3-11-1123/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1123 Otsuse kuupäev

1. august 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. Bi kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtust saabunud kirja avamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V. B /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon
2. Tunnistada Viru vangla tegevus V. Bile Euroopa Inimõiguste Kohtust saabunud kirja üleandmisel õigusvastaseks.
3. Mõista Viru Vanglalt riigi tuludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97 eurot (viisteist eurot ja 97 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.09.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 05.05.2011 esitas V. B Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 3-7) ning palus kirja avamises seisnenud Viru Vangla tegevus õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja väitis, et 24.01.2011 edastas Viru Vangla ametnik talle Euroopa Inimõiguste Kohtust saabunud avatud kirja, milles puudusid selle kohtuga suhtlemiseks vajalikud vöötkoodid, ta pidi nende saamiseks uuesti pöörduma ja kaotas kaebuse koostamiseks vajalikku aega. Õiguskantsleri vastusele, põhiseaduse § 14 ja § 43, vangistusseaduse § 29 lg 4 ja § 107 ning „Vangla sisekorraeeskirja“ § 50 tuginedes väitis kaebaja, et vanglaametnike tegevus on toonud kaasa talle edastatud sõnumi saladuse rikkumise. Kaebuse täienduses (tl 20-21) põhjendas kaebaja oma huvi sooviga, et vangla oleks edaspidi tähelepanelikum ega avaks enam ametlikke kirju ning lisas, et seda on tehtud korduvalt ja ta kavatseb esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
6. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 28-30) nõustuti sellega, et V. Bile saabunud kirja kättetoimetamisel käituti õigusvastaselt, kuid leiti, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ning paluti kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätta. Seejuures märgiti, et vangla on oma eksimusest aru saanud, seda tunnistanud ja vestelnud edaspidiste sarnaste juhtumite ärahoidmiseks nii eksinud ametnikuga kui informeerinud teisi kinnipeetavate kirjadega tegelevaid ametnikke ning vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine kohtus ei saa kaebajale täiendavalt kasu tuua. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kinnipeetavale kohtute poolt saadetud kirjadega toimimine on reguleeritud vangistusseaduse § 29 lg 4 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 50 lg
8. Sätestatu kohaselt on keelatud avada ja kontrollida neid kirju, mis saabuvad kinnipeetavale kohtust ning niisugused kirjad tuleb talle viivitamata allkirja vastu suletud ümbrikus kätte anda. Viru Vangla on kaebuse kohta antud kirjalikus vastuses (tl 28-29) omaks võtnud selle, et andis V. Bile Euroopa Inimõiguste Kohtust 24.01.2011 saabunud kirja Aleksandr Streltsovi kätte. Seda kinnitavad ka nimetatud kinnipeetav (tl 15) ning kirja üle andnud ja hiljem tagasi võtnud vanglaametnikud (tl 32-33). Seejuures tunnistas vangla küll oma õigusvastast käitumist ja seda, et ümbrikul olid enne kaebajale üle andmist märgid avamisest, kuid eitas selle avamist ametnike poolt, pidas toimunut inimlikuks eksituseks ning leidis, et kaebuse rahuldamine ei saa kaebajale täiendavat kasu tuua.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas mõistetakse selle all, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ja selleks peab kaebaja oma vastava taotluse juurde selgitama, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. V. B põhjendab oma huvi sooviga tagada vangla edaspidine tähelepanelikum suhtumine ametlikesse kirjadesse. Niisugune soov on käsitletav preventiivse eesmärgina ning sobib igati põhjendama kaebaja huvi talle saadetud konkreetse kirjaga toimunu õigusvastaseks tunnistamisel. Viru Vangla on küll oma rikkumist tunnistanud, kaebusele antud vastuses kaebaja ees ka vabandanud ning väidab, et ametnikega on vesteldud, kuid see kõik ei välista iseenesest veel võimalust, et edaspidi midagi sarnast enam ei juhtuks. Vastuses märgib vangla ise, et edaspidine sarnane eksimine ei ole välistatud. See lubab eeldada, et juhul, kui kohus kaebuse rahuldab, suhtuvad vanglaametnikud V. Bile erinevatest kohtutest ja muudest sarnastest ametiasutustest saabunud kirjade üleandmisesse erilise tähelepanuga. Seega on võimalik, et kaebuse rahuldamine toob kaebajale kaasa reaalse kasu ja vähendab eksimise võimalikkust tema kirjavahetusega toimimisel.
10. Eeltoodud järeldustel on V. Bi kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses rahuldada. Kaebaja on kohtumääruse (tl 22) alusel vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt tuleb Viru Vanglal see summa riigi tuludesse kanda. Raili Randlane Kohtunik 2