Obsah (8)

§ 420§ 415§ 142§ 416§ 323§ 407§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS (täiendav otsus 30.05.2011.a tagaseljaotsusele) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuli 2011.a Paide Tsiviilasja number 2-11-7

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Reimani Grupp OÜ võib esitada tagaseljaotsusele peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. AS Farmo SM ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada (

§ 420lg 1).

AS Farmo SM võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamiset, esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui hagile vastamata jätmiseks oli mõjuva põhjus (

§ 415lg 1).

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 või kontole nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Tsiviilasi nr 2-11-7311 MENETLUS Reimani Grupp OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse Farmo SM AS vastu võla ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega juriidilisest isikust kostjale kätte

§ 323lg 2 kohaselt.

Hagimaterjalid võttis kostja äriregistrisse kantud asukohas vastu kostja kaadritöötaja. Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hageja taotles juba hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu antud tähtajaks hagile ei vasta.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. HAGI ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 17.06.2010.a koostöölepingu nr 5 (edaspidi Leping), mille p 2.

1. alusel hageja müüs ja kostja ostis vastavalt arve-saatelehtedele saematerjali (edaspidi Kaup). Kaupade üleandmine kostjale on Lepingu p 3.
2. kohaselt tõendatud kostja volitatud esindaja allkirjaga arve-saatelehel või transpordi veolehel. Lepingu p 4 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale Kauba eest arve-saatelehtede alusel 7 päeva jooksul kauba ostjale üleandmisest. Hagejal oli õigus maksete mitteõigeaegsel tasumisel nõuda kostjalt viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 29.06.2010.a andis hageja kostjale saatelehe nr 1 alusel üle saematerjali. Saatelehe alusel koostatud arvesaatelehe nr 7-01 summas 20 776.80 krooni (koos käibemaksuga) tasus kostja täies ulatuses 28.07.2010.a. 01.07.2010.a andis hageja saatelehe nr 14 alusel kostjale üle saematerjali ning koostas selle saatelehe alusel 03.07.2010.a arve-saatelehe nr 7-02 summas 44 332.80 krooni (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 10.07.2010.a. Selle arve-saatelehe alusel ei ole kostja hagejale midagi tasunud. Samas ei ole kostja esitanud hagejale ka Lepingu punktis 5.
3. sätestatud tähtaja jooksul pretensiooni ei kauba koguse ega kvaliteedi kohta. 06.09.2010.a esitas hageja kostjale saldoteatise ja nõude. Saldoteatises oli märgitud, et kostja põhivõlg hageja ees on 03.07.2010.a arvest nr 7-02 tulenevalt 44 332.80 krooni, millele lisandub lepingust tulenev viivis. Nimetatud saldoteatisel on kostja raamatupidaja kinnitanud saldot. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 44 332.80 krooni (ehk 2833.38 eurot). Lepingu p 4 kohaselt on hagejal õigus maksete mitteõigeaegse tasumise korral nõuda kostjalt lisaks kauba hinnale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, st antud juhul 66.50 (44 332.80 x 0,15%) krooni päevas. Arvestades, et arve nr 7-02 tasumise tähtaeg oli 10.07.2010, on kostja hagi esitamise seisuga viivitanud tasumisega 226 päeva. Kostja viivisvõlg hageja ees seisuga 21.02.2011.a on 15 029 krooni (ehk 960.53 eurot). Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodud asjaoludel palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 2833.38 eurot põhivõlga, 960.53 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ja alates 22.02.2011.a viivist protsendina põhinõudelt kuini põhinõude täitmiseni. KOHTU SEISUKOHAD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
4. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, sõlmisid pooled 17.06.2010.a koostöölepingu nr 5, mis oma sisult on müügileping. Selle lepingu alusel müüs hageja kostjale saematerjali, andis müüdud saematerjali 01.07.2010.a saatelehe nr 14 alusel kostjale üle, kostja võttis saematerjali vastu ega esitanud selle kohta pretensioone. Hageja esitas kostjale 03.07.2010.a arve nr 7-02 01.07.2010.a müüdud saematerjali eest 44 332.80 krooni (sisaldab käibemaksu) tasu saamiseks tasumise tähtajaga 10.07.2010.a. Kostja Kauba ostuhinda hagejale tähtajaks ei tasunud ega teinud seda vaatamata hageja korduvatele palvetele ja meeldetuletustele ka hiljem. Kostjal on ostetud saematerjali eest hagejale tasumata 44 332.80 krooni ehk 2 833.38 eurot. Eelmärgitud asjaolud annavad tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust, mistõttu hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on VÕS §-de 208 lg 1, 77 lg 1, 82 lg 1, 91 lg 3, 100, 101 p 1 ja 6 ning 108 lg 1 alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Tsiviilasi nr 2-11-7311
5. Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolset lepingulist raha maksmise kohustust kokkulepitud tähtajaks annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale VÕS § 113 lg 1 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Hageja on õigustatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel nõudma ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist ja seda protsendina põhinõudest. Hageja on viivise arvestamise aluseid ning käiku hagiavalduses põhjalikult ja arusaadavalt kirjeldanud. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõuded on hagiavalduses märgitud asjaoludega hageja nõutud ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtu määratud ajaks kohtule menetluskulude nimekirja. Selle nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 508.09 eurot riigilõivu ja 605 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulu. Riigilõivu tasumise kohustus ja suurus tulenevad seadusest, mistõttu hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses on põhjendatud. Arvestades tsiviilasja hinda, hageja lepingulise esindaja töömahtu ja kvaliteeti, hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulu hageja kantud ulatuses põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik