VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-13557 11. juulil 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 100lg 4).

4. Elatis tuleb kanda N L arveldusarvele nr XXX SEB pangas, selgitusega: elatis K B ülalpidamiseks. 5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. 6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et alates 01.01.2011 kuni 21.06.2011 (k.

1. a)kostja tasus vabatahtlikult elatis kokku summas 855 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-13557 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.
2. ee)30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-11-13557 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 25.03.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt lapse vanemate abielu oli registreeritud 04.06.2005 ja lahutatud 31.08.2009. Kostja elab eraldi, perele mingit materiaalset abi ei osuta. Hageja esindaja sissetulek moodustab 384,75+19,17 eurot. Laps on täielikult hageja esindaja ülalpidamisel. Kostja sissetulek moodustab 1 278 eurot kuus ja lubab tal maksta elatis summas 220 eurot kuus. Hageja esindaja palub mõista kostjalt välja lapse ülalpidamiseks 220 eurot igakuiselt alates 01.01.2011. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 25.03.2011. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 220 eurot, seega antud asja hagihind moodustab 1 980 eurot (220 eurot * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 22-23) kostja ei tunnista hagiavaldust täies ulatuses. Tegelikult hageja K B on kostja poeg, aga poeg elab tihti kostja juures, näiteks alates 2010.a septembrist kuni 13. detsembrini hageja elas kostja juures ning olnud täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja ema ei osuta ülalpidamist ning ei tegele lapsega. Hageja ema elas Inglismaal. Ei ole õige hagiavalduses väljendatud asjaolud, et kostja ei osuta materiaalset abi. Kui hageja ema tuli Inglismaalt Eestisse ning võttis lapse, siis kostja koheselt kandis hageja ema kontole üle laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud määral elatised. 2

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Kehtiva

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278,01 eurot, pool sellest moodustab 139,01 eurot.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei 4

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esindaja nõuab lapsele elatist summas 220 eurot alates 01.01.2011.a, kuna lapsel on puue, mis nõuab täiendavad kulutused. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 01.10.2010 otsuse nr 664463 kohaselt lapsel Konstantin Babadeil on tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi. Puue põhjustab lisakulusid seoses kõrvalabi, juhendamise ja järelevalvega. 2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutustele linnas elava 0-6.aastase lapse puhul lisandub erivajaduste tõttu (kui laps vajab pidevalt abi) 79 krooni (ehk 5,05 eurot) kuus. Sama Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2011.a juunini (k.a) tõusis tarbijahinna indeks (THI) 41,5% võrra. Seega tänasel päeval täiendavad kulutused linnas elavale 0-6.aastasele puudega lapsele moodustavad 7,15 eurot kuus (5,05 eurot * 0,415 ehk 41,5%, mis teeb keskmiselt 2,10 eurot). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1. 5

§ 108

alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 108

kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades kostja ülalpidamisvõime suurust elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei aseta teda raskesse majanduslikku olukorda. Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi vaid osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. 6