3-11-1048/15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1048 Otsuse kuupäev

1. august 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi KÜ Ahtme mnt 43, KÜ Ahtme mnt 51 ja KÜ Ahtme mnt 55 kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsuse nr 153 tühistamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebajad: KÜ Ahtme mnt 43 /registrikood 80008518/, KÜ Ahtme mnt 51 /registrikood 80015843/, KÜ Ahtme mnt 55 /registrikood 80050354/, Vastustaja: Kohtla-Järve Linnavolikogu /registrikood 75001039/, Kolmas isik: OÜ Baltic Midline /registrikood/ 108299917/. Resolutsioon
2. Tühistada Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsus nr
4. Mõista Kohtla-Järve linnalt välja KÜ Ahtme mnt 43 kasuks 85,97 eurot (kaheksakümmend viis eurot ja 97 senti), KÜ Ahtme mnt 51 kasuks 170,18 eurot (ükssada seitsekümmend eurot ja 18 senti) ning KÜ Ahtme mnt 55 kasuks 125,97 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot ja 97 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.09.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 30.03.2011 Narva Linnavolikogu vastu otsuse nr 153 (II köite leht 21), millega kehtestas KohtlaJärve Ahtme linnaosa Ahtme mnt 27a maaüksuse osale detailplaneeringu.
7. 28.04.2011 esitasid korteriühistud Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51 ja Ahtme mnt 55 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (I köite lehed 1-4) ning palusid, et detailplaneeringu kehtestamise otsus tühistataks tervikuna. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja § 54, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 ja § 3 p 2, planeerimisseaduse § 1 lg 2 ja 3, § 9 lg 2 tuginedes leidsid kaebajad, et see otsus on ebaproportsionaalne, vastuolus elanike huvide ja vajaduste prioriteediga, rajaneb eelnevatel ebaseaduslikel haldusaktidel ning ei taga huvitatud isikute huvide arvestamist ja tasakaalustamist. Veel väitsid nad, et kuna parkla planeeritakse Ahtme 43 maja fassaadist nõutava 25 meetri asemel vaid 20 meetri kaugusele sissesõiduga elamute poolsest küljest ning keskkonnamõju hindamisest on keeldutud, rikub vaidlusalune otsus välisõhu kaitse seaduse § 5 lg 5 , § 6 lg 2, § 22 lg 3 ja standardi EVS 843:2003 kehtestatud nõudeid ning kolme korteriühistu elanike õigusi. 11.07.2011 edastatud täiendustes (III köite lehed 13-52) esitasid kaebajad seletuse iga oma kaebuse punkti juurde märkides seejuures muuhulgas, et pole saanud detailplaneeringu menetlemise käigus vastuseid kõigile küsimustele ja probleemidele, kõiki aruteludel ja linnavalitsuse istungitel esitatud ettekandeid ja vastuväiteid pole protokollitud ja otsustele lisatud, linnavalitsus pole tekkinud vigu parandanud, jättis planeeringu muutmata ja standardi EVS 843:2003 nõuded parklasse sisse- ja väljasõidu osas arvestamata, linnavalitsuse poolt on psühholoogiline surve, küsimustele vastatakse põiklevalt, tegelikke sündmusi moonutatakse, kõiki ettepanekuid ja pretensioone nimetatakse põhjendamatuteks ning volikogu tunnistab vastuses kaebusele, et otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumendist, kuid tegelikult neid lisatud ei olnud.
8. Kohtla-Järve Linnavolikogu kirjalikus seletuses (I köite lehed 98-102 ) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati Ahtme mnt 27a maatüki, selle omaniku ja detailplaneerimise menetlusega seotud asjaolusid ning leiti, et kaebus on põhjendamata, ebaõige, moonutatud, aegunud, selle faktiline ja õiguslik alus ei ole omavahel seotud ja erinevad alused ja kaebuse osad ei ole piiritletud ega selgelt eristatavad. Niisugust seisukohta põhjendati muuhulgas väidetega, et kaebajad pole menetluse käigus suutnud osundada asjaoludele, mis veenvalt kinnitaksid planeeringu kehtestamise mõju nende õigustele ja vabadustele ega muu põhjendatud huvi olemasolule, erinevate huvide tasakaalustamiseks on toimunud detailplaneeringu avalik arutelu ja korduv avalik väljapanek, detailplaneeringul on olemas kõik vajalikud kooskõlastused, Kohtla-Järve Linnavalitsus on kõikidele vastuväidetele väga põhjalikult vastanud, mingeid kehtiva seadusandluse rikkumisi pole tuvastatud ning kaebajad esitavad korduvaid samasisulisi vastuväiteid, mida pole põhjendamatuse tõttu arvesse võetud. Täiendavas seisukohas (tl 53-58) märkis Kohtla-Järve Linnavolikogu, et vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on kaalutlusõigust õigesti kohaldatud, kõik menetlusosalised on saanud arvamust avaldada ja vastuväiteid esitada, kaebaja ei ole detailplaneeringu vastu võtmise otsust ja teisi enda poolt viidatud haldusakte vaidlustanud, kõigile tema pöördumistele on menetluse käigus vastatud, maavanem pole planeeringu menetlemisel vigu leidnud ja on andnud sellele heakskiidu ning tema nõusolekust on võimalik tuletada kaevatava haldusakti faktilised põhjendused ja kaalutlused.
9. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Baltic Midline palus oma kirjalikus seisukohas (I köite lehed 87-88) kaebus rahuldamata jätta ning leidis, et puudusid planeerimisseaduse § 10 lg 6’ toodud detailplaneeringu algatamist ja kehtestamist takistavad asjaolud, kohalik omavalitsus ei ole ühelgi planeerimisetapil õigusnorme rikkunud, tagas kõikide huvitatud isikute õigeaegse kaasamise, informeerimise ning kõigi huvide ja väärtuste tasakaalustatud arvestamise. Veel väitis ta, et kaebajad piiravad Ahtme 27a asuvat kinnisvara elanike isikliku transpordi parklana kasutades tema maakasutusõigust, nende nõudmised on ebaseaduslikud ja alusetud ning nad pole täitnud oma kohustust kinnitada väiteid vastavate tõenditega. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
10. Detailplaneeringu kehtestamise menetlus ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahelised suhted selles on reguleeritud planeerimisseaduses. Seaduse eesmärk on määratletud § 1 lg 2 ning seisneb võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamises säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ja ehitamisel. Kaebuse esitanud kolme korteriühistu arvukatest pöördumistest KohtlaJärve Linnavalitsuse ja Ida-Viru maavanema poole ja neile antud vastustest (I köite lehed 156, 188, II köite lehed 24, 25, 33,-35, 42-49, 52-53, 59-94, 99-127, 135-167) ning detailplaneeringu avaliku arutelu ja muude arutamiste protokollidest (I köite lehed 106-110, 113-119, 139-141, II kõite lehed 19-20, 37-41, 95-98) nähtub, et nende korteriühistu liikmed vaidlevad vastu kavatsusele rajada Ahtme mnt 27a kinnistule parkla, peavad seda oma olukorra halvendamiseks ning on sellist seisukohta väljendanud nii planeeringu koostamise, arutamise kui kehtestamise ajal. Seega on ilmselge, et detailplaneeringu kehtestamisel tuli kaaluda erinevaid huve ning põhjendada, miks langetatakse just selline otsustus.
11. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Planeerimisseaduse § 1 lg 6 kohaselt tuleb selles seaduses ettenähtud menetlustele kohaldada haldusmenetluse sätteid. Seega laienevad kõik haldusmenetluse seaduse § 55 ja § 56 sätestatud vorminõuded ka kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2011 otsus nr 153 (II köite leht 21) neile nõuetele ei vasta, sest selles on olemas küll viited asjakohaste õigusaktide sätetele ning menetluse käigu kirjelduse näol ka mõningane faktiline alus, kuid pole märgitud vähimaidki kaalutlusi ega põhjendusi, milledest volikogu otsuse langetamisel lähtus. Neid ei tulene ka ühestki kohtutoimikusse esitatud muust dokumendist. Seepärast ei saa otsus olla täiel määral arusaadav sellega puudutatud isikutele ning halduskohtul puudub võimalus kontrollida, kas üldse ja kuidas täpselt kaaluti korteriühistute Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51, Ahtme mnt 55 liikmete ja OÜ Baltic Midline vastandlikke huve ning kas otsus on planeerimisseaduse eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku kaebajate subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
12. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja lg 2 tulenevalt on detailplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Sama seaduse § 40 ja § 45 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu istungi vormis töötav kollektiivne organ, kes otsustab oma ainupädevuses olevad küsimused hääletamise teel. Seetõttu saab ainult volikogu kaaluda erinevaid asjas tõusetunud huve ja oma valikut põhjendada. Linnavalitsusel, planeeringu koostamisel osalenud linnaametnikul või järelevalvet teostanud maavanemal ei ole pädevust otsustada detailplaneeringu kehtestamise üle, seega ei saa nende poolt koostatud vastustes või muudes dokumentides väljendatud seisukohad asendada volikogu kaalutlusi ja põhjendusi olenemata sellest, kas nende olemasolule on detailplaneeringu otsuses viidatud või mitte.
13. Planeerimisseaduse § 2 lg 1 kohaselt on planeering tekstist ja joonistest koosnev dokument. See aga ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse haldusakti, millega planeering kehtestatakse ei pea üldse põhjendama. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 33-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni 3 teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Planeeringute põhjendamine vahetult planeeringu kehtestamise otsuses on vajalik, kui planeeringulahendusega riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi ning juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid ja lõppkokkuvõttes peab olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest.
14. Eeltoodust tulenevalt on KÜ Ahtme mnt 43, KÜ Ahtme mnt 51 ja KÜ Ahtme mnt 55 kaebus põhjendatud. See tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 alusel täies ulatuses rahuldada ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.03.2010 otsus nr 153 tühistada. Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda selle kontrollimiseks vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid ning piirdub eespool juba esitatuga. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KÜ Ahtme mnt 43 soovib riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 85,97 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (III köite lehed 22-25), KÜ Ahtme mnt 51 puhul on sama kulu ja dokumentide saamise tasu suuruseks 170,18 eurot (III köite lehed 34-39) ja KÜ Ahtme mnt 55 puhul 125,97 eurot (III köite lehed 48-52). Kohtla-Järve linnal tuleb kõik need kulutused eelnimetatud sätte alusel kaebajatele hüvitada. Raili Randlane Kohtunik 4