3-11-81/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-81 Määruse kuupäev

1. märts 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi I. T kaebus Justiitsministeeriumi, Terviseameti ja Viru Vangla venekeelsest asjaajamisest keeldumises seisnenud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Resolutsioon Jätta I. T kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1alusel läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED I. T on koostanud kaebuse, milles ta kurdab, et Justiitsministeerium, Terviseamet ja Viru Vangla rikuvad tema põhiseaduse § 51 ja 52 tulenevaid õigusi ja keeleseaduse § 10, sest asjaajamine toimub eesti keeles ja tema vene keeles koostatud pöördumistele ei vastata. Kaebuse esitaja palub halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 1 tuginedes vaidlustatud tegevus õigusvastaseks tunnistada. Oma põhjendatud huvi väidab ta seisnevat rikkumiste õigusvastaseks tunnistamises, riigiasutuste seaduste järgimisele sundimises, õiguses kaitsta end täisväärtuslikult kohust vangla õigusvastaste tegevuste vastu ning lisab, et see parandab mitte ainult tema vaid ka ülejäänud venekeelsete kinnipeetavate olukorda. Justiitsministeerium, Terviseamet ja Viru Vangla ei pea oma vastustes kaebust põhjendatuks ja paluvad see läbivaatamata või rahuldamata jätta.. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse jätta läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada. Kaebuse ja selle täienduse väidetest nähtuvalt on I. T eesmärgiks saavutada olukord, et riigi ametiasutustes ja Viru Vanglas menetletaks tema poolt esitatud vene keelseid pöördumisi ja antaks vastuseid koos tasuta vene keelse tõlkega. Sellises nõudmises tugineb ta põhiseaduse § 51 ja §
2. Esimesena nimetatus on kehtestatud, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutusteelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Teisena nimetatu ei saa aga kuidagi olla asjakohane, sest kehtestab vaid seda, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel ning lubab paikkonna püsielanike enamuse keelt asjaajamises küll kasutada, kuid ainult kohalike omavalitsuste sisemise asjaajamise puhul ja ühegi kohaliku omavalitsuse tegevust pole I. T oma kaebuses vaidlustanud. Veel on kaebaja viidanud keeleseaduse § 10 sätestatule, kus on samu põhimõtted täpsustavalt kehtestatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
3. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebuse põhjustanud Terviseamet ja Justiitsministeerium asuvad Tallinna linnas, Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald. Rahvastikuregistri andmetel pole I. Tl kehtivat elamisluba. Kohtule ei ole teada tema rahvus, kuid vene keelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et ta on vene rahvusest. Jõhvi Vallavalitsuse kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Tallinna linna kodulehel täpselt samasuguseid andmeid ei leidu, kuid kogumiku „Tallinn arvudes 2009-2010“ kinnitab, et vene rahvusest elanike arv oli aastal 2010 38,6%. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal kummagi omavalitsusüksuse elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et neis paikkondades tegutsevad riigiasutused menetleksid tema vene keelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 võimaldab halduskohtusse pöörduda vaid oma seadusest tulenevate subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks. Eeltoodud järeldustel on I. T kaebus ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole kohustust jätkata selle kohtulikku menetlemist ja ta võib jätta kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 nimetatud alusel läbi vaatamata. Raili Randlane Kohtunik