) § 550 lg 1 p 2 toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.
kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi; sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et avalduses toodud asjaoludest tulenevalt ei ole käesolevas asjas menetluse lõpetamine lapse huvidega vastuolus: avaldaja loobub avaldusest seoses vanemate poolt kohtuväliselt lapsega suhtlemise korraldamisel ning seega on vajadus kohtu poolt lapsega suhtlusõiguse määramiseks ära langenud. Vastavalt
2
tulenevalt, kui menetlus asjas on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapse hooldusõiguse osas (sh suhtlusõiguse korraldamisel) olukorra muutumisel ning vanemate vahelise kokkuleppe mittesaavutamisel on õigustatud isikul õigus uuesti kohtu poole pöörduda. Menetluskulude jaotus Seoses kohtuväliselt lapse suhtlusõiguse korraldamisel avaldusest loobumisega jätta menetluskulud asjas menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik (allkiri) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 15. septembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.