← Eesti

3-09-1796/85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1796 Haldusasi R.O.a, R.V.i, E.P.i, H.V.u

) §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu detailplaneeringujärgsele väljaehitamisele kuuluvate avalikult kasutatavate teede ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega seotud poolte õiguste ja kohustuste kohta, mille punktide 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 ja 2.1.4 kohaselt kohustus arendaja OÜ Torm Projekt välja ehitama planeeringualale detailplaneeringuga ette nähtud avalikult kasutatavad teed koos nende juurde kuuluva välisvalgustuse ja haljastusega; välja ehitama planeeringuala teenindavad detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ja kindlustama elamukruntide ühinemise tulevikus rajatava ühiskanalisatsiooniga; välja ehitama planeeringuala teenindava detailplaneeringujärgse sadevee ärajuhtimise süsteemi. Lepingu p 2.3.3 kohaselt kohustus arendaja OÜ Torm Projekt planeeringuala või selle osa võõrandamisel enne lepingu lõppemist andma oma lepingujärgsed kohustused üle uuele omanikule ning sätestama vastavad kohustused sõlmitavas võõrandamislepingus ning punkti 2.3.4 kohaselt kuuluvad punktis 2.3.3 sätestatud kohustuse rikkumisel kõik planeeringuala või selle osa uue omaniku poolt tulevikus vallale

§-ga 13 pandud kohustuste täitmiseks esitatavad nõuded täitmisele arendaja OÜ Torm Projekt poolt (toimik nr 3-09-1796,tl 83-84).

  1. Rae Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr 280 kehtestati Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneering (toimik nr 3-09-1796,tl 86).
  2. 09.05.2005 sõlmisid OÜ Torm Projekt ja AS Elveso ühisveevärgiga liitumislepingu nr 04/05 (toimik nr 3-09-1796,tl 88-92), mille punkti 4.1 kohaselt OÜ Torm Projekt (liituja) taotleb Andrekse maaüksuse kinnistu liitumist ühisveevärgiga. Lepingu punktide 4.2, 4.2.1 ning 4.3 kohaselt kohustus liituja OÜ Torm Projekt hiljemalt oktoobriks 2005 ehitama välja veetorustiku alates olemasolevast veetorustikust Pargi tänaval kuni lepingu punktis 1.1.2 toodud kinnistuteni. Lepingu punktide 4.4 ja 4.5 kohaselt ei toimu lepingu punktis 4.2 nimetatud tööde teostamine AS Elvesole tasutava liitumistasu eest, nimetatud tööd tasutakse liituja poolt. Lepingu p 5.1 kohaselt teostab liituja punktis 4.2.1 toodud tööd ja finantseerib nende tööde teostamiseks vajalikud kulutused 100% ning lepingu p 5.2 kohaselt peale punktis 5.1 toodu teostamist ja lisas 1 toodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike ning pumplate vastuvõtu nõuete täitmist liituja poolt võõrandab liituja punktis 5.1 ehitatu koos ühisveevärgi püstitamiseks vajaliku piiratud asjaõigusega ning annab selle valduse tasuta üle vee-ettevõtjale AS Elveso, tagades ühisveevärgi kasutamiseks vajalike haldusaktide (sh kasutusluba) olemasolu.
  3. 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt 19.07.2004 sõlmitud lepingu lisa (toimik nr 3-09-1796,tl 96-98), milles on arvesse võetud (ii), et OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus on 14.12.2005 sõlminud müügilepingu Rae valla Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I omandiõiguse ja 19.07.2004 lepingus ettenähtud arendaja OÜ Torm Projekt kohustuste üleandmiseks. Nimetatud müügilepinguga andis OÜ Torm Projekt kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad kohustused üle OÜ-le PG Haldus. 23.08.2006 kokkuleppes Rae Vallavalitsus nõustus OÜ Torm Projekt poolt 19.07.2004 lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega OÜ-le PG Haldus ning kõik 19.07.2004 lepingust tulenevad OÜ Torm Projekt kohustused loeti lõppenuks (iv).
  4. 11.09.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja OÜ PG Haldus ning OÜ Torm Projekt ja OÜ Sinco Arendus notariaalse lepingu Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I infrastruktuuride väljaehitamise garanteerimiseks (toimik nr 3-09-1796,tl 100-107).
  5. 08.07.2009 esitas OÜ PG Haldus Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule taotluse/ettepaneku määrata Andrekse elurajooni vee-ettevõtjaks Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja (toimik nr 3-09-1796,tl 131-133). 2
  6. 24.07.2009 (toimik nr 3-09-1796, tl 135-151) esitasid Karla küla Andrekse elurajooni elanikud Rae Vallavalitsusele taotluse juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1,

§-st 13, veeseaduse (VeeS) § 241 lg-st 4 ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg-st 2 detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks; OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks ja neile kasutusloa väljastamiseks; ühiskanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise tagamiseks ja ühiskanalisatsioonile kasutusloa väljastamiseks; vee-ettevõtja AS Elveso kohustamiseks Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematuks osutamiseks. Taotluse kohaselt nägi kohalik omavalitsus 17.08.2004 otsusega nr 280 kehtestatud detailplaneeringuga ette Andrekse elurajooni kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu, mida teenindab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. 19.07.2004 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja arendaja OÜ Torm Projekt

§-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu detailplaneeringujärgsele väljaehitamisele kuuluvate avalikult kasutatavate teede ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega seotud vallavalitsuse õiguste ja kohustuste OÜ-le Torm Projekt üleandmise kohta. 23.08.2006 sõlmisid Rae Vallavalitsus, OÜ PG Haldus ja OÜ Torm Projekt 19.07.2004 sõlmitud lepingu lisa, milles Rae Vallavalitsus nõustus OÜ Torm Projekt poolt lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega OÜ-le PG Haldus. 23.08.2006 lepingu lisa sõlmimisel pidi vallavalitsusele teada olema, et OÜ PG Haldus ei ole võimeline oma kohustusi korrektselt täitma. Sõlmides

§ 13

tulenevate lepinguliste kohustuste ülevõtmise lepingu äriühinguga, kelle osanikuks on äriühing, kes väidetavalt ei suutnud oma lepingulisi kohustusi arendamisel täita, põhjustas vallavalitsus olukorra, kus Andrekse elurajooni kinnistutele ei ole tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine. Samas on Rae Vallavalitsus väljastanud Andrekse elurajooni elanikele ehitusja kasutusload, milles on ette nähtud ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni võrgu olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on Rae Vallavalitsus kohustatud

§ 13

kohaselt tagama Andrekse elurajooni kinnistuid teenindava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise, trassid üle vaatama ja väljastama trassidele kasutusload. Samuti kohustama piirkonna vee-ettevõtjat osutama ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni teenust nii puuduste kõrvaldamise ajal kui peale seda.

  1. Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse volitusel ja nimel 12.08.2009 koostatud vastuses (toimik nr 3-09-1796, tl 153-158) teatati, et Rae Vallavalitsusel ei ole võimalik Karla küla Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlust rahuldada. Vastuse kohaselt ei ole tekkinud olukorda põhjustanud mitte Rae Vallavalitsus, vaid elanikke ja valda petnud arendaja OÜ PG Haldus/ OÜ Torm Projekt. Valla poolt piirkonna arendajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt vastutab Andrekse elamurajooni infrastruktuuri väljaehitamise eest arendaja. Isegi kui arendaja kohustuste ülevõtmine oleks õiguslikult võimalik ja moraalselt põhjendatud, siis ei saaks vald seda teha, kuna valla arengukava ei näe sellise kohustuse võtmist ette ning valla eelarvelised võimalused lähitulevikus sellise kohustuse võtmist välja ei kannataks. Taotluses esitatud nõuete otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas Andrekse elamurajoonis on elamutele ehituslubasid ja/või kasutuslubasid väljastatud või mitte. Ehitusloa aluseks olevad ehitusprojektid hõlmasid krundi sees olevaid ehitisi. Kasutusload anti selle kohta, et krundil valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seaduse kohaselt ei ole kasutusloa väljastamise eelduseks see, et krundil olev ehitis peab olema ühendatud ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga, millele on kasutusluba väljastatud. Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud on arendaja poolt välja ehitamata, ei väljasta vallavalitsus trassidele kasutuslubasid. Kanalisatsiooni osas ei ole arendaja kasutusloa taotlust esitanud. Kasutusloa puudumise tõttu ei saa pidada kõnealuseid torustikke ÜVVKS § 2 lg 1 mõttes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks. Sel põhjusel ei rahuldanud vallavalitsus ka OÜ PG Haldus 08.07.09 taotlust vee-ettevõtja määramiseks. AS-ga Elveso on ühisveevärgiga liitumise liitumislepingu sõlminud OÜ PG Haldus, kes ei ole aga täitnud liitumislepingu järgseid kohustusi, mistõttu ei saa AS Elveso veetorustikku vastu võtta. 3 Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks puuduvad Andrekse elurajoonis taotlused liitumiseks ning ühtegi liitumislepingut ühiskanalisatsiooniga liitumiseks ei ole sõlmitud. Juhul kui Andrekse elamurajooni elanikud soovivad otse ilma arendajata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi lõpuni välja ehitamist ja teenuse tagamist, on neil võimalus pöörduda liitumistaotlusega AS-i Elveso poole. Siis saaks AS Elveso hakata arendajaga läbirääkimisi pidama arendaja poolt ehitatu ülevõtmiseks ja seejärel pärast liitumistasude maksmist oleks võimalik tehnovõrkude ülevõtmine, lõpuni ehitamine, neile kasutusloa väljastamine, liitmine ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga ja nende suhtes AS-i Elveso vee-ettevõtjaks määramine.
  2. Kaebuse esitajad R.O., R.V., E.P., H.V., H.K., M.R., U.P.., U.L., P.S., O.B., E.L., E.R., R.S., K.V., E.K., A.R., A.L., D.L., T.M., K.U., P.R., T.T., R.P., R.M., H.M., V.M., T.S., A.Š., S.M. ja A.L. esitasid 20.08.2009 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tühistada advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt edastatud Rae Vallavalitsuse 12.08.2009 otsuse Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotluse rahuldamata jätmise kohta; kohustada vallavalitsust korraldama ja tagama asjakohaste ja sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuni ehitamine Andrekse elurajoonis, Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, Andrekse elurajooni ehitus- ja kasutusload saanud kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kogumismahutite tühjendamise kaudu; kohustada AS Elveso täitma vee-ettevõtja kohustusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lepingute sõlmimisel ja teenuse osutamisel kaebajatele.
  3. Kaebustes oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus – kohustada Rae Vallavalitsust ja AS-i Elveso tagama Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu Jüri aleviku ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsioonist reovee ärajuhtimise või reovee kogumismahutite tühjendamise kaudu. Tallinna Halduskohtu 31.08.2009 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 07.09.2009 esitasid kaebuste esitajad Tallinna Halduskohtu 31.08.2009 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebused. 07.09.2009 määrusega jättis kohus määruskaebused käiguta, kuna määruskaebustelt oli tasumata riigilõiv. Kaebuse esitajad R.O., R.V. ja E.P. tasusid määruskaebustelt riigilõivu ning 10.09.2009 määrusega võttis kohus R.O.a (haldusasi nr 3-09-1796) R.V.i (haldusasi nr 3-09-1800) ja E.P.i (haldusasi nr 3-09-1801) määruskaebused menetlusse. 18.09.2009 määrustega jättis kohus R.O.a, R.V.i ja E.P.i määruskaebused rahuldamata ja edastas määruskaebused lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 14.09.2009 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast määruskaebusi haldusasjades 3-09-1802; 3-09-1803; 3-09-1805; 3-09-1806; 3-09-1807; 3-09-1808; 3-09-1809; 309-1810; 3-09-1811; 3-09-1812; 3-09-1813; 3-09-1815; 3-09-1816; 3-09-1817; 3-09-1819; 3-091820; 3-09-1821; 3-09-1823; 3-09-1824; 3-09-1826; 3-09-1827; 3-09-1828; 3-09-1829; 3-091830; 3-09-1831; 3-09-1832; 3-09-1834, kuna määruskaebustelt oli tasumata riigilõiv. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2009 määrustega R.O.a (haldusasi nr 3-09-1796) R.V.i (haldusasi nr 3-09-1800) ja E.P.i (haldusasi nr 3-09-1801) määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2009 määrused haldusasjades nr-d 3-09-1796, 3-09-1800 ja 3-09-1801 muutmata.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 17.12.2009 määrusega haldusasjades 3-09-1802; 3-09-1803; 309-1805; 3-09-1806; 3-09-1807; 3-09-1808; 3-09-1809; 3-09-1810; 3-09-1811; 3-09-1812; 3-091813; 3-09-1815; 3-09-1816; 3-09-1817; 3-09-1819; 3-09-1820; 3-09-1821; 3-09-1823; 3-091824; 3-09-1826; 3-09-1827; 3-09-1828; 3-09-1829; 3-09-1830; 3-09-1831; 3-09-1832; 3-09-1834 kaebused AS-i Elveso kohustamiseks esitatud taotluste osas HKMS § 11 lg 4 alusel. Kaebuse esitajad kohtu määrust kaebuste tagastamise osas ei vaidlustanud. Sama määrusega jättis halduskohus kaebused käiguta, paludes kaebajatel kaebuse taotlusi täpsustada. 4
  5. 21.12.2009 esitasid kaebuse esitajad kaebuse täpsustuse. Kohus jättis 05.02.2010 määrusega kaebused veelkord käiguta, paludes kaebajatel veelkord kaebuse taotlusi konkretiseerida. Tallinna Halduskohtu 11.03.2010 määrusega võttis kohus menetlusse kaebused taotluse osas kohustada Rae Vallavalitsust kaebajate 24.07.2009 taotlusele vastama (määruse p 2) ja tagastas kaebused taotluste osas: kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega detailplaneeringukohase infrastruktuuri lõpuniehitamine Andrekse elurajoonis (so ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrassid, teed ja välisvalgustus, haljastus jne) kaebajate kinnistuteni; kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama mõistliku aja jooksul asjakohaste ning sobivate haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamisega Karla külas Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise lõpuleviimine Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; kohustada Rae Vallavalitsust korraldama ja tagama kaebajate kinnistutele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse lõpuleviimise kestel kui ka pärast seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise või kogumismahutite tühjendamise kaudu. Kaebuse esitajad kohtu määrust kaebuse tagastamise osas ei vaidlustanud. 07.04.2010 määrusega rahuldas kohus haldusasjades nr 3-09-1796; 3-09-1800; 3-09-1801; 3-091802; 3-09-1803; 3-09-1805; 3-09-1806; 3-09-1807; 3-09-1808; 3-09-1809; 3-09-1810; 3-091811; 3-09-1812; 3-09-1813; 3-09-1815; 3-09-1816; 3-09-1817;3-09-1819; 3-09-1820; 3-09-1821; 3-09-1823; 3-09-1824; 3-09-1826; 3-09-1827; 3-09-1828; 3-09-1829; 3-09-1830; 3-09-1831; 3-091832 ja 3-09-1834 poolte 05.05.2010 esitatud taotluse menetluse peatamiseks kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja peatas taotletud haldusasjades menetluse kuni 31.08.
  6. 01.09.2010 määrusega kohus pikendas haldusasjade menetluse peatamist kuni 30.09.
  7. 21.10.2010 teavitasid kaebuse esitajad kohut, et kompromissi ei ole vastustajaga sõlmitud vastustajast lähtuvatel asjaoludel. 08.11.2010 määrusega uuendas kohus haldusasjade 309-1796; 3-09-1800; 3-09-1801; 3-09-1802; 3-09-1803; 3-09-1805; 3-09-1806; 3-09-1807; 3-091808; 3-09-1809; 3-09-1810; 3-09-1811; 3-09-1812; 3-09-1813; 3-09-1815; 3-09-1816; 3-091817; 3-09-1819; 3-09-1820; 3-09-1821; 3-09-1823; 3-09-1824; 3-09-1826;3-09-1827; 3-091828; 3-09-1829; 3-09-1830; 3-09-1831; 3-09-1832; 3-09-1834 menetluse ja liitis nimetatud haldusasjad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-09-
  8. KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHT
  9. Kaebuse esitajad taotlevad Rae Vallavalitsuse kohustamist kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele vastama. Halduskohtule esitatud esialgses kaebuses taotlesid kaebuse esitajad Rae Vallavalitsuse esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt 18.08.2009 vastusega edastatud Rae Vallavalitsuse otsuse, jätta Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlus rahuldamata, tühistamist (toimik nr 3-09-1796, tl 31). 21.12.2009 kaebuse täpsustuses (tl 90-95) leidsid kaebajad, et juhul kui kohus leiab, et Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt edastatud Rae Vallavalitsuse otsus jätta Andrekse elurajooni elanike 24.07.2009 taotlus rahuldamata, ei vasta haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele, tuvastada vastustaja tegevusetus ja kohustada Rae vallavalitsust nimetatud taotlusele haldusaktiga vastama. 17.02.2010 vastuses kohtu 04.02.2010 määrustele märkisid kaebuse esitajad, et juhul kui kohus leiab, et vallavalitsus ei ole haldusakti andnud või nõuetekohaselt teatavaks teinud ja haldusmenetlust ei ole korrektselt lõpetatud, on kohtul võimalus rahuldada kaebuse esitajate kohustamistaotlus vallavalitsuse kohustamiseks kaebuse esitajate taotlusele vastamiseks. Kaebajatel puudub kohustamistaotlusest eraldiseisev huvi vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
  10. Kaebuste kohaselt nägi kohalik omavalitsus Andrekse maaüksuse I detailplaneeringuga ette Andrekse elurajooni kinnistute veega varustamise ja reovee ärajuhtimise Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, mida teenindab piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso. Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu seletuskirja tehnovõrke puudutava peatüki punkt 4.
  11. (veevarustus) 5 sätestas, et veevarustus saadakse Jüri aleviku ühisveevärgist. Punkt 4.2 (kanalisatsioon) sätestas, et antud piirkonnas puudub tsentraalne kanalisatsioonitorustik. Seetõttu kogutakse reoveed tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et tulevikus, peale Jüri aleviku arengujärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik hõlpsasti sellega liituda.
  12. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Seega oli detailplaneeringuga nähtud ette, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning muud tehnovõrgud ja rajatised peavad olema valmis ehitatud maatüki kruntideks jaotamisel s.o. enne kohaliku omavalitsuse poolt ehituslubade ja kasutuslubade väljastamist kruntide omanikele. Nimetatud Rae Vallavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamisel seatud nõudeid vallavalitsus ei ole järginud vaid Andrekse elurajooni kruntide omanikele väljastati ehitusload ja paljudel kinnistutel asuvatele elamutele kasutusload enne infrastruktuuri väljaehitamist, mis ongi põhjustanud olukorra, kus elamud on kasutusele võetud, kuid lõpuni ehitatud infrastruktuur puudub. Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisega seadustatud ehitustegevuse tulemusena on suuremal osal Andrekse elurajooni kruntidel elamud välja ehitatud ja paljud neist kasutusele võetud, seetõttu teenindab detailplaneeringujärgne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem igapäevaselt ca 400 elanikku.
  13. Rae Vallavalitsuse, OÜ Torm Projekt ja OÜ PG Haldus vahel sõlmitud 23.08.2006 Rae Vallavalitsuse ja OÜ Torm projekt vahelise 19.07.2004 lepingu lisa 1 punkti 2.1 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama hiljemalt 15.09.2006 OÜ-le PG Haldus kinnistut teenindavate detailplaneeringujärgsete vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusload, võttes aluseks 13.02.2006 vallavalitsusele esitatud veetrassi kasutusloa taotluse ning 04.08.2006 esitatud kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa taotluse. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus vallavalitsus üle vaatama OÜ PG Haldus poolt välja ehitatud kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad, tegema kindlaks trasside ja pumplate nõuetele vastavuse ning väljastama vee- ja kanalisatsioonitrasside ja pumplate kasutusloa hiljemalt 20 päeva jooksul, arvates OÜ-lt PG Haldus kasutusloa taotluse saamisest ning sama tähtaja jooksul võtma eelnimetatud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad koos kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning pumplatega kirjaliku üleandmisaktiga OÜ-lt PG Haldus vastu. Lepingu punkti 3.
  14. kohaselt kohustus OÜ PG Haldus ehitama hiljemalt 01.07.2007 välja kinnistu (elurajooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni) ja Jüri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ning esitama vallavalitsusele dokumentatsiooni väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassidele ja pumplatele kasutusloa väljastamiseks ning kirjaliku üleandmisakti nende vallavalitsuse poolt vastuvõtmiseks.
  15. Vaidlusalused ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid on alates ehituslubade väljastamisest ca 3,5 aastat olnud valla nõusolekul ja teadmisel faktiliselt kasutusel. Olenemata sellest, et Rae vald ei ole nõustunud trassidele kasutusluba väljastama, on OÜ PG Haldus ehitajana väitnud, et avalikult kasutatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid on valmis ehitatud. Samuti on välja ehitatud liitumised Jüri aleviku ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniga.
  16. 07.05.2009 teavitas OÜ PG Haldus Rae Vallavalitsust ja Andrekse elurajooni elanikke, et lõpetab elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise, mida viimane on ka teinud. 08.07.2009 edastas OÜ PG Haldus Rae Vallavalitsusele taotluse/ettepaneku ÜVVKS § 7 lg 2¹ alusel veeettevõtja määramiseks, kelleks vaidlusaluses piirkonnas on Rae Vallavolikogu otsusega määratud AS Elveso. Taotluses teavitas OÜ PG Haldus, et on Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid valmis ehitanud ja need on elanike poolt kasutusse võetud. Samuti asjaolust, et OÜ-l PG Haldus puuduvad vajalikud rahalised ja muud vahendid olemaks elurajoonis vee-ettevõtjaks ja tagamaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusekohast hooldamist ja häireteta toimimist. Rae Vallavalitsus OÜ PG Haldus taotlust ei rahuldanud. 6
  17. Tulenevalt asjaolust, et piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso teavitas Andrekse elurajooni elanikke veeteenuse lõpetamisest, esitasid kaebuse esitajad 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse, milles kaebuse esitajad taotlesid vallavalitsuselt tagada sobivate ja asjakohaste toimingutega detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamine ning kohustada piirkonna vee-ettevõtjat AS-i Elveso osutama Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi teenust. Samuti taotleti vallavalitsuselt tagada Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu nii ehitustegevuse kestel kui ka peale seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist veega varustamise ning reovee ärajuhtimise (või kogumismahutite purgimise) kaudu. 12.08.2009 edastas Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse vastuse, millega jäeti elanike taotlus täielikult rahuldamata. Samuti teavitati kaebuse esitajaid OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse/ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks rahuldamata jätmisest.
  18. Kaebuse esitajad ei nõustu Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae valla nimel 12.08.2009 esitatud vastuses toodud seisukohtadega ega taotluse rahuldamata jätmise otsusega. Rae Vallavalitsus on jätnud elanike taotluse rahuldamata jätmisel tähelepanuta, et Andrekse elurajoonis valitseb kriitiline, elanike tervisele ja keskkonnale ohtlik olukord. Elanikke ähvardab veevarustuse katkestamine valla vee-ettevõtja poolt ning puudub täielikult reovee ärajuhtimine.
  19. KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse avalik- õiguslikuks ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Koostoimes KOKS § 6 lg 3 p 1 ja

§ 13ning Vee

S § 241 lg 4 on kohalik omavalitsus kohustatud tagama reovee ärajuhtimise ja muude infrastruktuuri elementide (teede ja tehnovõrkude ning - rajatiste) väljaehitamise. Kaebuse esitajad leiavad, et nimetatud sätted kohustavad kohalikke omavalitsusi tagama detailplaneeringujärgse infrastruktuuri rajamist kas ise või kokkuleppel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku või ehitusloa taotlejaga vastavalt KOKS § 35 lg-le 5 ja

§-le 13. Olukorras, kus arendaja ei täida või ei suuda maksejõuetuse tõttu täita oma lepingulisi kohustusi infrastruktuuri väljaehitamisel valla või linna ees, on kohalik omavalitsus ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanike ees ikkagi kohustatud oma tagamiskohustuse täitma, leides selleks vajalikud finantseerimise vahendid eelarvest ja korraldades avalikuks kasutuseks ettenähtud infrastruktuuri väljaehitamise lõpuleviimise. Seda enam, et antud juhul on Rae Vallavalitsus nõustunud maksejõulise detailplaneeringu taotleja OÜ Torm Projekt kui esialgse arendaja

§-st 13 tulenevate infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste lõppemisega ja sõlminud arenduslepingu makseraskustes OÜ-ga PG Haldus, kes oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Samas ei ole avalikku infrastruktuuri kasutavatel kinnistute omanikel (antud juhul kaebuse esitajatel) võimalik kasutada kohaliku omavalitsusega samaväärseid efektiivseid kaitsevahendeid nii avalike hüvede (nt. keskkonnakaitse, elanike ohutus jne) kui ka subjektiivsete avalike õiguste (nt. õigus kasutada avalikku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust) kaitseks. Seda enam, et kõik kaebuse esitajad on ostnud kinnistud kinnisvara edasimüüjatelt, mitte arendajalt OÜ PG Haldus, mistõttu puuduvad neil võimalused kasutada arendaja kohustamiseks ka efektiivseid tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid (eelkõige kohustuse täitmise nõue) kinnistute ostu-müügilepingutele tuginedes.

  1. Käesolevaks hetkeks on kujunenud olukord, kus kaebuse esitajatest Andrekse elurajooni elanikele ei ole tagatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrgu olemasolu ja vastavate teenuste osutamine. Rae Valla Jüri aleviku vee-ettevõtja AS Elveso on teavitanud elanikke veeteenuse osutamise lõpetamisest ja on seda juba korduvalt ka teinud. Samas on AS Elveso kinnitanud, et veetrassidel ilmnenud puudused on viimase poolt täielikult kõrvaldatud ja elanikele veeteenuse osutamiseks puuduvad faktilised takistused. 7
  2. Samuti ei ole tagatud ehitus- ja kasutusload saanud kinnistute omanikele reovee ärajuhtimine, kuna reovesi suubub kohalikesse kogumismahutitesse, mille tühjendamist käesoleval ajal ei toimu. Seda vaatamata asjaolule, et OÜ PG Haldus poolt on Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni ja Jüri aleviku ühiskanalisatsiooni vaheline trass välja ehitatud ja liitumine faktiliselt toimunud.
  3. Kaebajad leiavad, et kaebajatel on õigus ÜVVKS § 8 lg 2 alusel saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Rae Vald ei ole sõlminud OÜ-ga PG Haldus halduslepingut Andrekse elurajoonis vee-ettevõtjaks olekuks. Samuti puuduvad äriühingul vastava kogemusega töötajad, vajalikud seadmed, rahalised vahendid, lepingust- või seadusest tulenev kohustus jne olemaks elurajoonis vee-ettevõtjaks ja tagamaks ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni seadusekohast hooldamist ning häireteta toimimist. Samas ei pidanudki OÜ PG Haldus detailplaneeringu ja Rae Vallavalitsusega 23.08.2006 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt vee- ja kanalisatsiooniteenust Andrekse elurajoonis osutama. Lepingu lisa 1 punkti 3.3 kohaselt kohustus OÜ PG Haldus andma kasutuskõlbliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üle Rae vallale, kes määrab süsteemile valla halduslepingujärgse vee-ettevõtja. Kaebuse esitajad on tasunud kinnistute ostmisel müüjatele ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasud. AS-le Elveso tasuti liitumistasu algse arendaja OÜ Torm Projekt poolt 08.06.2006 summas 118 000 krooni. OÜ PG Haldus ei ole Rae vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasusid. Eeltoodut arvestades on Andrekse elurajooni haldava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni näol tegemist avalikus kasutuses oleva süsteemiga, millega on kaebuse esitajad liitunud. Järelikult on AS Elveso ÜVKS § 7 lg-st 2 ja 3 ning § 8 lg-st 2 ja 3 tulenevalt kohustatud piirkonna vee- ettevõtjana osutama ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust.
  4. Rae Vallavalitsus on kaebuse esitajatele ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega loonud õiguspärase ootuse, et Andrekse elurajooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning muu avalikult kasutatav infrastruktuur on välja ehitatud ja kasutuskõlblik Seetõttu on vallavalitsus kohustatud tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ka avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kestel ja peale seda.
  5. Kaebuse esitajad leiavad, et alusetu ja vastuolus seaduse mõtte ning Riigikohtu seisukohtadega on vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud järeldus, mille kohaselt juhul, kui valla poolt on piirkonna arendajaga kokku lepitud detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamine, vastutab Andrekse elamurajooni infrastruktuuri väljaehitamise eest üksnes arendaja, mitte vald. Olenemata sellest, et

§ 13

annab kohalikule omavalitsusele võimaluse detailplaneeringu koostamise taotlejaga või ehitusloa taotlejaga leppida kokku planeeringujärgsete tehnovõrkude väljaehitamises, säilib tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamise üldine kohustus ehitus- ja kasutusload saanud kruntide omanike ees ikkagi kohalikul omavalitsusel. Olukorras, kus arendaja jätab vallaga sõlmitud kokkuleppe nõuetekohaselt täitmata, teavitab valda täitmisest keeldumisest või annab seda mõista oma käitumisega, ei ole valla avaliku infrastruktuuri rajamise tagamiskohustus kohaliku kogukonna ees täidetud ning vald on kohustatud selle ise täitma. Seda enam olukorras, kus vald on avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste ülevõtmise ja täiendavate kohustuste täitmise kokkuleppe sõlminud kolmanda (maksejõuetuks osutunud) isikuga s.o OÜ-ga PG Haldus, mille tulemusena detailplaneeringu taotleja s.o OÜ Torm Projekt lepingust tulenevad finantseerimise ja väljaehitamise kohustused on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on Rae Vallavalitsus jätnud korraldamata detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimise maksejõuliste arendajatega kokkulepete sõlmimise kaudu, kui tagamiskohustuse ühe aluse. 8 Vallavalitsuse poolt sõlmiti kokkulepe arendajaga, kellel puuduvad vajalikud vahendid oma lepinguliste kohustuste täitmiseks. Seetõttu on Rae Vallavalitsus kohustatud tulenevalt

§-st 13, KOKS § 6 lg-st 1 ja VeeS § 241 lg-st 4 tagama Andrekse elurajooni kinnistuid teenindava ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise, trassid üle vaatama ja väljastama trassidele kasutusload. Samuti viima lõpuni muude infrastruktuuri rajatiste ehitamise.

  1. Kaebuse esitajad ei nõustu Rae Vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlust rahuldada, kuna veetrassid ei ole kasutuskõlblikud. Vallavalitsus ei ole üle vaadanud ja edastanud OÜ-le PG Haldus ühtegi põhjendatud pretensiooni veetrasside mittevastavuse kohta ega andnud tähtaega kasutusloa taotluse ülevaatamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajad leiavad, et veetrassid on välja ehitatud ja faktiliselt vee-ettevõtja ning kinnistute poolt kasutusse võetud, mistõttu puuduvad alused nende vastuvõtmisest, kasutusloa väljastamisest ja ÜVVKS alusel ühisveevärgi teenuse osutamisest keeldumiseks. Vallavalitsuse 12.08.2009 vastuses toodud väide, mille kohaselt alles hiljuti kõrvaldas AS Elveso oma kulul veetorustikul suure veelekke, võib olla põhjendatud, kuna 3,5 aastase järjepideva kasutamise käigus tuleb trasse ka hooldada ja arendada ning võimalikud rikked kõrvaldada. Kuid see ei saa olla aluseks keelduda veetorustikke vastu võtmast ja neile kasutusluba väljastamast olukorras, kus vallavalitsus ise on aktsepteerinud trasside kasutamist elanike poolt. Vee-ettevõtja AS Elveso on kinnitanud valla esindajatega ja Andrekse elanikega toimunud koosolekutel ning kirjavahetusega, et kõik veetrassidel esinenud puudused on kõrvaldatud ja trassid on tervikuna kasutuskõlblikud. Elanikega veeteenuse lepingute sõlmimisest keeldumise aluseks on üksnes OÜ PG Haldus poolt võlgnevuse tasumata jätmine.
  2. Lisaks on õigusvastane Rae Vallavalitsuse tegevusetus Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni väljaehitamise ja reovee ärajuhtimise kohustuste tagamisel. Olukorras, kus OÜ PG Haldus teavitas vallavalitsust 07.05.2009 kirjaga vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lõpetamisest Andrekse elurajoonis, ei ole vallavalistus võtnud käesoleva ajani tarvitusele meetmeid kinnistutele veeteenuse tagamiseks ja reovee ärajuhtimiseks. Rae Vallavalitsus ei ole taganud Andrekse elurajooni reovee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kaudu ega korraldanud kogumismahutite tühjendamist, mis KOKS § 6 lg 1 kohaselt kuulub vallavalitsuse ülesannete hulka. Tegevusetuse tulemusena on korduvalt tekkinud elurajooni kogumismahutite reovee üleujutus ja pinnase ning põhjavee oluline reostus. Juhul, kui olukord nõuab kohaliku omavalitsuse poolt elanikele ja keskkonnale ohtliku olukorra likvideerimiseks vajalike toimingute sooritamist, s.o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sadeveetrasside väljaehitamise tagamist, ei piisa kaebuse esitajate taotluse rahuldamata jätmisest, arendajate kirjadele vastamisest ega kohtusse nõuete esitamisest. Kohalik omavalitsus on kohustatud tarvitusele võtma olukorda arvestades sobivad toimingud, mis antud juhul saavad seisneda üksnes reaalses trasside väljaehitamise lõpuleviimises ja ehitustegevuse kestel Andrekse elurajooni ühiskanalisatsiooni teenindavate kogumismahutite tühjendamises.
  3. Vastuses kohtu 17.12.2009 kaebuste käiguta jätmise määrustele (toimik nr 3-09-1796 II kd tl 91-92) on kaebuse esitajad märkinud, et kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi on Rae Vallavalitsuse poolt rikutud tegevusetusega oma seadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning avalike teenuste osutamise korraldamisel. Kaebajatel puudub käesoleva ajani võimalus nimetatud avalike teenuste saamiseks. Rae Vallavalitsuse lepingupartner OÜ PG Haldus ei ole ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning selle liitumist Jüri aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lõpuni ehitanud. Seetõttu puudub kaebajatel ka vallavalitsuse ja vee-ettevõtja selgituste kohaselt õigus ning võimalus nõuda vee-ja kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimist. Olukorras, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitamata, on kaebajatel takistatud elamute ja kinnistute kasutamine. Seega puudub kaebajatel võimalus saada ühisveevärgi kaudu vett ja juhtida reovett ühiskanalisatsiooni ning esitada kasvõi tsiviilkohtusse nõuet vee-ettevõtja vastu vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingute sõlmimiseks. 9 Nimetatud nõuded jäetaks tsiviilkohtus rahuldamata, kuna eeldused selleks s.o lõpuni ehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassid puuduvad või on nende seaduspärane kasutamine kasutusloa puudumisel takistatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  4. Vastustaja palub kohtul juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätta kaebused rahuldamata.
  5. Kaebajad taotlevad kohtult vastustaja kohustamist vastama kaebajate 24.07.2009 taotlusele. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega ei anna seadus isikule õigust vaidlustada haldusakti või -toimingut, mis ei riku tema õigusi. Kaebeõiguse olemasolu tõendamiseks ei piisa pelgalt sellest, et kaebaja näitab ära subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebeõiguse olemasoluks on vaja tõendada ära ka asjaolu, et subjektiivseid õigusi on rikutud vastustaja poolt ning need rikkumised on kaasa toonud tagajärjed tema õigustes. Kaebajad ei ole kaebustes välja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas on vastustaja rikkunud taotlusele kirjaga vastates nende subjektiivseid õigusi ning millised tagajärjed on see kaasa toonud nende õigustes. Kuna tekkinud vaidlus puudutab arendaja ja kaebajate vahelist tsiviilõiguslikku (müügilepingust tulenevat) küsimust, siis ei saa vastustaja poolt kaebajate taotlusele saadetud vastus kuidagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine saab tulla arendajaga sõlmitud müügilepingust, mitte vastustaja poolt saadetud kirjast. Kui isiku nõuded tulenevad võlaõiguslikust lepingust müüja vastu, siis puudub tal õigus, mida oleks võimalik halduskohtus kaitsta.
  6. Käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust ka asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud kaebajate taotlusele vastama haldusaktiga, sest vastuse formaalsetest asjaoludest (kas tegemist on haldusakti või -toiminguga) ei sõltu subjektiivsete õiguste rikkumine. Subjektiivsete õiguste rikkumine ja rikkumise intensiivsus saab tuleneda üksnes haldusakti või -toimingu sisust. Vastuse sisu aga ei muutu sellest, kas see on vormistatud haldusaktina või -toiminguna (kirjana). Kaebajad ei ole ka ise toonud välja ühtegi põhjust selle kohta, et kui samasugune vastus oleks vormistatud haldusaktina ja neile saadetud, siis oleksid subjektiivsed õigused enam kaitstud. Riigikohus on leidnud 06.02.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-91-07, et kohus peab hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Vastustaja arvates ei sõltu kaebajate poolt soovitud eesmärgi saavutamine sellest, kas vastustaja poolt saadetud vastus taotlusele on oma sisult haldusakt või -toiming. Järelikult ei saa kaebajad esitada kohustamiskaebust üksnes põhjusel, et neile pole saadetud vastust haldusaktina vormistatult, sest selline nõue ei paranda kuidagi kaebajate positsiooni.
  7. Isegi siis, kui kaebajatel oleks kaebeõigus ning vastustaja vastus saaks rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, on taotlusele vastamine kirjaga toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. On ilmselge, et seadusandja mõte pole olnud selline, et igale taotlusele tuleb vastata haldusaktiga. Seda enam, et praktikas ei ole haldusorganite tegutsemine läbi haldusaktide kõige levinumaks haldusülesannete täitmise viisiks. Haldusaktiga tuleb taotluse esitajale vastata üksnes siis, kui selle eesmärgiks on õigussuhete kujundamine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kuna tekkinud vaidlus puudutab arendaja ja kaebajate vahelist tsiviilõiguslikku küsimust, siis ei saanud vastustaja hakata lahendama seda haldusaktiga.
  8. Demokraatlikus õigusriigis kehtib põhimõte, mille kohaselt peab iga üksikakt põhinema seadusel. Tegemist on põhiseaduse § 3 tuleneva kohustusega teostada riigivõimu üksnes 10 põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mõiste „riigivõim“ hõlmab nii täidesaatvat võimu kui ka kohalikku omavalitsust. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peavad kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Seega saab kohalik omavalitsus anda haldusakti, s.h piirata isikute subjektiivseid õigusi, üksnes siis, kui seadusest tuleb selleks vastav volitus. Eriti oluline on selle nõude täitmine, kui täitevvõimu tegevus kohustab isikuid või piirab nende õigusi. Selline volitus, kus kohalik omavalitsus saaks reguleerida arendaja ja ostja vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust tulenevaid küsimusi, seaduses puudub. Kaebajad pole ka ise viidanud ühelegi sättele, mille alusel oleks vastustaja saanud arendaja poolt müügilepingu täitmata jätmisega tekkinud probleemi lahendada haldusaktiga. Järelikult peab seadus määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsetele organitele delegeeritud otsustamisõiguse ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käsitatava abinõu seaduslikku eesmärki anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest (Eerik-Juhan Truuväli jt „Eesti Vabariigi Põhiseadus – kommenteeritud väljaanne“, Juura Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 58). Seega ei saanud vastustaja astuda arendaja ja kaebajate vahelisse müügilepingust tulenevasse vaidlusesse ja hakata meelevaldselt sekkuma tsiviilõiguslikku vaidlusesse.
  9. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate taotlusele saadetud vastuse puhul oli tegemist haldustoiminguga HMS § 106 lg 1 mõistes. See, kas konkreetsele taotlusele vastamine eeldab haldusakti vastuvõtmist, selgub taotluse sisust. Seega ei tähenda taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele automaatselt seda, et sellele peab järgnema haldusakti vastuvõtmine. Kaebajate taotlusest järeldub, et nad soovisid vastuseid oma probleemidele ja nendele vastuse andmine eeldas ühtlasi lühidat õigusalast selgitust. Järelikult oli kaebajate taotlus oma sisult selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 mõistes. Selgitustaotlusega on tegemist siis, kui taotleja soovib teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine ja/või õigusalase selgituse andmine. Kõikidele kaebajate poolt esitatud taotlustele on vastustaja vastanud oma volitatud esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid vahendusel 12.08.
  10. MSVS § 6 sätestab, et selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Seega on vastustaja täitnud seadusest tuleneva kohustuse vastata selgitustaotlusele 30 kalendripäeva jooksul arvates selle registreerimisest. Oluline on siinkohal juhtida kaebajate tähelepanu asjaolule, et Rae valla põhimääruse § 36 lg 1 p 2 kohaselt võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama Rae valda temale antud pädevuse piires. Järelikult ei pidanud vastustaja vastama selgitustaotlusele isiklikult, vaid võis seda teha ka advokaadibüroo kui volitatud esindaja vahendusel.
  11. Kuna kaebajate taotlusele vastamine saab toimuda üksnes haldustoiminguga (vastus selgitustaotlusele), siis ei saa kaebajad kohtult taotleda, et vastustaja peab seda tegema haldusaktiga. Oluline on aga siinkohal rõhutada, et toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ning see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab käesoleva vaidluse puhul kohustamiskaebuse rahuldamine vastustajapoolse toimingu sooritamata jätmist. Riigikohus on leidnud
  12. märtsi 2001.a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01, et vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kuna vastustaja on kaebajate poolt esitatud selgitustaotlusele vastanud oma volitatud esindaja kaudu, s.t toimingu sooritanud ja oma seisukohti piisavalt motiveerinud, siis puudub õiguslik alus veelkord kohustada vastustajat vastama kaebajate taotlusele. Sellise praktika juurutamine oleks vastuolus HMS § 5 lg 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Kaebajatel on küll õiguskaitsevahendi valiku vabadus, kuid selle vabaduse 11 kasutamisel on oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Isegi siis, kui vastustaja peaks vastama kaebajate taotlusele uuesti, siis ei saaks selle tõttu kaebajate õigused ja huvid rohkem kaitstud kui käesoleval ajal.
  13. Vastustaja täiendavates seisukohtades (II kd lk 203) juhib vastustaja tähelepanu sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2010 määrused haldusasjades nr 3-09-1814, 3-09-1818 ja 3-091835 kinnitavad vastustaja positsiooni. Käesolevate haldusasjade vaidlusküsimuseks on see, kas vastustaja pidi kaebajate 24.07.2009 taotlusele vastama haldusaktiga või piisas motiveeritud kirjast, mis ei olnud vormistatud haldusaktina. Tallinna Ringkonnakohus leidis eelnimetatud kohtumäärustes järgmist: „Kui avalikul võimul on oma kohustuste täitmiseks võimalik kasutada erinevaid lahendusi ning kaebaja jaoks ei ole oluline nõuda kohustuse täitmiseks konkreetset haldusakti või toimingut, on piisav kui kaebusega kohustatakse avalikku võimu oma kohustusi täitma.“ Tsiteeritud ringkonnakohtu seisukoht lähtus tõsiasjast, et kaebajate jaoks haldusasjades 309-1814, 3-09-1818 ja 3-09-1835 ei olnud oluline konkreetse haldusakti andmine või toimingu sooritamine. Arvestades asjaoludega, et käesolevates haldusasjades on algselt esitatud täpselt sama nõue, mis haldusasjades 3-09-1814, 3-09-1818 ja 3-09-1835, ning et kaebajatel on kõigis kõnealustes haldusasjades sama esindaja, siis eeldab vastustaja, et kaebajatel on ühtne õiguslik positsioon ning nad ei soovi ka käesolevates haldusasjades, et vastustaja lahendaks Andrekse elurajooni detailplaneeringus ette nähtud infrastruktuuri väljaehitamise küsimuse mingi konkreetse haldusakti või toiminguga. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal kaalutlusõigus küsimuses, kuidas lahendada Andrekse elurajooni detailplaneeringuga seotud probleeme ning vastustajat ei saa kohustada konkreetse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Samal põhjusel ei saa vastustajat kohustada ka konkreetse haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest haldusaktiga keelduma. Seega on ilmselgelt alusetu käesolevates haldusasjades esitatud nõue, et kaebajate poolt 24.07.2009 vastustajale esitatud taotlus tuleks lahendada haldusaktiga. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Kaebuse esitajad taotlevad Rae Vallavalitsuse kohustamist kaebajate 24.07.2009 taotlusele vastama. Käesoleval juhul on Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae Vallavalitsuse volitusel ja nimel tehtud 12.08.2009 vastusega teatatud Andrekse elurajooni elanike taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebajad leiavad, et nende 24.07.2009 taotlus tuli lahendada haldusakti andmisega või haldusakti andmisest keeldumisega. Samas ei ole kaebuse esitajad kaebustes märkinud, millisel õiguslikul alusel ja mis sisuga haldusakti andmiseks kaebajad vastustajat kohustada soovivad.
  15. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi
  16. lõike kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Käesoleval juhul on Karla küla Andrekse elurajooni elanikud s.h kaebuse esitajad esitanud 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse juhindudes KOKS § 6 lg-st 1,

§-st 13, VeeS § 241 lg 4 ja ÜVVKS § 8 lg-st 2 detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks; OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks ja neile kasutusloa väljastamiseks; ühiskanalisatsiooni puuduste kõrvaldamise tagamiseks ja ühiskanalisatsioonile kasutusloa väljastamiseks; piirkonna vee-ettevõtja AS Elveso kohustamiseks Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse osutamiseks; Karla küla Andrekse elurajooni kinnistutele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse katkematu olemasolu tagamiseks nii ehitustegevuse kestel kui ka peale seda, Jüri aleviku ühisveevärgist ja 12 –kanalisatsioonist veega varustamise ning reovee ärajuhtimise (või kogumismahutite purgimise) kaudu.

  1. KOKS § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse. KOKS § 6 lg-s 1 nimetatakse omavalitsusüksuse ülesannetena muu hulgas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamist. Kohaliku elu küsimusi korraldab kohalik omavalitsus kooskõlas valdkonda täpsemalt reguleerivate eriseadustega, milleks veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamisel on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ja veeseadus (VeeS).
  2. Kaebuse esitajad leiavad, et vastustajale tuleb kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks

§-st 13, mis sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et

§-13 ei reguleeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamise tagamist. Selliselt on

§-i 13 tõlgendanud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas haldusasjas 05.11.2009 kohtumäärustes R.O.a, E.P.i ja R.V.i määruskaebuste lahendamisel (haldusasjad nr 3-09-1796, 3-09-1801, 3-09-1800). Seega ei tulene

§-st 13 kohalikule omavalitsusele detailplaneeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamise kohustust. Ka

§-s 13 toodud detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tagamise kohustusest on kohalikul omavalitsusel võimalik vabaneda, pannes selle kokkuleppega detailplaneeringu koostamise või ehitusloa taotlejale. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kohalik omavalitsus on planeeringualale kavandatud tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse pannud 19.07.2004 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le Torm Projekt (toimik nr 3-09-1796 I kd lk 83-84) ning 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppega OÜ-le PG Haldus (toimik nr 3-09-1796 I kd lk 96-98). Nende kokkulepete kohaselt on OÜ PG Haldus muu hulgas kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ning kindlustama planeeringuala elamukruntide ühinemise tulevikus rajatava ühiskanalisatsiooniga (19.07.2004 lepingu p 2.1.2; 23.08.2006 kokkuleppe p 3.3 ja 3.6). Seega ei lasunud vastavate tööde tegemise ja nende tööde eest tasumise kohustus kohalikul omavalitsusel. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vastustaja kohustamiseks haldusakti andmiseks Andrekse elurajooni detailplaneeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise tagamiseks.

  1. Samuti, kuna kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelise kokkuleppe kohaselt detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise kohustus lasub arendajal OÜ-l PG Haldus, ei näinud kohalik omavalitsus valla arengukavas ega ka järgnevate aastate eelarvetes ette ega pidanudki ette nägema raha eelnimetatud kohustuse täitmiseks. Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 Rae Vallavalitsuse volitusel esitatud vastuses on ka märgitud, et vald ei saa arendaja kohustusi üle võtta, kuna valla arengukava ei näe sellise kohustuse võtmist ette ning valla eelarvelised võimalused lähitulevikus sellise kohustuse võtmist välja ei kannataks (I kd lk 155). Kohus on samal seisukohal käesolevas haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2009 kohtumäärustes R.O.a, E.P.i ja R.V.i määruskaebuste lahendamisel (haldusasjad nr 3-09-1796, 3-09-1801, 3-09-1800) väljendatuga, et „veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse panemisega hoonestajale ei vabane kohalik omavalitsus kohustusest luua kohalike elanike jaoks täisväärtuslik elukeskkond nende igapäevaseks elutegevuseks vajalike avalikult kasutatavate hüvede näol, tagamaks kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikliku ruumilise arengu, keskkonnakaitse ning elanike ohutuse. Selle avaliku huvi järgimiseks võib kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus võtta ette samme tehnovõrkude, sh veevarustuse ja kanalisatsiooni, väljaehitamiseks, kui isik, kellele kohalik 13 omavalitsus need kohustused on pannud, neid ei täida. Kuid see ei tähenda, nagu tekiks kohalikul omavalitsusel koheselt kohustus tagada omal kulul planeeringus nõutud tehnovõrkude lõpuniehitamine, kui ilmneb tema lepingupartneri suutmatus võetud kohustusi täita. Lühi- ja pikaajalise arengu vajaduste rahuldamist, sh detailplaneeringute elluviimist, planeerib kohalik omavalitsus erinevaid vajadusi ja enda rahalisi võimalusi tasakaalustatult arvestades. Kohalikul omavalitsusel on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamise korraldamisel ulatuslik diskretsioon ülesannete täitmise aja ja vahendite valiku osas.“
  2. Kaebuse esitajad on esitanud Rae Vallavalitsusele taotluse OÜ-lt PG Haldus ühisveetrasside vastuvõtmiseks viitega OÜ-ga PG Haldus 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppe punktile 3.3 ja OÜ PG Haldus 08.07.2009 ÜVVKS § 7 lg 21 alusel Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule esitatud taotlusele. OÜ-ga PG Haldus 23.08.2006 sõlmitud kokkuleppe punktis 3.3 on kokku lepitud, et OÜ PG Haldus kohustub „eeldusel, et Vallavalitsuse poolt on PG Haldusele väljastatud sellekohane veeja kanalisatsioonitrasside ning pumplate tehnilistele tingimustele ning projektile vastav ehitusluba ja kaeveluba, ehitama hiljemalt 01.juuniks 2007.a välja Kinnistu ja Jüri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad ning esitama Vallavalitsusele dokumentatsiooni väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassidele ja pumplatele kasutusloa väljastamiseks ning kirjaliku üleandmisakti nende Vallavalitsuse poolt vastuvõtmiseks.“ Seega saab kokkuleppest tulenevalt esitada vastava taotluse ja dokumendid väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrasside vastuvõtmiseks OÜ PG Haldus mitte aga Andrekse elurajooni elanikud. OÜ PG Haldus on 08.07.2009 esitanud Rae Vallavalitsusele ja Rae Vallavolikogule taotluse ÜVVKS § 7 lg 21 alusel määrata ja kinnitada Andrekse elurajooni vee-ettevõtjana Rae valla halduslepingujärgne vee-ettevõtja. ÜVVKS § 7 lg 21 sätestab: „Kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.“ Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid OÜ PG Haldus 08.07.2009 taotluse esitamise ja Karla küla Andrekse elurajooni elanike s.h kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse esitamise ajal ja ka kohtule kaebuse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis. OÜ-le PG Haldus kuuluvate ühisveetrasside vastuvõtmine vastustaja poolt eeldab OÜ PG Haldus taotlust trasside üleandmiseks ja notariaalset kokkulepet OÜ PG Haldus ja vastustaja vahel. OÜ PG Haldus ei ole 08.07.2009 taotluses taotlenud vee- ja kanalisatsioonitrasside vastuvõtmist Vallavalitsuse poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vastustaja kohustamiseks kaebajate 24.07.2009 taotluse põhjal haldusakti andmiseks OÜ-lt PG Haldus veetrasside vastuvõtmiseks Rae Vallavalitsuse poolt.
  3. Kaebuse esitajad on esitanud 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse ühisveetrassidele ja ühiskanalisatsioonile kasutusloa väljastamiseks. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile.

§ 32

lg 2 punkti 1 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada taotlus.

§ 33

lg 8 kohaselt kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Arvestades, et detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid olid Karla küla Andrekse elurajooni elanike s.h kaebajate 24.07.2009 Rae Vallavalitsusele taotluse esitamise ajal OÜ PG Haldus omandis, ei ole kaebuse esitajad isikuteks, kes said esitada OÜ PG 14 Haldus omandis olevate trasside kasutusloa väljastamise taotlust ning kaebajate taotluse põhjal ei pidanud Rae Vallavalitsus läbi viima kasutuslubade väljastamise haldusmenetlust. 46. Vaidlust ei ole selle üle, et Andrekse elurajooni veetrassidel ja kanalisatsioonitrassidel puudub kasutusluba.

§ 32

lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba.

§ 32

lg-te 1 ja 11 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega ei ole vee- ja kanalisatsioonitrassi võimalik kasutada kasutusloata, mistõttu ei saa pidada kõnealuseid torustikke ÜVVKS § 2 lg 1 mõttes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku) osaks, mistõttu ei kohaldu ka kaebuse esitajate Rae Vallavalitsusele 24.07.2009 esitatud taotluses märgitud ÜVVKS § 8 lg 2, mille kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud alal kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Kusjuures kliendiks on ÜVVKS tähenduses ÜVVKS § 8 lg 1 järgi üksnes selline kinnistu omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Ka ÜVVKS § 8 lg 3 järgi toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Sama kinnitab ÜVVKS § 13, mille kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kaebuse esitajad on vastuses kohtu 17.12.2009 kaebuste käiguta jätmise määrustele (toimik nr 309-1796) märkinud, et OÜ PG Haldus ei ole ühisveevärki ja kanalisatsiooni ning selle liitumist Jüri aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga lõpuni ehitanud. Seega, kuna trasside puuduste tõttu ei ole Andrekse elurajooni veetrassidele ja kanalisatsioonitrassidele kasutuslube väljastatud, kusjuures vastustaja väitel ei ole arendaja kanalisatsioonitrassidele kasutusloa taotlust esitanudki, siis ei ole neid trasse õiguslikult võimalik kasutada. Samuti, kuna ÜVVKS tagab õiguse saada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni vahendusel vett ja juhtida ära reovett üksnes isikule, kes on sõlminud teenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga, puudub eeltoodust tulenevalt õiguslik alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks haldusakti andmiseks, millega kohustataks vee-ettevõtjat AS-i Elveso Andrekse elurajooni kinnistute omanikele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust osutama.

  1. VeeS § 241 lg 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Seega ei pea kohalik omavalitsus reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie või kui ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu. Andrekse elurajooni detailplaneeringu kohaselt (vt detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 tl 79) on planeeringualal kanalisatsiooni tagamine lahendatud selliselt, et reoveed kogutakse tsentraalsetesse kogumismahutitesse, mis on paigutatud arvestusega, et pärast Jüri aleviku arengukavajärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamist oleks võimalik sellega hõlpsasti liituda. VeeS § 241 lg 7 sätestab, et reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Seega on kogumismahuti tühjendamise korraldamine reovee tekitaja kohustus. 15
  2. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Rae Vallavalitsus õigusaktidest tulenevalt kohustatud kaebuse esitajate taotluse osas haldusakti andma ega sellest tulenevalt ka haldusakti andmisest haldusaktiga keelduma, mistõttu puudub alus vastustaja kohustamiseks kaebuse esitajate 24.07.2009 taotluse osas haldusakti andmiseks.
  3. Kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele on vastanud Rae Vallavalitsuse volitusel 12.08.2009 kirjaga sama kuupäeva Rae Vallavalitsuse volikirja (I kd lk 159) alusel Advokaadibüroo Laus & Partnerid. Vastuses on põhjendatud, miks kaebuse esitajate taotluse rahuldamine Rae Vallavalitsuse poolt ei ole võimalik. Vastustaja Rae Vallavalitsus on vastuses kohtule esitatud kaebustele märkinud, et vastustaja on kõikidele kaebajate poolt esitatud taotlustele vastanud oma volitatud esindaja Advokaadibüroo Laus & Partnerid vahendusel 12.08.
  4. Seega on vastustaja käsitlenud Advokaadibüroo Laus & Partnerid 12.08.2009 vastust Rae Vallavalitsuse vastusena kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et mõnele kaebuse esitajate 24.07.2009 pöördumises esitatud taotlusele oleks jäetud vastamata. Kaebuse esitajad on kohtusse pöördunud seetõttu, et nad ei nõustu Advokaadibüroo Laus & Partnerid Rae valla nimel esitatud seisukohtadega. Seega, kuna kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele on Rae Vallavalitsus esindaja vahendusel 12.08.2009 vastanud, puudub alus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kaebuse esitajate 24.07.2009 taotlusele uuesti vastamiseks.
  5. Ka ei ole Rae Vallavalitsus rikkunud 12.08.2009 vastusega kaebuse esitajate õigust saada ühisveevärgi kaudu vett ja juhtida reovett ühiskanalisatsiooni, kuna Andrekse elurajooni ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ei ole jäetud lõpuni välja ehitamata mitte sellest vastusest tulenevalt vaid nagu kaebuse esitajad ise on oma kaebustes ja vastuses kohtu 17.12.2009 kaebuste käiguta jätmise määrustele märkinud, on Andrekse elurajooni ühisveevärk ja –kanalisatsioon jäetud lõpuni välja ehitamata OÜ PG Haldus poolt oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebused jätta rahuldamata.
  7. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Aili Maasik Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 01.06.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada T. S. apellatsioonkaebus.
  9. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.01.2011 otsus haldusasjas 3-09-1796 T. S. osas ning teha asjas uus otsus, millega kohustada Rae Vallavalitsust vastama T. S. 24.07.2009 taotlusele.
  10. Mõista Rae Vallavalitsuselt T. S. kasuks välja menetluskulud 1015,97 eurot. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.