Obsah (9)

§ 175§ 178§ 468§ 444§ 415§ 187§ 407§ 162§ 1741

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 12. mai 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-10-39934 Anneli Põder versus Siret Rü

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Anneli Põdra hagis Siret Rüütli vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Siret Rüütlilt Anneli Põdra kasuks 221,74 eurot. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista Siret Rüütlilt Anneli Põdra kasuks menetluskuluna riigilõivud 47,93 eurot ja 173,80 eurot ja kulu õigusabi eest 76,80 eurot; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1);

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid
2. mail 2010 üürilepingu milles lepiti kokku, et kostja tasub hagejale üüri 2000 (kaks tuhat) krooni jooksva kuu
3. kuupäevaks. Lisaks kohustus kostja tasuma ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud järgneva kuu
4. kuupäevaks. Kostja tasus hagejale üürikorteri vastuvõtmise päeval 2000 (kaks tuhat) krooni ettemaksuna juunikuu 2010 üüri eest. Kostja üürilepingust tulenev võlgnevus Hageja ees on kokku 3469,40 krooni so 221,74 eurot. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega 13.aprill 2011 kätte toimetanud, kohustusega vastata kohtule hiljemalt
5. aprilliks
6. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
7. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõivud 750 krooni so 47,93 eurot ja 2719,40 krooni so 173,80 eurot ja õigusabi kulu 1201,66 krooni so 76,80 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Silvi Maiste Kohtunik 3