Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

2-10-35029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-35029 Tsiviilasi J. M. J. S. (seaduslik

) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 102. Vastavalt

§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise 2-10-35029 maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot.

§ 102

lõigete 1 ja 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sünnitunnistustega (tl 6, 7) on tõendatud, et J. S. sündinud xx. xxxx. a, M. S. . veebruaril

1. a ja J. S. . aprillil
2. a ning nende vanemateks on J. S. E. H. . Hagiavalduses on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et kostja ei ole andnud ülalpidamist lastele. Hagiavalduse kohaselt kulub J. S. 4130 krooni (263,96 eurot), M. S. 3930 krooni (251,17 eurot) ja J. S. 3930 krooni (251,17 eurot). Vastuses hagile (tl 13) ei ole kostja väitnud laste ülalpidamiskohustuse täitmist. Ka ei kinnita kostja poolt esitatud konto väljavõte (01.
3. – 12.12.10.210) laste (hagejate) ülapidamiskohustuse täitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on olnud seisukohal, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist nii juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi (
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04), või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04). Kohus on seisukohal, et esinevad alused J. S. väljamõistmiseks J. M. J. S. , sest kostja on jätnud laste ülalpidamise kohustuse täitmata. Kuna seadusandja on

§ 101

lg-s 1 sätestanud elatise kohustusliku miinimumsuuruse, siis leiab kohus, et elatise nõude esitamisel selles ulatuses või alla selle ei ole hagejal vaja tõendada laste vajadusi. Käesoleval juhul nõutakse kostjalt elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud minimaalmäära, s.o 65 eurot kuus iga lapse kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui isikul on laste ülalpidamise kohustus, peab ta võtma tarvitusele kõik võimalused oma sissetuleku suurendamiseks määrani, mis võimaldab lapsi üleval pidada. Lastel ei ole võimalik ise endale elatist teenida. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem eelkõige arvestama laste ülalpidamisekohustuse täitmisega. Kostja poolt vastusele lisatud KÜ Ehitajate 6 arved (

1. a juuni, juuli, augusti ja septembri kohta) ei ole kohtu arvates asjakohased, sest neist ei tulene kohustusi kostjale, vaid hoopis Helmet Metsale. Ka asjaolu, et kostja peab kandma eluasemega seotud kulutusi ei vabasta teda elatise maksmise kohustusest. 2-10-35029 Isegi palga või sissetuleku puudumine ei vabastaks töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Analoogilist seisukohta on väljendanud Riigikohus oma
2. juuni
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-
4. Seega ei tingi kostja poolt hagile esitatud vastuväited elatise välja mõistmata jätmist. Järelikult oli hagejate seaduslikul esindajal õigus esitada kostja vastu hagi laste elatusraha väljamõistmiseks. Arvestades asjaolu, et kostja on füüsiliselt terve ja töövõimeline inimene, siis tuleb hagi rahuldada

§ 97p 1 ja § 100 lg 2 alusel ning mõista kostjalt alates 01.03.2011.

a välja laste elatusraha taotletud suuruses, s.o 65 eurot iga lapse kohta kuus. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb kostjal elatis tasuda hagiavalduses märgitud J. S. . Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1755 eurot (9 x 65 x 3) krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Seega ei ole vaja kostjalt välja nõuda riigilõivu riigituludesse. Hagejad võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest TsMS § 174 lg 1 alusel. Lembit Käis kohtunik