TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-867 Otsuse kuupäev 17.08.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. K kaebus Viru Vangla 03.02.2011 käskkirja nr 6-3/232D tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. 17.08.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED 1.Viru Vangla 03.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/232-D määrati K. Kle distsiplinaarkaristusena töölt eemaldamine 7 (seitsmeks) päevaks. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks oli AVTKO inspektor-kontaktisiku Keiti Allikase 05.01.2011 ettekanne nr 85, kus ametnik kirjutas, et kinnipeetav K. K vestles inspektor-kontaktisikuga ebaviisakal toonil, tõstes häält. Kinnipeetava suhtumine oli üleolev, kinnipeetav vehkles kätega. Inspektor-kontaktisik andis korralduse kätega mitte vehkida, kuid kinnipeetav korraldusele ei allunud.
- 10.02.2011 esitas K. K vaide Viru Vangla 03.02.2011 käskkirja nr 6-3/232-D peale. Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsusega nr 6-12/72-1 jäeti vaie rahuldamata.
- 05.04.2011 saabus Tartu Halduskohtusse K. K kaebus Viru Vangla käskkirja nr 6-3/232-D tühistamiseks.
- Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole käskkirjas märgitud distsiplinaarsüütegu toime pannud ning rikutud on VangS § 64 lg 2 sätteid.Inspektor-kontaktisik ei ole teda 05.01.2011 teavitanud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning esmakordselt sai ta menetluse algatamisest teada alles 11.01.
- Kaebaja väidab, et distsiplinaarmenetluse protokolliga võimaldati tal tutvuda 14.01.2011 ja samal kuupäeval võimaldati tal anda ka omapoolseid selgitusi. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tema väljaütlemist peetakse solvavaks, kui Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus ning ta põhjendatult juhtis tähelepanu sellele, et inspektor-kontaktisik ei ole suuteline oma tööülesandeid täitma. Kaebuse esitaja selgitab, et 05.01.2011 andis inspektor- kontaktisik talle korralduse koheselt katkestada töö. Kaebaja märgib, et on küsitav, kas selline korraldus on seaduslik, kuna korralduse täitmiseks pidi kaebaja rikkuma tööandja ja tema vahelist töölepingut. Kaebaja märgib, et vastuvõttude tegemiseks on inspektor-kontaktisikule ette nähtud kabinet ning vastuvõtte tuleks läbi viia seal, mitte töökohal. Kaebaja toob välja põhjendatud huvina hilisema kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väidab, et alusetult määratud distsiplinaarkaristusega tekitati talle materiaalset kahju saamata jäänud töötasu näol.
- Vastustaja Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
- Viru Vangla selgitab, et kaebajat on teavitatud, et tema kohta koostatakse ettekanne. Inspektor-kontaktisik K. Allikas on oma 05.01.2011 ettekandes nr 85 märkinud, et ta teavitas 05.01.2011 kella 16.50 paiku K. K, et tema käitumise kohta koostatakse ettekanne. Vastustaja märgib, et inspektor-kontaktisiku pädevuses ei ole otsustada, kas ettekande alusel alustatakse distsiplinaarmenetlust. Seega ei saanudki inspektor-kontaktisik kaebajat teavitada, et tema suhtes on alustatud menetlus. Vastustaja viitab, et sellest teavitati kaebajat 11.01.2011 ning anti võimalus anda seletusi. Vastustaja leiab, et vangla ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud VangS § 64 lg 2 ja asjaolu, et kaebajat teavitati menetluse alustamisest 11.01.2011, mitte varem, ei saanud mõjutada distsiplinaarmenetluse käiku.
- Oma vastuses kohtule leiab vastustaja, et sõnavabadus ei tähenda igasuguse keelekasutuse aktsepteerimist. Vastustaja leiab, et ei saa pidada aktsepteeritavaks inspektor-kontaktisiku suhtes hääle tõstmist ning tema suhtes väljendi „tõmban vee peale“ kasutamist. Kaebajal on võimalus oma rahulolematust väljendada viisakalt ja esitada inspektor-kontaktisiku tööülesannete täitmise kohta märgukiri.
- Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited inspektor-kontaktisiku korralduse andmise seaduslikkuse osas, on asjasse puutumatud. Vastustaja märgib, et kaebaja karistamise põhjus seisnes tema ebaviisakas käitumises.
- Viru Vangla leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- K. Kle on Viru Vangla 03.02.2011 käskkirjas nr 6-3/232-D süüks pandud seda, et ta käitus vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt. Kinnipeetava ebaviisakas suhtlemine väljendus selles, et kinnipeetav süüdistas inspektor-kontaktisikut töö tegemata jätmises, lubas kontaktisikule „vee peale tõmmata“ ja suhtlemisel kasutas kõrgendatud hääletooni. Inspektor-kontaktisik andis korralduse mitte kätega vehkida, kuid kinnipeetav korraldusele ei allunud. K. K leiab aga, et ta ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tema väljaütlemist peetakse solvavaks, kui Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus.
- Vangistuse täideviimise korda reguleerib vangistusseadus. Vaidlustatud käskkiri on antud VangS § 63 lg 1 p 3 alusel, milles kehtestatu kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale muude distsiplinaarkaristuste hulgas ka kuni üheks kuuks töölt eemaldamist. Antud juhul määrati vaidlusaluse käskkirjaga nr 6-3/232-D K. Kle distsiplinaarkaristusena töölt eemaldamine 7 (seitsmeks) päevaks. Kinnipeetava kohustus käituda vanglateenistuse ametnikega viisakalt ning keeld kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid või žargooni on sätestatud Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.3 ja 8.2.
- Kohtumaterjalidest selgus, et K. K on 20.07.2009 tutvunud õigusaktidega, mistõttu pidi kinnipeetav olema teadlik kohustusest olla vangla teenistujatega viisakas. Seega kaebaja ei saa väita, et ta ei tea oma kohustusi ning kogu probleem seisneb selles, kas ja kuidas kaebaja kohustustest aru saab või saada tahab.
- Kinnipeetava kohustustest moodustub vangistusõiguses kindel hierarhiline süsteem, mille tipus on vangistusseadusest tulenevad nõuded, mis omakorda konkretiseeruvad vangla 2 sisekorraeeskirjades ja muudes õigusaktides. VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sisekorraeeskirjad kuuluvad täitmisele olenemata kinnipeetava maailmavaatest või varasemast eluviisist. Olenemata sellest, kas kaebaja pidas kontaktisiku käitumist õigustatuks ja seaduslikuks ning kas talle meeldis ametniku käitumisviis, tuli tal kontaktisiku korraldusi vastuvaidlematult täita ja seejuures viisakalt käituda. Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks ja missugused väljendid on ebatsensuursed või solvavad, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kellele need adresseeritakse. Halduskohus asub seisukohale, et kirjeldatud kaebaja käitumine, hääletoon ja kasutatud väljendid ei mahu viisaka käitumise piiridesse. Kinnipeetav K. K oli teadlik vanglas kehtivatest õigusaktidest ning oli nendega 20.08.2009 ka tutvunud. Seega rikkus K. K Viru Vangla sisekorraeeskirju teadlikult.
- Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav. Samas kohus märgib, et karistust kandva isiku vabadus on vanglas allutatud vangistusseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud piirangutele, tema õiguste ja vabaduste maht pole sarnane vabaduses viibiva isiku omadega.
- Kuna antud vaidluse sisuks on Viru Vangla käskkiri, milles on kaebajale süüks pandud seda, et ta käitus vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt, siis kaebaja väited inspektor-kontaktisiku poolt korralduse andmise seaduslikkuse osas (lõpetada koheselt töö), on asjasse puutumatud. Kaebajat karistati selle eest, et ta käitus inspektor-kontaktisikuga ebaviisakalt, kasutas kõrgendatud hääletooni ja ei täitnud ametniku korraldust lõpetada kätega vehkimine.
- Haldusasja materjalidest nähtuvalt on K. K rikkumise puhul järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seletusteks, karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on vastavas käskkirjas põhjendatud. Kirjeldatu alustel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 03.02.2011.a käskkirja nr 6-3/232-D tühistamisnõudes rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3