) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Laste A B, sündinud XXX.a., ja F B, sündinud XXX.a., vanemad on isa G B ja ema J B. Vanematel on laste A B ja F B suhtes ühine hooldusõigus.
lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et A B ja F B vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad koos emaga. Laste vanemad on saavutanud kokkuleppe, et laste A B ja F B hooldusõigus tuleb anda nende emale J B. Narva linnal ei ole vastuväiteid G B ja J B ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste A B ja F B suhtes ja J B ainuhooldusõiguse määramiseks laste A B ja F B suhtes. Lastele määratud esindaja riigi õigusabi korras leiab samuti, et on põhjendatud laste A 3/5 B ja F B ainuhooldusõiguse määramine laste emale J B. A B, kes ärakuulamise hetkel oli 12aastane, on avaldanud soovi, et tema hooldusõigus oleks üle antud tema emale. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A B ja F B huvides on lõpetada G B ja J B ühine hooldusõigus ning anda laste hooldusõigus täielikult üle J B.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kuna lapsed F B ja A B elavad ema J B ning ka laste hooldusõiguse annab kohus üle laste emale J B ning laste vanemad ilma kohtu määruseta omavahel lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele ei ole jõudnud, siis on vajalik kindlaks määrata laste ja isa vahel suhtlemise kord. Kohus on laste isa G B ja laste ema J B eraldi läbirääkimiste tulemusena jõudnud laste vanematega kokkuleppele, et lastega suhtlemise kord tuleb määrata selliselt, et lapsed A B ja J B suhtleksid isa G B iga nädala neljapäeval kell 15.00-18.00 ning iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.00-19.00. Kohus on veendunud, et selline suhtlemise kord vastab laste huvidele. Kohus leiab, et vajalik on rõhutada, et laste vanemad on kohustatud omavahel suhtlema eelkõige laste huvides. Seega, et kohtumised laste ja isa vahel saaksid toimuma ilma arusaamatusteta on vajalik fikseerida, et laste vanemad teatavad vähemalt kaks päeva teisele vanemale ette emaili ja sms (mõlemad) vahendusel kui kohtu määratud korras laste ja isa suhtlemine mõjuval põhjusel ei saa toimuda, et laste isal või lastel oleks võimalik teha samaks ajaks uusi plaane. Mõjuvaks põhjuseks saab lugeda komandeeringuid, haigestumisi (mida tõendab haigusleht) ja väga tähtsaid perekondlikke sündmusi (juubelid, kus kutsutakse kokku suguvõsa, pulmad jne). Samuti oleksid mõjuvaks põhjuseks lastel kooliga väljasõidud, võistlused jms üritused, mida ei ole võimalik muul ajal kui kohtu määratud laste ja isa kokkusaamiste ajal teostada. Kohus selgitab, et kuna laste A B ja F B vanemad kohtuväliselt lastega suhtlemise korras kokkuleppele jõudnud ei ole, siis on käesolev suhtlemise kord mõlemale lapsevanemale kohustuslik. Seega peab ka laste ema J B tegema kõik, et lastel A B ja F B oleks võimalik oma isa G B suhelda kohtu määratud ajal. Kohtu määratud suhtlemise kord ei tähenda aga seda, et laste vanemad soovi korral ja võimalusel ei võiks laste huvides kokku leppida täiendavates suhtlemiste kordades kohtuväliselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi laste huvidest lähtudes, siis on õige jätta laste A B ja F B menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 4/5 Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.