← Eesti

2-10-65654/4

Obsah (11)§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 483

2-10-65654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.märts 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 28-31), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.märtsil 2011 (tl 40). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.03.2009 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 56 920,73 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.03.2014. Lepingu üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Hagi esitamise päeva seisuga, so 23.12.2010, moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 65 656, 02 krooni, millest põhiosa 55 660, 73 krooni, intress 4 803,01 krooni, viivis 5 192, 28 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis I. Z. vastu välja mõista 2

(3)65 656, 02 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt ) so EKP intress+ 7 % aastas summalt 55 660, 73 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6, lg 2; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või leping üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 65 656, 02 krooni, so 4 196, 18 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 3 557, 37 eurolt alates hagi esitamisest 23.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 10 169, 83 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 8 500 kroonist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivust 1 669, 82 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 22, 24,25).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt I. Z. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu kokku 10 169,82 krooni, so 649, 97 eurot. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.