2-06-6643/8

Tsiviilasi nr 2-06-6643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-6643 Tsiviilasi esindajad SGhagi NZ( G ) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Hageja SG( isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja NZ( G ) ( sündinud XXX.a XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 1.oktoober 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja S G Menetlusosalised ja nende RESOLUTSIOON
2. Lahutada SGja NG(käesoleval ajal Z ) abielu, mis sõlmiti XXX.a Astrahani linna Õnnepalees Venemaal ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
3. Jätta korteriomand asukohaga XXX ( Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) SG omandisse kui SG lahusvara. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-06-6643 Poolte abielu sõlmiti XXX.a Astrahani linna Õnnepalees Venemaal. Abielust on sündinud kaks tütart, kes käesoleval ajal on täisealised. Hageja palub lahutada kostjaga sõlmitud abielu. 1993.a sõitis kostja alaliselt Venemaale elama ja sellest ajast on lõppenud abielulised suhted. Hagejal on faktiliselt loodud uus pere. Abielu jätkamist ja abieluliste suhete taastamist kostjaga peab võimatuks. Kostja oli kuni 03.06.1993.a sisse kirjutatud XXX. 1994.a sai hageja üürnikuna eluruumi aadressil XXX. 1997.a erastas hageja XXXasuva korteri ja omanikuna kanti ta kinnistusraamatusse 19.07.2005.a. Kuigi korteriomand on soetatud abielu ajal, leiab hageja, et XXXasuv korteriomand ei ole abikaasade ühisvara, kuna abielulised suhted lõppesid 1993.a. Hageja palub tunnistada Loksa linnas XXXasuv korteriomand tema lahusvaraks ja jätta see tema ainuomandisse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on Vene Föderatsiooni Moskva oblasti Noginski rajoonikohtu 25.06.2008.a kohtuistungil ära kuulatud. Kostja väidetel on tema abielu kostjaga lahutanud 1990.-ndate alguses Astrahani linnas Trusovski rajoonis ja pärast abielu lahutamist abiellus ta A.Z ning muutis oma perekonnanime. Abielu lahutamisele Eestis ei vaidle vastu. Ühisvara jagamisel on nõus jätma kogu vara hagejale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse ( PKS ) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja sisulisel arutamisel on abielutunnistusega nr I-KB nr 360847 leidnud tõendamist, et poolte abielu sõlmiti XXX.a Astrahani linna Õnnepalees Venemaal ja selle kohta on tehtud abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr
4. Kostja väidetel on abielu hagejaga lahutatud ja tema poolt Moskva oblasti Noginski rajoonikohtule esitatud abielutunnistusest XXX nähtuvalt on NG, sündinud XXX.a Astrahanis, abiellunud XXX.a AZ ning nende abielu on sõlmitud Moskva oblasti Nogisnki rajooni Elektrougli linna Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr XXX. Pärast abiellumist kannab NG perekonnanime Z . Vene Föderatsiooni Astrahani oblastivalitsuse Astrahani oblasti Perekonnaseisuteenistuse XXX.a teatise nr XXXkohaselt teostati Astrahani perekonnaseisuosakondades perioodi 1990.a kuni 1995.a kohta kontroll ja kontrolli käigus tuvastati, et puudub SG p. G ja NV t G abielulahutuse akt. Nimetatud Astrahani oblasti Perekonnaseisuteenistuse teatisega on tõendatud, et enne NG abiellumist AZ XXX ei olnud SG ja NG XXX.a sõlmitud abielu lahutatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte abielu oleks lahutatud peale kontrollitud perioodi, so pärast 1995.a, mis annab aluse järeldada, et poolte XXX.a sõlmitud abielu on käesoleva ajani lahutamata. Nii hageja kui kostja on ei ole avaldanud soovi XXX.a sõlmitud abielu jätkata. Kostja on omaks võtnud, et tal on 1994.a kooselu AZ, hagejal on loodud faktiliselt uus pere. Vaidlust ei ole ka selles, abielulised suhted lõppesid 1993.a. ja kostja lahkus alaliselt elama Venemaale. Loksa Linnavalitsuse tõendist nähtuvalt oli kostja kantud elanikeregistrisse alates 2 Tsiviilasi nr 2-06-6643 11.11.1986.a aadressiga XXX Loksa linn kuni 03.06.1993.a Kostja poolt Moskva oblasti Noginski rajoonikohtule esitatud passist nähtuvalt omab ta sissekirjutust Elektrougli linnas 01.06.1994.a. Järelduvalt eeltoodust on käesoleval ajal pooltel uued elukaaslased ja abieluliste suhete taastamist ning abielu jätkamist ei soovi kumbki, mistõttu kohtu hinnangul ei ole poolte abielu jätkamine võimalik ja see abielu tuleb lahutada. Hageja on esitanud ka nõude ühisvara jagamiseks. Abielu jooksul soetatud varana on ta märkinud korteriomandi aadressil XXXLoksa linnas, kuid palunud tunnistada see tema lahusvaraks, kuna on selle soetanud pärast abielusuhete lõppemist kostjaga. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja seletuse kohaselt lahutati abielu hagejaga 1990-ndate aastate alguses ja 1994.a abiellus ta AZ ning kohtule esitatud kostja passi kohaselt omas ta sissekirjutust ja elas 01.06.1994.a juba Venemaal Elktrougli linnas. Kohtule esitatud 04.03.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt sõlmiti ME „M “ ja hageja vahel ostu-müügileping, mille kohaselt hageja omandas Harjumaal Loksa linnas XXXasuva ühetoalise korteri ja omanikkanne kinnistusraamatus tehti hageja avaldusel 19.07.2005.a. Eeltoodust tulenevalt erastati hageja poolt XXXasuv eluruum pärast abielusuhete lõppemist kostjaga ja see ei saa olla abikaasade ühisvaraks. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. Katrin Saar Kohtunik 3