kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 523 kohaselt valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Eestkosteasutus on arvamusel, et ei ole käesolevaks ajaks ära langenud M V eestkostja määramise vajadus ning M V vajab psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Kuna M V eestkostja A V on surnud tuleb määrata talle uus eestkostja. Eestkosteasutus teeb ettepaneku määrata M V uueks eestkostjaks G K, kellele anda esindusõigust M V suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. M V esindaja on arvamusel, et M V vajab jätkuvalt eestkostet. G K on sobiv eestkostjaks. 3/6 2-10-56214 Vastavalt TsMS § 528 lg 2 kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui üks aasta, ei pea kohus eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama. Kohus leidis, et M V uue eestkostja määramise otsustamiseks ei pea kohus uut ekspertiisi tegema. Uue eestkostja määramist otsustab kohus seoses endise eestkostja surmaga ning eestkostja ülesannete ringi muutmist ei otsustata. Kohtu arvates tuvastatud on, et M V vajab eestkostet, sest ta ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. Eestkoste seadmise sisulised eeldused on kohus tuvastanud 07.02.2011.a määrusega ning seda on tõendatud Narva Linnavalitsuse ning eestkostetava esindaja arvamusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab, et tuleb jätta 07.02.2011.a määruses eestkoste seadmise aeg ning eestkostja ülesannete ring muutmata. M V tuleb lugeda jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
Avaldaja on esitanud eestkostja kandidaadiks ennast. Samuti on kohtule esitatud dokumendid: SA Narva Hahila polikliiniku tõend, mis kinnitab, et isik on psüühiliselt terve ning OÜ Narva Perearstikeskuse tõend millest nähtub, et G K saab olla eestkostjaks. Narva Linnavalitsuse ning M V esindaja arvates on G K sobiv isik olla M V eestkostjaks. Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata G K. Kohus ei tuvastanud G K osas
Kohtu arvates vastab G K
Vastavalt
MS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb M V määrata uus eestkostja ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostjaks määrata G K, kes on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet 4/6 2-10-56214 vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui G K saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva Linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p l ja p2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt
lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. G K peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt
Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. G K on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. G K on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt
lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. G K on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 25. juuliks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. 5/6 2-10-56214 Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Leanika Tamm Kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.