) § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hagiavalduse kohaselt olid tööd valmis 17.11.2006.a. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt paigaldatud soojuspumbasüsteem töötas. Seda kinnitab ka IÕ 27.05.2008.a kiri, mille kohaselt soojuspump töötab ning maja ja vesi on soe. Seega oli kostja kohustatud töö vastu võtma. Tulenevalt
Vaidlust ei ole selles, et töö hind oli 135 600 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 135 600 krooni. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa 3 Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2596 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja advokaadi kaudu kohtueelselt nõudnud kostjalt võla tasumist ning tasunud selle eest advokaadile 2596 krooni.
lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 3 järgi on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2596 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.