3-10-2138/31

3-10-2138 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-2138 Haldusasi P. N´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23.04.2010 korraldus nr 12.2-3/6883-6 Asja läbivaatamise kuupäev
2. märtsil 2011 Menetlusosalised Kaebaja P. N ja tema esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Arnold Vismann RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata P. N´i kaebus haldusasjas nr 3-10-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, 1 3-10-2138 võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 23.04.2010 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12.2-3/6883-6 teatati P. N´ile kui W esindajale, et maksuhaldur pikendab W revisjoni tähtaega (tl 10-11). 21.05.2010 esitas P. N korraldusele vaide (tl 12-13). 01.07.2010 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/280-3 jäeti vaie rahuldamata (tl 14-16). 16.08.2010 esitas P. N kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusele nr 12.2-3/6883-6 (tl 6-11). 29.09.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 18). 07.10.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 21-22). 26.10.2010 jäeti kaebus käiguta (tl 34-35). 17.11.2010 kaebuses täienduses täpsustas kaebaja oma taotlust ning palus tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus (tl 38-39). 02.02.2010 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 44-45). 17.02.2010 esitas kaebaja taotluse vastustajalt dokumentide välja nõudmiseks (tl 48). 18.02.2010 esitas vastustaja vastuse kaebuse täiendusele (tl 52-53). 21.02.2010 esitas vastustaja vastuse kaebaja taotlusele (tl 56-). 03.03.2010 täpsustas kaebaja kaebust (tl 65). 11.03.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse täiendusele (tl 71-72). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaevatava korraldusega teatati kaebajale W revisjoni pikendamist kuni 15.07.
6. Kaevatavast korraldusest ei selgu, mille alusel osundatakse kaebajale kui W esindajale. Kaebaja ei ole äriühingu esindaja, seega on õiguslikult väär tema teavitamine revisjoni tähtaja pikendamisest. Äriregistri teabesüsteemis on kinnitatud 20.04.2009 kanne, et kaebaja ei ole äriühingu esindaja. Antud asjaolust on kaebaja korduvalt vastustajat teavitanud. Korralduse andmise seisuga puudub seos kaebaja ja korralduses märgitud äriühingu vahel. Maksuhaldur tegelikult teab, et kaebaja ei ole äriühingu esindaja. Korralduse alusel pikendatakse revisjoni tähtaega. Korralduse adressaadil on õigus teada revisjoni tähtaja pikendamisest. Kaebaja teavitamine sellest on ebaseaduslik, kuna ta ei ole vaidlustatud korralduse subjekt. Nimetatud korraldus koormab kaebajat ebamõistlikult. Kaebaja süüdistamine dokumentide esitamata jätmises ja toimingutega venitamises rikub kaebaja õigusi, kuna tal puudub kohustus nõutud dokumentide esitamiseks ja toimingute teostamiseks. Korraldus teeb kaebaja vastutavaks nende tagajärgede eest, mis seonduvad revisjoni 2 3-10-2138 tulemustega. Kuna äriühing ei ole teadlik korraldusest revisjoni tähtaja pikendamiseks, ei too see talle kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Haldusakti, millest ei teavitata äriühingut, ei ole proportsionaalne. Kaebuse täienduse kohaselt on kaebajal põhjendatud huvi kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Esindusõigust mitteomava isiku informeerimine revisjoni pikendamisest on ebaseaduslik ning tegemist on maksusaladuse avaldamisega kolmandatele isikutele. Kaebajal on õiguspärane ootus, et teda ei tülitataks alusetu teabe edastamisega, kus teda ebaõigelt käsitletakse äriühingu esindajana ning kutsutakse ametiruumidesse. Kaebajat käsitletakse jätkuvalt äriühingu esindajana: 30.09.2010 saadeti kaebajale kutse kui kolmandale isikule, kuid 05.10.2010 teatas vastustaja revident, et kutses on ebatäpsus ning kaebajat on kutsutud kui äriühingu esindajat. Seega vaatamata asjaolule, et vaidlustatud korralduse kehtivusaeg on lõppenud, käsitleb maksuhaldur kaebajat äriühingu seadusliku esindajana. Kaebajal on õiguspärane ootus, et teda ei käsitleta äriühingu esindajana. Antud asjaolu omab suurt tähtsust võimalike hilisemate sanktsioonide kohaldamisel. Maksuhaldur jätkab kaebajale juhi funktsioonide peale surumist, mida kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamisega vältida. Õigusvastasuse hindamisel omab suurt tähtsust, kas revisjon kestab või on lõppenud, kuna sellest tuleneb kas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine jätkub või mitte. Täiendavates seisukohtades märgib kaebaja, et vaatamata revisjoni lõppemisele on kaebajal preventiivne huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Maksuhaldur peab arvestama kehtivate registrikannetega, mitte tegelema esindusõiguse peale surumisega. Kuna korraldus on kaevatav, siis asjasse mittepuutuva isiku koormamine edasiteavitamise kohustusega ning võimalike etteheidetega, et kaebaja ei tee midagi vale esindusõiguse selgitamiseks rikub kaebaja õigusi. Kaebaja ei tea, kas äriühing on teadlik revisjoni pikendamisest ning selle vaidlustamise võimalustest. Õigusvastasuse tuvastamisega soovib kaebaja ära hoida võimalikud äriühingu pretensioonid ja kahjunõuded. Samuti soovib kaebaja esitada maksuhalduri vastu kahjunõude seoses põhjendamatu tülitamisega ja pingestamisega. Eksisteerib oht, et maksuhaldur jätkab talle äriühingu esinduse pealse surumist. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. W arvelduskonto kasutamise õigus kuulus alates 11.01.1999 kaebajale. Revisjoni algatamise korraldusega oli kavandatud see lõpetada hiljemalt 31.12.2009, mis ei olnud aga seoses kohtuvaidluste ja kaebajale tehtud korralduste täitmata jätmise tõttu kaebaja poolt võimalik. Tulenevalt MKS 75 § lg 3 on maksuhaldur sellisel juhul kohustatud pikendama revisjoni tähtaega. Vastustaja hinnangul on korraldus motiveeritud, seaduslik ning kaebuse osas kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel. Korraldust ei oleks saanud anda ilma 12.05.2008 revisjoni algatamise korralduseta, mis oli Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010 kohtuotsusest tulenevalt seaduslik nii revisjoni algatamise kui ka kaebajalt teabe ja dokumentide nõude osas. Kuna revisjoni algatamise ja kaebaja volituste kohta on jõustunud kohtulahend, puudub protsessuaalõiguslik alus samas asjas ja samadel motiividel uue kohtuvaidluse algatamiseks. Kuna kaebaja ei täitnud korraldust, ei saanud vastustaja pika kohtuvaidluse ajal teostada kavandatud kontrollitoiminguid. 3 3-10-2138 Vastustaja hinnangul oli olemas vajadus ja õiguslik alus revisjoni tähtaja pikendamiseks. Arusaamatu on, milles seisneb kaebajale täiendavate koormiste seadmine ning vastustaja hinnangul ei riku korraldus kaebaja õigusi. Korraldusega ei ole pandud kaebajat vastutavaks revisjoni tagajärgede eest. Korralduses puudub taoline viide. Vastustaja hinnangul ei saa korraldust vaidlustada samadel alustel ja motiividel, millega vaidlustati 12.05.2008 korraldus ning mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend ning menetlus kaebuses tuleb lõpetada.. Täiendavates vastuväidetes märgib vastustaja, et korralduse saatmist kaebajale ei saa käsitleda maksusaladuse avalikustamisena MKS § 26 mõttes. Haldusasjas nr 3-08-1586 tuvastati, et kaebaja oli W-ga seotud isikuks. Revisjoni läbiviimisega seotud toiminguid saab teha ainult revisjoni tähtaja kestel. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010 otsusega on tunnistatud õiguspäraseks kaebaja poolt vaidlustatud maksuhalduri 12.05.2008 korraldus nr 12-2.1/5135, millega kohustati kaebajat teavet andma. Maksuhalduri poolt 27.10.2010 koostatud teate nr 12.2-3/6883-11 alusel on äriühingu maksurevisjon lõpetatud. Teade saadeti äriühingu USA-s registreeritud aadressile. Täiendavates vastuväidetes selgitab vastustaja, et kaebaja on tulenevalt haldusasjas nr 3-08-1586 jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludest kohustatud andma teavet perioodi kohta, mil ta omas esindusõigust. Teabe küsimine toimub ainult MKS sätestatud alustel. Vastustaja hinnangul kuulub kohtulahend täitmisele ning ei oma õiguslikku tähendust kaebaja väide selle kohta, et esindusõigus oli korralduse andmise ajaks lõppenud. Revisjoni käigus ilmnes, et äriühingu Eestis asuv filiaal registreeriti kaebaja 24.04.2007 avalduse alusel. Volitusi tõendavate dokumentidena oli esitatud äriühingu põhikiri, kust nähtub, et kaebaja on alates 08.11.2006 välismaise äriühingu üks juhte. Seega oli õige saata korraldused kas äriühingu välisriigis registreeritud postiaadressil või äriühingu ühe juhi Eestis asuval aadressil. Enne korralduse ja revisjoni lõpetamise teate saatmist on vastustaja kontrollinud äriühingu juriidiliste andmete sh aadressi õigsust. Lisaks nähtub, et kaebaja on siiani üks äriühingu juhtidest ning seetõttu puudub vajadus saadetu tõlkimiseks. Vastustaja on juhindunud kehtivatest kannetest. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 3 p
7. Kaebus on esitatud 16.08.2010 vastustaja 23.04.2010 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsusest sai kaebaja teada 16.07.2010 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 4 3-10-2138 Lähtudes MKS § 59 lg 2 on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlus selle üle, et W osas algatati maksuhalduri 12.05.2008 korralduse nr 12-2.1/5135 alusel revisjoni, mis pidi lõppema 31.12.
8. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et maksuhalduri 29.12.2009 korraldusega nr 12.2-3/6883-3 pikendati revisjoni tähtaega kuni 30.04.
9. Kaevatava korraldusega on pikendatud W suhtes algatatud maksurevisjoni tähtaega MKS § 46, 75 lg 3 alusel tähtaega kuni 15.07.
10. Asjas kogutud tõendite kohaselt on maksuhaldur teinud kaebajale 12.05.2008 korralduse nr 12- 2.1/5135 ja 30.09.2010 korralduse nr 12.2-3/6883-9 eesmärgiga koguda tõendeid W maksukontrolli läbiviimiseks. Vaidlustatud korralduse kohaselt oli revisjoni tähtaja pikendamiseks põhjus, et kaebaja ei ole esitanud maksukontrolli käigus vajalikke dokumente ega andnud seletusi, mistõttu ei ole olnud võimalik tuvastada W maksukohustuse suurust kontrollitaval ajavahemikul. Kaebaja kaebuses 12.05.2008 korraldusele nr 12-2.1/5135 tehtud jõustunud kohtuotsuses on antud õiguslik hinnang kaebaja esindusõigustele W osas maksumenetlust käsitleval ajavahemikul. Haldusasjas nr 3-08-1586 tehtud kohtuotsusest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et kaebaja käes võib olla maksumenetluses kontrolli läbiviimiseks vajalikke dokumente ja kaebaja võib omada teavet asjaolude kohta seoses äriühingu pangakontodel toimunud ülekannetega ning seetõttu oli õigustatud maksuhalduri pöördumine kaebaja poole äriühingu tegevuse kohta teabe saamiseks. Seega on kohtu poolt lahendatud vaidlus selle üle, kas käsitleda kaebajat W esindajana maksumenetluses kontrollitava ajavahemiku osas või mitte. HKMS § 17 lg 1 alusel hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Antud juhul võtavad kahest haldusasjast osa samad menetlusosalised. Hinnates menetlusosaliste poolt asjas esitatud väiteid ja tõendeid käib vaidlus W maksuhalduri 12.05.2008 korralduse nr 122.1/5135 alusel algatatud revisjoni raames käsitleva ajavahemiku osas, kusjuures asjaolud, mille üle vaieldakse käesoleva haldusasja lahendamisel (kaebaja õiguslik seisund seoses W esindamisel), on tuvastatud teise haldusasja läbivaatamisel. Kaevatava korralduse kohaselt on maksuhaldur pikendanud W maksuhalduri 12.05.2008 korralduse nr 12-2.1/5135 alusel algatatud revisjoni tähtaega. Asjas kogutud tõenditest ja esitatud väidetest ei ilmne mingeid uusi ja/või erinevad asjaolusid seoses W suhtes läbiviidava maksukontrolliga. Tulenevat eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata haldusajas nr 308-1586 tehtud kohtuotsuses kindlaks tehtud asjaolusid kaebaja esindusõiguse kohta seoses W. 5 3-10-2138 Kaevatava korraldusega on pikendatud W suhtes algatatud maksurevisjoni tähtaega MKS § 46, 75 lg 3 alusel. MKS § 46 sätestab nõuded maksuhalduri haldusaktile ning MKS § 75 lg 3 annab maksuhaldurile õiguse pikendada revisjoni tähtaega. Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid maksuhalduri poolt korralduse osas vorminõuete rikkumise või pädevuse puudumise kohta. Arvestades seda, et W 27.10.2010 revisjon on lõpetatud ning vastav teade on saadetud äriühingule tema registris olevale aadressile (tl 60, 61-62), ei saa lugeda kaebaja põhjendatud huviks käesoleva asja lahendamisel ohtu, et maksuhaldur käsitleb teda edaspidi W vaidlusaluse maksumenetluse käigus äriühingu seadusliku esindajana. Kaebaja hinnangul on tal ka vaatamata revisjoni lõpetamisele põhjendatud huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Selleks on kaebajal preventiivne huvi, et maksuhaldur kaaluks edaspidi selgemalt keda teavitada revisjonide pikendamisest. Samuti soovib kaebaja vältida võimalikke etteheiteid selles osas, et kaebaja ei tee midagi vale esindusõiguse selgitamiseks. Kaebaja huviks on ka ära hoida tulevikus võimalikud W pretensioonid ja kahjunõuded. Kaebaja põhjendatud huviks on kaebuse kohaselt ka kahjunõude esitamine maksuhalduri vastu seoses põhjendamatu tülitamisega kaebajasse mittepuutuva välismaa äriühingu revideerimisega. Eksisteerib kaebaja väidetel oht, et vastustaja jätkab talle W juhi funktsioonide peale surumist. Hinnates kaebaja poolt põhjendatud huvi osas esitatud väiteid on need kõik seotud maksuhalduri poolt kaebaja käsitlemisega W esindajana. Samas nähtub vastustaja poolt 07.03.2011 esitatud registri väljavõttest, et kaebaja on registrikannete kohaselt jätkuvalt üks W juhtidest (tl 78). Arvestades eeltoodut ja haldusajas nr 3-08-1586 kohtuotsuses kindlaks tehtud asjaolusid kaebaja esindusõiguse kohta seoses W, ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Tulenevalt eeltoodust ei saa ka tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa aidata kaebaja poolt põhjendatud huvina kirjeldatud eesmärkide saavutamisele. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 6