Vastuväitena kohtutäituri 13.08.2009 otsusele võlgnik märgib, et kohtutäitur on riigivõimu esindajana valinud õiguse üldprintsiipe eirava käitumise ja tõlgendanud seadusenorme kasu teenimise huvides. Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 55 lg 1 sätestab otsesõnu täitekulude hüvitamise ulatuse: kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Kohtutäitur lähtub kulutuste suuruse arvestamisel heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest. Kohtutäitur jättis arvestamata kaebaja taotluse
Tõele ei vasta täituri otsuses väidetu, et kohtutäituri abi võlgniku elukohas Tallinnas XXX 14.07.2009 kell 19.45 ja 20.07.2009 püüdis allkirja vastu täitmisteadet kätte toimetada, sest võlgniku noorem vend R oli samal ajal kindlasti kodus ja kindlasti keegi ei ole eelnimetatud aegadel alt uksekella helistanud või majaühistu liikmete kaudu proovinud minu või pereliikmete kohta küsida. Kohtutäituri otsuse I osas soovitakse selgitada täitmisteate kättetoimetamisega seonduvat, kuid täitur ei viita otsuses TsMS § 326 lg-le 2 – menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või 323 kohaselt. Kohtutäitur ei otsustanud kasutada seaduslikku võimalust
Kui kaks täitmisteadet ühes ümbrikus postkasti pannakse, miks peab neid käsitlema erinevatena, kui kohtutäituri 13.08.2009 otsuses kaebusele on neid käsitlenud ühe numbri all täiteasjadena mõlemaid koos. Kohtutäituri otsusest ei selgu, millisel teel täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil kui vahetult kohtutäituri või kohtutäituri abi poolt, jääbki kohtutäituri otsuses selguseta. Vahetult toimetas täitmisteate võlgnikuni kaitseväeteenistusse võlgniku ema C. S 26.07.2009, seega muul viisil. Võlgnik leiab, et kaevatava otsuse puhul on tegemist vormipuudusega, sest
Kaevatavas otsuses puudub eelnimetatud lõike punkti 6 alusel nõutav viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, seoses vabatahtliku täitmisega ettenähtud tähtaja jooksul. TMS § 25 lg 2 kohaselt võib võlgnikult enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kohtutäituri tasu nõuda üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. 19.10.2009 e-kirjas avaldaja esindaja juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et 12.07.2009, mil kohtutäitur E. Vilippus koostas vaidlusalustes täiteasjades täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, oli pühapäev. Pühapäev on ametiasutustes puhkepäev ning seega ei olnud sel päeval võimalik mingeid dokumente koostada ja neid allkirjastada. Avaldaja esindaja leidis täitmisteated postkastist alles 8 päeva hiljem. 14.07.2009, kui kohtutäituri abi väidetavalt käis aadressil Tallinnas, XXX, ei vasta tõele, sest avaldaja esindaja oli ise kodus. Avaldaja 2 esindaja teab seda täpselt, sest tema tööpäev lõppeb kell 16.30 ja Rahumäe teelt Õismäele minekuks kulub umbes 45 minutit. KOHTUTÄITURI VASTUS 05.10.2009 kirjalikus vastuses kohtutäitur palub jätta kohtutäituri 13.08.2009 otsuse täiteasjas nr 022/2009/4953 ja 022/2009/4954 tühistamata. Kaebaja esitatud faktiväidete kohta on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 13.08.2009 otsuses ja jääb nende juurde. Tõendamaks asjaolu, et kohtutäituri abi käis võlgniku elukohas 14.07.2009 kell 19:45 ja 20.07.2009 kell 8:38, esitas kohtutäitur täitmisteate kättetoimetamise aktid. Kohtutäituri abi üritas võlgnikule täitmisteadet kätte toimetada võlgniku elukohas XXXTallinnas kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Kuna kohtutäituri abi ei pääsenud eluruumi sisse, ei olnud täitmisteadet võimalik kätte toimetada ka eluruumis viibivale muule isikule. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte postkasti panekuga vastavalt TsMS §326 lg-le 1 ning täidetud olid kõik TsMS § 326 lg 2 eeldused menetlusdokumentide postkasti panekuga kättetoimetamiseks. Käesolevas asjas esitas sissenõudja täitmisavaldused kohtutäiturile 10.07.2009, R L tasus nõude otse sissenõudjale 15.07.2009 ning täitmisteade loetakse võlgnikule kättetoimetatuks 24.07.2009, seega tulenevalt
lg-st 3 ning TMS § 24 lg-st 2 tuleb võlgnikul tasuda üksnes menetluse alustamise tasu.
lg 2 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi.
Antud juhul toimetati täitmisteated võlgnikule kohtutäituri abi vahendusel, seega tuleb menetluse alustamise tasu määramisel lähtuda
lg –st 2 ja
§ -st
). Tulenevalt
lg-st 3 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult üksnes täitemenetluse alustamise tasu, kuna täitemenetluse käigus selgus, et võlgnik oli nõude sissenõudjale tasunud pärast täiteavalduse esitamist, kuid enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist.
lg 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud. Võlgnik on seisukohal, et kuivõrd täitmisteade toimetati talle kätte postkasti panekuga, ei ole tegemist täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega vahetult kohtutäituri või tema abi poolt ning täitemenetluse alustamise tasu vastavalt
Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse alustamise tasu suurus on 13.08.2009 otsuses õigesti määratud
Kohus leiab, et vaidluse asjas on põhjustanud
lg-s 2 märgitud mõiste „vahetult kohtutäituri või tema abi poolt“ erinev tõlgendamine võlgniku ja kohtutäituri poolt. Võlgniku põhjendustest nähtuvalt on võlgnik seisukohal, et eelnimetatud sätte kohaldamise eeldusena tulnuks täitmisteade kohtutäituri või tema abi poolt kätte toimetada vahetult võlgnikule isiklikult. Kohus leiab, et võlgniku selline tõlgendus ei ole õige. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toimingud teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. TsMS § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmise saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab kohus mentelusdokumentide kättetoimetamist postiteenust oma majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses 4 nimetatud viisil. Tõlgendades TMS § 10 lg-t 2,
MS § 306 lg-t 3 nende koostoimes, asub kohus seisukohale, et
lg 2 kohaldamise eelduseks on kättetoimetamistoimingute tegemine vahetult kohtutäituri või tema abi poolt. See tähendab, et kohtutäitur ei kasuta kättetoimetamiseks posti – või kullerteenust, vaid kohtutäitur või kohtutäituri abi käib ise võlgniku aadressil täitedokumente võlgnikule viimas.
lg 2 kohaldamine ei eelda, et kättetoimetamisel kohtutäitur või tema abi annavad täitedokumendid kätte isiklikult võlgnikule. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgniku elukoha aadressil postkasti pani dokumendid kohtutäituri abi. See asjaolu, samuti kättetoimetamiseks tehtud kahe katse ja postkasti panemise aeg on fikseeritud täitmisteate kättetoimetamise aktides. Kohtul ei ole alust kahelda aktidesse kantud andmete tõepärasuses. Seega on kohtutäitur vaidlustatud otsuses õigesti määranud täitemenetluse alustamise tasu
lg 2 järgi 250 krooni, millele
Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik sai täitmisteate kätte ning täitmisteate reaalselt võlgnikuni jõudmise aeg (26.07.2009) ja täitmisteate võlgnikule kohaselt kättetoimetatuks lugemise aeg (24.07.2009) ei mõjuta võlgniku poolt esitatud kaebuste tähtaegsust ega käesoleva vaidluse sisulist lahendust, ei puutu asjasse võlgniku väited kohtutäituri valitud kättetoimetamisviisi (kättetoimetamine postkasti panekuga) põhjendatuse üle ning kohus võlgniku vastavaid väiteid ei analüüsi.
Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks (
Tulenevalt
lg-st 1 koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. TMS § 2 lg-st 1 ja § 23 lg-test 1 ja 4 tulenevalt algatatakse iga täitedokumendi kohta eraldi täitemenetlus. TMS § 33 lg 2 ja kohtutäiturimäärustiku (kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioonis) § 16 lg 1 kohaselt avatakse täiteasja kohta täitetoimik täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Ida Politseiprefektuur on koostanud võlgniku kohta kaks erinevat trahvimäärust ning esitanud mõlema sundtäitmiseks täitmisavaldused. Kohtutäiturimäärustik ega täitemenetluse seadustik ei keela vormistamast sama võlgniku poolt mitme täiteasja kohta ühe kaebuse esitamise korral kaebuse lahendamiseks ühte otsust. See ei välista kohtutäituri õigust nõuda menetluse alustamise tasu mõlema täitemenetluse eest. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja esindaja väide, et täitemenetluse dokumendid on täitur vormistanud pühapäevasel päeval. Kohtutäitur on vaba elukutsena avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle töötamine nädalavahetustel ei ole seadusega piiratud. Samuti ei anna kaebuse rahuldamiseks alust avaldaja viide kohtutäituri 13.08.2009 otsuse vormipuudusele. Õige on kohtutäituri märkus, et TMS § 25 lg-st 2 tulenevat võlgniku õigust tasuda täitedokumendi täitmise puhul enne vahatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust on võlgnikule selgitatud täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses. Lisaks kohus märgib, et 13.08.2009 otsuses on kohtutäitur menetluse alustamise tasu määranud
lg 2 alusel, mis on kohtutäituri tasu suuruse määramise erinormiks ning selle sätte alusel määratud tasu maksmise kohustust TMS § 25 lg 2 ei mõjuta. Seepärast puudus 13.08.2009 otsuses ka vajadus TMS § 25 lg 2 selgitamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 03.09.2009 kohtumäärusega kohus andis avaldajale riigipoolset menetlusabi ja vabastas ta avalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot) tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt 5 mõistetakse kohtukulude kandmisel menetlusabi saanud hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud riigi kasuks täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel kohus mõistab avaldajalt riigituludesse välja 63,91 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel kohus määrab, et väljamõistetud riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Selle tähtaja möödumisel võidakse lahend saata sundtäitmisele. Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.