangla käskkirja nr 6-3/246-D tüh

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning

§ 38

lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle.

1. Vastustaja märgib, et kaebaja töövõimelisust on enne kaebaja tööle määramist kontrollitud. Viru Vangla tagab kinnipeetavatele arstiabi kättesaadavuse, mis tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kõik kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad tervisekaartides. Vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vaja läbi viia eraldi tervisekontrolli, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist. Kaebaja tervisekaardi andmete põhjal kaebaja tööst vabastatud ei ole. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev Kersti Kevato 08.12.2010 kooskõlastas kaebaja tööle määramise käskkirja kinnitades seega, et kaebaja tööle määramine on lubatav. Meditsiiniosakond tuvastas, et hoolimata kaebaja seljaprobleemidest võib kaebaja töötada, mistõttu kaebaja tööst keeldumine on põhjendamatu.
2. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. K. B palub halduskohtul tühistada Viru Vangla 04.02.2011.a käskkirja nr 6-3/246-D. K. B on Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/1204-T määratud tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 13.12.2010 kuni 12.03.
2. 05.01.2011 andis valvur A. Froljonok kaebajale korralduse asuda tööle S11 osakonnas, kaebaja korraldusele ei allunud. Viru Vangla 04.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/246-D määrati K. B distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 13 (kolmeteistkümneks) ööpäevaks. 9.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi 2 ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele abitööliseks. K. B rakendati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 13.12.2010 kuni 12.03.

1. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine.
2. Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et ta ei olnud tutvunud direktori käskkirjaga ja temaga ei olnud sõlmitud töölepingut. Kaebaja selgitas ka, et vastavalt 02.12.2010 neuroloogi poolt pandud diagnoosile, oli kahtlus, et tal on vigastatud lülisamba lülidevaheline ketas ning tervise seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tööle asuma. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kaebajale tööle määramise käskkirjaga mitte tutvustamise väide on ebaõige. Haldusasja materjalide järgi tutvustati 10.12.2010 kaebajale tööle määramise käskkirja. Kinnipeetav keeldus käskkirja allkirjastamast ja ei soovinud tööle asuda. Selle kohta on inspektor-kontaktisik K. Kiisküla käskkirjale märke teinud. Kohus leiab, et kaebaja on ebaõigel arvamusel, et vangla pidi temaga sõlmima töölepingu.

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

Kinnipeetava tööle vormistamine kujutab endast haldusakti konkreetse kinnipeetava tööle lubamise kohta, mitte aga vastastikuse töösuhte õiguslikku reguleerimist, sest kinnipeetava töötamine ei allu tööõiguslikule regulatsioonile. Kinnipeetava töötamine ei kuulu seega tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil

-i § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Halduskohus märgib, et

§ 37lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Menetlusdokumentidest selgus, et meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. Kevato on oma kooskõlastuse käskkirjale andnud 08.12.

1. Seega meditsiiniosakond on tuvastanud, et K. B on võimeline töötama vaatamata probleemidele seljaga. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja tööst keeldumine ei ole põhjendatud.
2. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Töökohustusest on

§ 37

lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Antud juhul oli tööle määramise käskkiri kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani K. B toime distsipliinirikkumise. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus asuda abitööle, st koristama, ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on K. B vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud

§ 67p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane.

Kohus leiab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalust anda selgitusi, millest kaebaja keeldus, 3 menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 04.02.2011.a käskkirja nr 6-3/246-D tühistamisnõudes rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. Seonduvalt kaebaja poolt kohtule 19.mail 2011 esitatud taotlusega osaleda asja arutamises, märgib kohus järgmist. Sellest kaebuse taotlusest oli võimalik järeldada üksnes seda, et kaebaja soovib kohtumenetluses osaleda isiklikult, st ilma esindajata vastavalt HKMS § 14 lg-le 5. Neil põhjustel lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. 19.mail 2011 esitatud taotlus osaleda asja arutamises kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4