Obsah (4)

§ 478§ 173§ 172§ 563

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-36264 Tsiviilasi A N`

§ 478lg 4).

Asjaolud ja avaldused, seisukohad avalduste suhtes ja menetlus. I 28.07.20 .07.2010 .2010.a. 10.a. esitas A N avaldus avalduse lduse (t.lk.4-8 I

1. kd)A N`i ja K L ühise lapse, xxxx. sündinud A N`i, suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle täielikuks üleandmiseks A Nile ning lapsega suhtlemise korraldamiseks. Avalduse kohaselt on poolte kooselu lõppenud 04.07.2010, mil ema lahkus kodust. Avaldaja on taganud lapsele mugava kodu, kus on olemas kõik eluks ja arenemiseks vajalik, lapsel on temale eakohaselt sisustatud tuba ja talle on tagatud väljakujunenud elukorraldus. Kuna lapse ema käib xxxx koolis, on avaldaja last kasvatanud alates 2009 sügisest. 06.07.2010 pöördus avaldaja eestkosteasutuse poole ja teavitas, et laps jääb avaldaja kasvatada. KOV-i poolt 07.07.2010 korraldatud kohtumisel otsustati, et asja üritatakse rahumeelselt korraldada pärast 09.07-16.07.2010 toimuvat Türgi reisi. Lapse ema elab käesoleval ajal koos uue elukaaslase E Li ja viimase sugulastega xxxx elukaaslase elamus. Avaldajale ei ole teada sealsed elamistingimused, kuid ei ole võimalik, et lapse elamistingimused oleksid seal paremad ja vastaksid lapse väljakujunenud standardile. Ema ei tunne lapse vastu huvi. Ta ei tööta, õpib xxxx. Tal on olnud probleeme depressiooniga, ta on teinud kaks enesetapukatset ning masendushoos helistanud ja teatanud, et tapab enda ja lapse ära. Avaldaja ei ole nõus 2 usaldama oma last sellisesse peresse. Lapse ema elukaaslase eelnev kriminaalne käitumine, s.h. alkoholi kuritarvitamine võib avaldada lapsele kahjulikku mõju ja seada ohtu lapse kasvamise. Avaldaja töötab xxxx, ta on materiaalselt kindlustatud, tal puuduvad laenud ja liisingud, on kriminaalkorras karistamata, ta on taganud lapsele turvalise elukorralduse, mistõttu ta palub ühine hooldusõigus lõpetada ning anda see täielikult üle A N`le ning määrata K L ja lapse A N`i suhtlemine. 28.07.2010.a. esitas A N ka avalduse esialgse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (t. lk.10-12 I kd). Avalduses esitatud põhjendustel leidis A N, et esialgse õiguskaitse korras tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see täielikult üle A N`le ning K L peaks lapsega suhtlema 1 kord nädalas 2 tundi viibides kas lapse elukohas, s.o xxxx või avalikus kohas kas avaldaja või sotsiaaltöötaja järelevalve all. Lapse emal ei ole õigust last lasteaiast kaasa võtta. 13.01.2011.a. saabus K L vastus vastus avaldusele (t.lk.19-22 II kd), milles K.L selgitas, et asus xxxx õppima, kuid hommikuti enne kooli minemist pani lapsele hakkama riided ning tegi hommikusöögi. Õhtuti käis lasteaias järel ning tegeles lapsega. Isapoolne kasvatamine seisnes hommikul lasteaeda viimises. Koolis käimine ei sega K. Ll lapse kasvatamist, kuna kool ei ole kõikidel nädalapäevadel ning suure osa koolis käimisest moodustab praktika xxxx, kuhu on võimalik pärast kooli lõpetamist tööle asuda. Ta saab koolist stipendiumi ning teda toetavad vanemad. K. L väidab, et A Nil on probleeme alkoholiga ning sellest tulenes ka füüsiline ja vaimne vägivald. Isapoolset karjumist ja lõhkumist on näinud pealt ka laps. K. L eitab uue elukaaslase olemasolu ja kinnitab, et elab ema ja vennaga ema korteris. Tal on seal oma tuba, kus lapsel on oma voodi, riidekapp, mänguasjakapp ja kõik muu vajalik. K. L avaldab ka, et ei ole kunagi ähvardanud ennast ja last tappa. K. L palub jätta A Ni avaldus rahuldamata, kuna leiab, et turvalist elukeskkonda ja hoolitsust suudab lapsele pakkuda vaid ema. 31.01.2011.a. 31.01.2011.a. saabus saabus A N`i N`i seisukoht (t.lk.63-66 II kd), milles A. N on endiselt seisukohal, et tema juures oleks A Nil kõige parem elada. Ta peab ebaselgeks ja paljasõnaliseks väiteid, et K. L saab stipendiumi, teda toetab ema ja tal on võimalik tööle asuda xxxx. Samas möönab A. N, et vanema majanduslik olukord ja elamistingimused ei ole ainukesed asjaolud, mille alusel määrata, kellel on otsustusõigus lapse elukoha määramise üle, kuid seda asjaolu tuleb arvestada. A. N on seisukohal, et lapse praegune elukorraldus on stabiilne ja lapse huve arvestav ning kui laps sooviks emaga rohkem koos olla, avalduks see tema käitumises. A N leiab, et K. L väide, et tal on alkoholiprobleemid, on paljasõnaline ja tuleneb nende vahelistest erimeelsustest. A N leiab, et K. L väide, et ainult tema suudab lapsele täisväärtuslikult turvalist elukeskkonda ja hoolitsust pakkuda, on põhjendamata. A N leiab, et lapse huvides on jääda elama isa juurde ning suhelda regulaarselt oma emaga. 18.05.2011.a. esitas A N avalduse täpsustuse (t.lk.110-115 II kd), milles palutakse määrata A N`le ainuotsustusõigus lapse elukoha määramise osas ning määrata kindlaks suhtlemiskord: 1) laps on ema juures igal teisel nädala lõpul reede õhtust pühapäeva õhtuni, emal on õigus lapsele järgi minna perioodi alguskuupäevadel alates kella 17.00 ning ta on kohustatud lapse tagasi tooma perioodi lõpu kuupäeval hiljemalt kell 20.00; 2) emal on õigus võtta laps iganädalaselt üheks valitud õhtuks enese juurde selliselt, et tema ise või tema volitatud isik läheb lapsele järgi kas lasteaeda või mujale poolte poolt eelnevalt kokkulepitud kohta ning viib järgneval päeval lasteaeda. Vastavast konkreetsest päevast kohustub ema teatama isale ette vähemalt 2 päeva taasesitatavas 3 vormis sms-i või e-maili teel. Vastava suhtlemiskorra osas on avaldaja valmis kompromissiks. 01.06.2011.a. saabus K L seisukoht avalduse täpsustusele (t.lk.147-150 II kd), milles leiab, et A.N`i väited ei lükka ümber K.L poolt kohtumenetluse käigus, sh 18.05.2011.a. esitatud avalduses väljendatud seisukohti lapse elukoha määramise kohta ema juurde. II 02.08.2010.a. esitas K L vastuavalduse (t.lk.36-38 I
2. kd)ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks K L`le koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohustada A Ni välja andma K. Lle nende ühine laps 3 päeva jooksul peale õiguskaitse kohaldamist kohtu poolt. Avalduse kohaselt oli avaldaja sunnitud 04.07.2010.a. lahkuma poolte ühisest kodustxxxx, asjast puudutatud isiku poolse vägivalla tõttu. Avaldaja on korduvalt püüdnud lapsega kokku saada, kuid enamasti tulutult. 06.07.2010.a. käisid avaldaja, sotsiaaltöötaja Ene Augasmägi ja politsei asjast puudutatud isiku vanemate kodus, kus laps viibis, kuivõrd asjast puudutatud isik oli tööl, kuid last avaldajale ei näidatud. 07.07.2010.a. toimus kohtumine sotsiaaltöötaja juures, kus osalesid nii avaldaja kui ka asjast puudutatud isik, millise kohtumise kohta koostati protokoll. Kohtumisel lepiti kokku, et peale asjast puudutatud isiku ja lapse reisi (09.07.2010.a.- 16.07.2010.a.
3. a)arutavad pooled läbi järgneva elukorralduse, kuid seda ei ole asjast puudutatud isik siiani nõus tegema. Samuti lepiti kohtumisel kokku, et avaldajal on võimalus last näha 08.07.2010.a., kuid asjast puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal lapsega kokku saada. Avaldajal õnnestus oma last näha alles 19.07.2010.a. ehk kaks nädalat peale sunnitud lahkumist kodust, mis on niivõrd väikse lapse jaoks, keda ema on seni päevast päeva kasvatanud, liiga pikk aeg ning see mõjub lapse psüühilisele seisundile laastavalt. Avaldaja ja asjast puudutatud isik elavad alaliselt lahus ning avaldaja ei soovi edaspidi hooldusõigust ühiselt teostada, kuna tal puudub võimalus oma last näha ja teda kasvatada ning tema eest hoolitseda. Avaldaja on last päevast päeva kasvatanud ja temaga tegelenud, lapse elukorraldus ja elurütm on olnud avaldajaga koos elades stabiilne ning laps on sellega harjunud. Kohanemine uute tingimustega ja ema puudumine on lapse jaoks liialt traumeeriv ning põhjendamatu. Avaldaja on vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama ning on ka seni olnud pühendatud lapse kasvatamisele. Samuti saab avaldaja lapsele pakkuda häid elutingimusi. Avaldaja ei tee asjast puudutatud isikule takistusi lapsega kokku saamisteks. 30.08.2010.a. saabus A N`i N`i seisukoht seisukoht vastuavaldusele (t.lk.81-84 I kd), milles A.N avaldas, et mingit vägivalda kodust lahkumise situatsioonis juulis 2010 ei olnud. Tõendamata on K.L väide, et ta on päevast päeva last kasvatanud ja temaga tegelenud, sest K.L õppis xxxx, mis ei asu xxxx. Seetõttu on lapse eest hoolitsenud A N, seega ka väide, et laps on K.Lga rohkem harjunud, ei vasta tõele. Laps peaaegu ei näinudki K.L suure õppekoormuse tõttu oma ema. Ekslik on avaldaja arusaam, et asjast puudutatud isiku tööl käimise ajal lapse viibimine vanavanemate juures traumeeriks last. Avaldaja ei saa oma õppimise tõttu analoogset olukorda vältida. Avaldaja ainuke vanem töötab õpetajana, mis seab piirid tema võimalustele planeerida lapselapsega koosolemise ja tema eest hoolitsemise aega avaldaja koolis olemise ajal. A.N`i töögraafik on paindlikum ja kattub lasteaia tööajaga ning tal ei ole muid kohustusi (teised töökohad, õppimine). A.N rõhutab, et lahuselu on kestnud väga lühikest aega, tema ei ole selleks põhjust andnud ja tal puudub püsisuhe, mistõttu peab võimalikuks lapse huvides kooselu jätkata. A.N palub jätta K.L avaldus rahuldamata. 4 02.12.2010 esitas K L vastuavalduse täpsustuse (t.lk.165-170 I
4. kd)koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Vastuavalduses avaldaja selgitas, et tema ja A N elavad alaliselt lahus ning ei soovi edaspidi hooldusõigust ühiselt teostada. Käesoleval juhul leiab vastuavalduses avaldaja, et tema ja lapse isa A N`i täieliku ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alused puuduvad ning seetõttu tuleb ühine isikuhooldusõigus lõpetada osaliselt ning anda vastav õigus osaliselt üle K L`le. Seega on põhjendatud, et K L`le kui lapse emale tuleb üle anda A N`i isikuhooldusõigus ning varahooldusõiguse palub vastuavalduses avaldaja jätta mõlemale vanemale. K.L avaldas, et tema poolt on täidetud kõik PkS §-s 137 lg 3 esinevad imperatiivsed eeltingimused lapse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks K.Lle. K.L avaldas ka, et A.N on talle korduvalt suuliselt öelnud, et on nõus lapse elamisega K.L juures ning on valmis menetlust lõpetama vastavasisulise kokkuleppega. K.L leidis, et lapse huvides on oluline, et lapsele oleks tagatud turvaline elukeskkond ja hoolitsus, mida suudab talle pakkuda täisväärtuslikult vaid ema. 13.12.2010.a. saabus A N`i N`i vastus vastuavalduse täpsustusele (t.lk.186-190 I kd), milles A.N esitas vastuväited K.L poolt avaldatule selles osas, mis puudutab PkS §-s 137 lg 3 esitatud tingimusi. A.N avaldas, et ta on nõus asjaliku kompromissiga, ta on seda meelt, et lapse huvides on oluline, et lapsele oleks tagatud turvaline elukeskkond ja hoolitsus, mida suudab lapsele pakkuda ainult A N. 18.05.2011.a. esitas K L täpsustatud vastavalduse vastavalduse (t.lk.124-128 II kd), mille kohaselt ema soovib endale ainuotsustusõigust lapse elukoha määramise osas ning palub kindlaks määrata suhtlemiskord:1) laps on isa juures iga kuu esimese nädalavahetuse reedest järgmise pühapäevani, so 9 päeva järjest, selliselt, et isa läheb lapsele järgi lasteaeda või tema elukohta reedel kell 17.00 ja toob lapse järgmise nädalal pühapäeval tema elukohta tagasi kell 18.00, 2) isal on õigus võtta laps iganädalaselt üheks valitud õhtuks enda juurde selliselt, et tema ise või tema volitatud isik läheb lapsele järgi kas lasteaeda või mujale poolte poolt eelnevalt kokkulepitud kohta ning viib järgneval päeval lasteaeda. Vastavast konkreetsest päevast kohustub isa teavitama ema ette vähemalt 2 päeva taasesitatavas vormis sms või e-maili teel, 3) paarisaastatel on laps isaga 23-24.detsember ja uusaastal 31.12.-01.01, paaritutel aastatel 25-26.dets. ja 23-24. juuni, 3) isal on õigus täiendavalt võtta laps igal aastal vähemalt 14 päevaks järjest enda juurde ühel korral aasta (puhkuste ajaks), 5) lapsega suhtlemisel välditakse hinnangute andmist teise vanema või tema lähikondsete suhtes, lubamatu on igasugune kriitika lapse kuuldes teise vanema käitumise või kasvatamise aadressil. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel. Vanem on kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks teist vanemat või tema lähikondset, 6) vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks toimima ning lapsega suhtlemisel arvestatakse poolte põhjendatud huve ja võimalusi. Lapsega seotud sündmustest, haigestumisest või asjaolust, mis takistab lapse üleandmist teisele vanemale, on vanem kohustatud kohaselt teist vanemat teavitama. Lapse kasvatamisel on vanemad kohustatud lähtuma eelkõige lapse huvidest, 7) vanemad kohustuvad teavitama elukoha ja sidevahendite muutumisest teist vanemat mõistliku aja jooksul, et oleks tagatud kokkuleppe täitmine. 31.05.2011.a. saabus A N`i N`i seisukoht täpsustatud vastuavaldusele (t.lk.141-144), mille kohaselt ta täpsustuses esitatut ei tunnistata ja jääb täies mahus tema poolt 18.05.2011 esitatud täiendatud avalduse juurde. 04.08.2011.a. saabus saabus A N`i N`i lõplik seisukoht (t.lk.162(t.lk.162-165 II kd), milles kinnitab, et jääb 18.05 ja 31.05.2011 esitatu juurde. Avaldaja on seisukohal, et lapse esindaja arvamus, et 5 ta on täheldanud lapse-ema tugevamat sidet, ei ole objektiivne, sellel puudub põhjendus ning see ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Lapse huvides on elada koos isa, ehk avaldajaga. 19.04.2011.a. esitas K L taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks (t.lk. 69-71 II
5. kd)ja 29.04.2011.a. esitas teavituskirja esialgse õiguskaitse määarmise kohta (t.lk.85-86 II
6. kd)ning 19.04.2011.a. saabus A N`lt N`lt seisukoht taotluse suhtes (t.lk.73-75 II
7. kd)ja 03.05.2011.a. vastus K.L teavituskirjale (t.lk.89-91 II kd). III 13.08.2010.a. kohtumäärusega jäeti A N`i taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata (t.lk.66-70 I kd). 07.09.2010.a. kohtumäärusega jäeti K L taotlus esialgse õiguskaitse korras lapse väljaandmiseks rahuldamata, kuid reguleeriti esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks vanemate suhtlemise kord lapse A Niga kuni 2010.a. detsembri lõpuni (t.lk.112-116 I kd). 13.12.2010.a. kohtumäärusega rahuldati K L taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning reguleeriti alates 01.01.2011.a. kuni kohtumenetluse lõpuni vanemate suhtlemise kord lapse A N`ga (t.lk.176-179 I kd). 05.05.2011.a. kohtumäärusega jäeti K L taotlus Viru Maakohtu 13.12.2010.a. kohtumääruse muutmiseks rahuldamata (t.lk.99-103 II kd). Eelnimetatud kohtumäärused on jõustunud. IV Tapa vald eestkosteasutusena on 31.01.2011.a. saabunud arvamuses (t.lk.60-61 II
8. kd)sedastanud, et laps armastab ja vajab väga mõlemat vanemat ja materiaalselt on mõlemad vanemad selleks ka võimelised. Laps on liiga väike, et ise valikut teha. Mänguliselt väljendas laps, et elab koos emme ja issiga, millest võib ka tema vastavat soovi järeldada. Väike laps ei sõnasta oma muret, vaid reageerib tegudega, nt käitumine, mäng, jonn jne. Alates lapse sünnist on lapsel ja emal hingeliselt tugev kontakt. Poisslapsed vajavad enam emapoolset turvatunnet ja hoolivust. Väikelapse eas on oluline, et ta saab kasvada koos emaga, kellega ta on hingeliselt tugevalt seotud. K.L`ga kasvades ei jää isa lapse kasvatamisest kõrvale, kuna mõlemad vanemad elavad xxxx. Tapa Vald teeb ettepaneku lapsevanematel pöörduda pereteraapia vastuvõtule, kus nad lahendaksid omavahelised suhtekonfliktid, mille tagajärjel praegu on laps segaduses ja kannatab. Tapa vald toetab hooldusõiguse täielikku üleandmist K Lle. 19.05.2011.a. 19.05.2011.a. saabunud arvamuses (t.lk.132-133 II
9. kd)on avaldatud, et kodukülastustel oli näha lapse erinev käitumine ema ja isa juures. Isa A N’i juures oli laps tagasihoidlik ja endassetõmbunud. Ema K L juures oli laps rõõmsameelne ja avatud. Visuaalsel vaatlusel oli näha, et laps tunneb ema K Lst puudust. Lisatud kodukülastusaktide (ema juures 04.05 ja 12.05, isa juures 05.05) ja lapse 5-päevase vaatlemise tulemit kokku võttes leiab vald, et lapse elukoht tuleks määrata ema juurde. V Lapse esindaja esindaja leiab 29.07.2011.a. 29.07.2011.a. esita sitatud tatud se seisukohas isukohas (t.lk.154-157 II kd), et kuivõrd vanemad elavad ühes linnas, siis on lapse huvides, et ühist hooldusõigust täielikult ei lõpetataks ning vanemad teostaksid hooldusõigust ühiselt. Lapse esindaja seisukohalt peaks kohus oma otsustust tehes lähtuma alljärgnevatest kaalutlustest: Puuduvad tõendid selle kohta, et K L oleks mingilgi määral last hooletusse jätnud. Lapse isa ei võimaldanud lapse emal lapsega 2010.a. suvel pikaajaliselt suhelda, millest 6 saab järeldada, et ta ei seadnud sel perioodil lapse huve esikohale. Isa ja ema omavaheline konflikt ei saa olla asjaoluks, miks lapse ema ei saanud lapsega suhelda. Asjaolu, et lapse alaliseks elukohaks on sünnist saadik olnud xxxx, ei anna iseenesest alust lapse elukoha määramiseks isa juurde. On positiivne, et lapsele on loodud asjade ja elamistingimuste osas korralik kodu, kuid see ei anna alust hakata eelistama hooldusõiguse määramisel lapse isa. Tegemist oli enne kooselu purunemist lapsevanemate ühise koduga. Asjaolu, et lapse ema oli seoses kooselu purunemisega sunnitud nimetatud elukohast lahkuma, ei saa vähendada tema õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Ennekõike tuleb hinnata lapsevanema vaimset valmisolekut last kasvatada ning arvestada ka asjaoluga, kumb vanematest on seni avaldanud suuremat pühendumust lapse eest hoolitsemisele. Materiaalsed vahendid ja senine elukoht omavad vaidluse lahendamisel sekundaarset tähendust ja aktualiseeruvad alles siis, kui üks vanem ei suudaks ilmselgelt tagada oma lapsele kodu ja materiaalseid vahendeid. Käesoleval ajal ei saa kumbagi vanemat hooldusõiguse üle otsustamisel eelistada ei elukoha ega sissetulekute osas. Lapsele on loodud mõlema vanema juures korralikud elamistingimused, mis tagaksid tema eakohase arengu. Tuleb asuda seisukohale, et lapse huvides on, et tema tulevane elukoht oleks ema K L juures. Lapsel peab olema üks kindel elukoht, mida ta peab oma koduks. Lapse esindaja ühtib eestkosteasutuse seisukohaga, et K. Ll on lapsega emotsionaalselt suurem side. Ühtlasi tuleb siinkohal viidata asjaolule, et A N soovis raseduse ajal seda katkestada, samas on K Lle kogu aeg olnud laps oodatud ning ta oli ka valmis lapse kasvatamiseks üksikemana. Tähendust ei oma, kes ja kui palju on olnud lapsevanemate omavahelises kooselus vägivaldne ja kuidas käitunud. Puudutatud isikute kooselu on purunenud ning otsustada tuleb üksnes lapse tuleviku üle. Lapse esindaja avaldab ka, et lõpliku seisukoha annab ta kohtuistungil peale puudutatud isikute ja võimalike tunnistajate ära kuulamist. VI 08.08.2011.a. toimunud kohtuistung kohtuistungil istungil (t.lk.181-189 II
10. kd)asjaosalised tunnistajate ärakuulamisest loobusid ning leppisid kokku suhtlemiskorra selliselt, et lahus elav vanem saab lapse kaks korda kuus neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Lisaks sel nädalal, kui kohtumist ei toimu, on võimalus võtta laps veel üheks päevaks. Kuna isal on selline töögraafik, et ta töötab 7 päeva kuus 24 tundi järjest, siis ei saa päeva paika panna. Isa teavitab sobivast päevast ema sms-i või telefoni teel. Lahus elav vanem veedab lapsega jõulud paarisaastal (23.-26.detsember) ning paaritul aastal aastavahetuse ja lapse sünnipäeva (xxxx). Puhkuse ajal on lahus elaval vanemal õigus võtta laps enda juurde vähemalt 14 päevaks järjest. Samas ei jõutud kokkuleppele, kellele jääb otsustusõigus lapse elukoha osas. Tapa valla esindaja oli seisukohal, et mõlemad vanemad on tublid ja saavad lapse kasvatamisega hakkama, aga lapse varased eluaastad on olulised, et laps saaks kasvada turvaliselt ning jäi kohtule 18.05.11 esitatud arvamuse juurde. Lapse esindaja leidis, et mõlemad vanemad on kasvatamisel võrdväärsed, kuid jäi kirjaliku seisukoha juurde ja leidis, et otsustusõigus lapse elukoha osas peaks jääma K Lle. Kohtumääruse põhistused ja järeldused. järeldused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-de 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 kohaselt on käesolev tsiviilasi hagita asi. 7 Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Käesolevas asjas on esitanud A N avalduse lapse elukoha määramise osas ainuotsustusõiguse andmiseks A N`le ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes ning K L vastuavalduse lapse elukoha määramise osas ainuotsustusõiguse andmiseks K L`le ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. A N`i ja K L ühiseks lapseks on A N (sünd: xxxx), milline fakt nähtub ka Rahvastikuregistri andmebaasist (t.lk. 25 I kd). Lapse A N`i viibimiskohaks on käesoleval ajal tema isa A N`i elukoht, s.o xxxx. A N ja K L jõudsid mõlemaid vanemaid rahuldavale kokkuleppele (08.08.2011.a. kohtuistung) lahuselava vanema suhtlemiskorra määramise osas, mille kohus ka käesoleva määrusega reguleerib kohtumääruse resolutsiooni punktis

1. PKS § 143 lg 1, 2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. A N`i ja K L vaheliseks vaidlusesemeks on seega otsustusõigus lapse elukoha määramise osas. Mõlemad vanemad leiavad, et lapse elukoha määramise osas tuleks ainuotsustusõigus anda vastavalt isa avalduse alusel A N`le ja ema avalduse alusel K L`le. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. PKS § 117 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. A N`l ja K L`l on ühine hooldusõigus lapse A N`i suhtes. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Seega otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi ühise hooldusõiguse korral üldjuhul ühiselt. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. 8 18.05.2011.a. esitatud täpsustatud avaldus ning täpsustatud vastuavaldus on esitatud tuginedes eelnimetatud sättele, s.o PKS §-le
2. Iseenesest säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Kui vanemad ei jõua lahuselu korral neis küsimustes kokkuleppele, saab vanem nõuda, et kohus annaks PKS § 119 järgi lapse viibimiskoha määramise küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Vanem ei pea siiski PKS § 137 lg 1 järgi nõudma tingimata ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. A N ja K L ei soovi lõpetada ühist hooldusõigust, kuid nad ei ole jõudnud üksmeelele lapse elukoha määarmise nõudes, seega tuleb kohtul lahendada ühele vanemale otsustusõiguse andmise küsimus lapse elukoha määramiseks ning muus osas säilitada vanemate ühine hooldusõigus. A N ja K L vahel ei ole vaidlust selles, et nad elavad käesoleval ajal alaliselt lahus. Nende kooselu lõppes 04.07.2010.a. Vaieldud on lahkumineku põhjuste üle. A N on eitanud lapse ema, s.o K L kodust teadmata põhjustel äramineku kohta tõendina Tapa vallavalitsusele 06.07.2010.a. esitatud avalduse (t.lk. 14 I kd). K L on esitanud tõendina samuti Tapa vallavalitsusele 06.07.2010.a. esitatud avalduse (t.lk.16 I kd). Asjaosalised on vastastikku esitanud vägivalla süüdistusi, K.L on avaldanud, et just A N`i poolne vägivald pani teda nende ühisest kodust lahkuma ja elama asuma K.L ema juurde. Esitatud on tõenditena A.N`i suhtes tehtud kiirmenetlus otsus (t.lk.87 I kd), patsiendikaart A Ni kohta (t.lk. 90 I kd ja lk.179 II kd), kiirabikaart K.L kohta (t.lk.2425 II kd). Nimetatud tõenditega on vanemad soovinud näidata ka teise vanema käitumist ning hoolimatust lapse suhtes. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite alusel ei saa hinnata vanemate hoolivust või hoolimatust lapsesse, vaid tegu on täiskasvanud inimeste omavaheliste lahkhelidega, millesse on käsoleval ajal kaasatud ka nende ühine alaealine laps. Tähendust ei oma asjaolud, kes ja kui palju on olnud lapsevanemate omavahelises kooselus vägivaldne. Samuti ei oma määravat tähtsust, kes ja kuidas on lapsevanemate omavahelises suhtes käitunud. Käesoleval ajal on fakt, et puudutatud isikute kooselu on purunenud ning kohus nõustub lapse esindajaga, et otsustada tuleb üksnes lapse tuleviku, mitte kooselu purunemise asjaolude üle. Seega, tuleb käesolevas vaidluses seada esikohale lapse huvid ning analüüsida kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust 9 lapsega ja senist pühendumist lapse elamistingimusi eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi Alaealine laps A N saab käesoleva aasta xxxx, ta käib xxxx ning elab koos isa A N`ga xxxx A N`le kuuluvas majas ehk K L ja A Ni`i endises ühises kodus. Kohtu poolt kindlaks määratud korra järgi viibib laps ema juures, kes elab xxxx koos oma emaga viimasele kuuluvas korteris. Isa töötab vahetustega ning ema õpib. Elamistingimused on mõlema vanema juures head, mida tõendavad Tapa valla poolt koostatud kodukülastusaktid (t.lk 61, 62 I kd; lk.134, 135, 160, 167 II kd). Samuti on mõlemad vanemad kinnitanud, et nende materiaalne olukord on piisav lapse kasvatamiseks. Isa saab töötasu ning ema saab stipendiumi ning teda toetab tema ema. Mõlemad vanemad on kinnitanud, et suudavad lapse kasvatamisega hakkama saada, neil on hingeline seotus lapsega ja mõlemad on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele. A N püüdis kohtumenetluse käigus tõestada, et K L ohustab oma last. K. L aga eitas seda ning püüdis tõestada, et hoopis A N on füüsilist ja vaimset vägivalda kasutanud ning tal on probleeme alkoholiga. Mõlemad vanemad on süüdistanud üksteist lapse hooletusse jätmises. A N`i poolt on lisaks eelpool nimetatud tõenditele esitatud tõenditena lapse A N`i tervisliku seisundi hindamiseks saatekiri konsultatsioonile ja 23.07.10 perearsti poolt väljaantud tõend (t.lk.23, 24 I kd), 18.11.2010 perearsti poolt väljaantud tõend (t.lk.200 I kd), väljavõte A ambulatoorsest kaardist (t.lk.117-122 II kd). K L on esitanud tõendina kiirabikaardi K.L kohta. Lisaks on Tapa valla poolt esitatud eelnimetatud kodukülastusaktid ning lapse A N`i vaatlemine 5 päeva jooksul (t.lk. 136-137 II kd) ja lasteaia arvamus (t.lk.138 II kd). Kohus analüüsinud esitatud tõendeid nende kogumis ning kuulanud asjaosaliste selgitusi ning tutvunud nende avalduste ning seisukohtadega, leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et K L oleks mingilgi määral last hooletusse jätnud. Samas ei võimaldanud lapse isa lapse emal lapsega 2010.a. suvel pikaajaliselt suhelda, millest saab teha järelduse, et ta ei seadnud sel perioodil lapse huve esikohale. Isa ja ema omavaheline konflikt ei saa olla asjaoluks, miks lapse ema ei saanud lapsega suhelda. Lapse A N`i kohta esitatud tervist puudutavate tõendite kohta, avaldab kohus arvamust, et sellises eas lapsel on sagedased põdemised (nohu, kõrvapõletikud ja palavikud) mööduvad ning esitatud tõendite alusel ei saa väita, et lapse ema oleks olnud lapse tervise suhtes hoolimatu. Samas ei ole menetluse käigus kogutud tõenditega ega ka asjaosaliste poolt esitatud seletustega tõendamist leidnud väide, et A N`l oleks probleeme alkoholiga. Asjaolu, et lapse alaliseks elukohaks on sünnist saadik olnud xxxx, ei anna iseenesest alust lapse elukoha määramiseks isa juurde. On positiivne, et lapsele on loodud asjade ja elamistingimuste osas korralik kodu. Samas ei anna see alust iseenesest hakata eelistama hooldusõiguse määramisel lapse isa. Tegemist oli enne kooselu purunemist lapsevanemate ühise koduga. Asjaolu, et lapse ema oli seoses kooselu purunemisega sunnitud nimetatud elukohast lahkuma, ei vähenda ega saa isegi printsiibis vähendada tema õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Ennekõike tuleb siinkohal hinnata lapsevanema vaimset valmisolekut last kasvatada ning kindlasti tuleb siinkohal ennekõike arvestada ka asjaoluga, kumb vanematest on seni avaldanud suuremat pühendumust lapse eest hoolitsemisele. Materiaalsed vahendid ja senine elukoht saavad omada vaidluse lahendamisel üksnes sekundaarset tähendust ja aktualiseeruksid ennekõike alles siis kui üks vanem ei suudaks ilmselgelt tagada oma lapsele kodu ja materiaalseid vahendeid oleks puudulikud. Käesoleval ajal ei saa kumbagi vanemat hooldusõiguse üle otsustamisel eelistada ei elukoha ega ka sissetulekute osas. Lapsele on loodud mõlema vanema juures korralikud elamistingimused, mis tagaksid tema eakohase arengu. 10 Hooldusõiguse üleandmisel või piiramisel ei saa printsiibis hakata eelistama üht vanemat teisele materiaalsete vahendite rohkuse alusel vaid ennekõike tuleb hinnata, kumb vanematest suudab vaimselt ja pühendunumalt tagada lapse edasise arengu. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et lapse huvides on, et tema tulevane elukoht oleks ema K L juures. Lapsel peab olema üks kindel elukoht, mida ta peab oma koduks. Tapa Vallavalitsus puudutatud isikuna on külastanud mõlema vanema kodu. Samuti on mõlema vanemaga eraldiseisvalt vestelnud lapse esindaja. Kohus nõustub eeskosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega, et K Ll on lapsega emotsionaalselt suurem side. Eeskosteasutuse arvamusele on lisatud põhjalik aruanne lapse ja vanemate käitumisest.. Kindlasti tuleb siinkohal viidata ka asjaolule, et väike laps ei sõnasta oma muret, vaid reageerib tegudega, nt käitumine, mäng, jonn jne. Alates lapse sünnist on lapsel ja emal hingeliselt tugev kontakt. Poisslapsed vajavad enam emapoolset turvatunnet ja hoolivust. Väikelapse eas on oluline, et ta saab kasvada koos emaga, kellega ta on hingeliselt tugevalt seotud ning emast lahutamine varases lapseeas on lapsele väga traumeeriv. K.L`ga kasvades ei jää isa lapse kasvatamisest kõrvale kuna mõlemad vanemad elavad xxxx. Tapa valla esindaja ning lapse esindaja on jäänud asjaolusid kaaludes seisukohale, et kuigi mõlemad vanemad on kasvatamisel võrdväärsed, peaks otsustusõigus lapse elukoha osas siiski jääma K Lle. Kohus kõike eeltoodut arvesse võttes, lähtunud eeskätt lapse vanusest ja huvidest ning analüüsinud vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimus, leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud anda ainuotsustusõigus lapse A N`i elukoha määramise osas K L`le, muus osas aga säilitada K L`le ja A N`le lapse A N`i suhtes ühine hooldusõigus.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend teenib eeskätt lapse huve, siis peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks jätta menetluskulud vastava kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda ning lapse esindaja kulud riigi kanda.

§ 563

¹ kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 11 Kohus kohaldas PkS § 116, 117, 118, 119, 123 lg 1, 137, 143 ja juhindus

§ 172, 463-465, 475 lg 1 p 8, 478-479, 550 lg 1 p 2, 552, 558 ja § 661 nõudeist.

Kohtunik (allkiri) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 15. septembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 12