lg 1 p 3, 5, 6,7; lg 2, lg 3; lg 4 p 2 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, asja põhisisu, menetlusosalise esitatav taotlus, taotlust põhjendavad asjaolud ja menetlusosalise lisade nimekiri. Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Lisaks märgitakse kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks. Vastavalt
lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse.
§-dele 339 lg 2; 340 lg 1 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.
lg 4 p 2; 363 lg 1 p 3; 339 lg 2 tuleb hagejal hagis märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning viidatud tõendid tuleb hagejal ka kohtule esitada. Hageja ei ole kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud üürilepingut. Juhul, kui kostja kasutas eluruumi mõnel muul õiguslikul alusel, tuleb hagejal see õiguslik alus hagiavalduses esile tuua. Kinnistusraamatu registri väljavõtte kohaselt on kinnistu uus reg nr xxxxxxx (vana nr xxxxx), asukohaga xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub kostja kasutuses olnud eluruum xxxxxxxx-xxxxxxx, kaasomanikud K. L. xxxx/xxxx osa kaasomandist ja R. M. xxx/xxxx osa kaasomandist. Hageja ei ole nimetatud kinnistu kohta kohtule esitanud kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepet. Ka kinnistusraamatu registri väljavõttest ei nähtu, et nimetatud kinnistu kohta on kindlaks määratud kaasomandi kasutuskord. Seega teeb kohus hagejale ettepaneku täpsustada kostjaga sõlmitud üürilepingu asjaolusid (üürilepingu pooled, vorm, tingimused, kestus, lõppemine) ning kirjaliku üürilepingu olemasolul esitada see kohtule. 5. Kuna hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele, tuleb hagejal
§-des 135; 363 lg 1 p 5 alusel märkida hagis hagihind. Hagejal tuleb hagihinna märkimisel arvestada
§-ga 128, mille kohaselt on üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Seega tuleb hagejal nimetada hagihind, so. ühe aasta kasutustasude kogusumma. 6.
§-de 139 lg 2 p 1, lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida 2
lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades
§-des 3401 lg 1, sätestatut, kuid hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.