← Eesti

2-11-27904/14

Obsah (7)§ 187§ 430§ 478§ 432§ 467§ 433§ 428

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-27904 Tsiviilasi D K avaldus lastega

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus 15.06.2011 esitas D K avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 15.08.2011 kohtuistungil avaldasid D K ja puudutatud isik N L kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks, mille kohaselt määrati kindlaks lastega suhtlemise kord vanemate vahel nädalavahetustel, suve-ja talvevaheaegadel. Narva linna esindaja toetas kompromissi. Menetlusosalised on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte poolt avaldatud kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. PKS § 116 lg 1 ja 2 kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud laste huvides nendega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning on menetlusaosliste sõnul täidetav.

§ 478lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus.

Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu avaldamisel kohtuistungi protokolli on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada.

§ 467

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433

lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruse tegemisel tugines kohus

§ 428lg 1 p 4, § 430-432, § 661, 662 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.