Obsah (5)

§ 219§ 476§ 563§ 173§ 172

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Maido Roots sekretär Õnnela Seinamets Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2010.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsi

§ 219lg 2 alusel.

Lapse esindaja on esitanud enda kirjaliku seisukoha (t.lk 38-39 III

1. kd)selliselt, et puudutatud isikutest eestkosteasutused palusid anda ainuhooldusõiguse üle M Jele. Hinnates kohtus esitatud asjaolusid leiab lapse esindaja, et nimetatud seisukohtadega võib ühineda kuna see vastab lapse huvidele. Lapsele on garanteeritud M Je juures stabiilne elukeskkond. Lapsevanemad peaksid lapse huvisid arvestades üle saama ka omavahelistest tülidest, kuivõrd on ilmne, et vaatamata asjaolule, et lapse hooldusõigus antakse üle ühele vanemale vajab ta ka teist vanemat. Lapse esindaja leiab, et R Kase ainuhooldusõigus tuleb anda M Jele. Menetlusse on kaasatud eestkosteasutused Rakvere Vallavalitsus ja Xxxx Linnavalitsus. Rakvere Vallavalitsuse kirjaliku seisukoha (t.lk 31 III
2. kd)kohaselt leiab eestkosteasutus, et lapse R K`i hooldusõiguse teostamine mõlema vanema poolt ei ole võimalik. Lapse vanemad elavad alaliselt lahus, lapse suhtes on neil jätkuvalt eriarvamused ja lahkhelid. Vastavalt PkS § 137 lõikele 1 on õigustatud lapse hooldusõiguse üleandmine sellele vanemale, kelle juures on lapse elukoht. Peame õigeks määrata lapse elukoht tema ema M Je juurde ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus, andes see täielikult üle lapsevanem M Jele. Xxxx Linnavalitsuse kirja (t.lk 65 III
3. kd)kohaselt jääb eestkosteasutus kohtuistungil 02.11.2010.a. esitatud seisukoha ja 16.12.2009.a. esitatud kirjaliku arvamuse juurde ning uut seisukohta ei esita. Xxxx Linnavalitsuse kirjaliku arvamuse (t.lk 85-86 I
4. kd)kohaselt leiab eestkosteasutus, et R K`l on tema elukohas, s.o xxxx tagatud heaolu ja turvalisus ning laps ei vaja elukoha vahetust. Kohtuistungil 02.11.2010.a. (t.lk 2 III
5. kd)lapse esindaja advokaat Anti Aasmaa leidis, et lapse hooldusõigus peaks jääma M J`le. Xxxx Linnavalitsuse esindaja leidis, et lapse üleandmine tuleb korraldada igakülgselt lapse huvides. Praegu ei ole asi nii korraldatud. Laps on traumeeritud ja väsinud selleks kellaajaks kui tema üleandmine toimub. M J on eluga edasi läinud. Kuigi ta ei tööta, saab ta olema materiaalselt kindlustatud. Ta on seaduskuulekas inimene. Ri hooldusõigus peaks jääma lapse emale. Rakvere Vallavalitsuse esindaja leidis, et M suudab tagada oma lapsele tasakaaluka elu. Elukeskkond on turvaline. Lapse hooldusõigus peaks jääma M J`le. Kohtuistungil 02.11.2010.a. osalenud tunnistajad andsid alljärgnevad ütlused (t.lk 3-21 III kd): 1.H L- Mt tunnen kui tütre sõbrannat. R K on minu lapselapse isa sõber. Ma ei oska öelda kumb peaks hooldusõigust omama. Nägin kolm aastat tagasi Mt ja Rit. Peale seda pole neid kumbagi näinud. Kolm aastat tagasi tuli M meile, jõi ennast õllest purju ja läks Riga kaklema. Selliseid juhuseid oli kaks korda. 2. M L- M on minu sõbranna - tuttav. Kaks aastat pole temaga suhelnud. Tülis ei ole temaga. R on minu tuttav. Viimati suhtlesin Riga eile. Niisama polegi Riga ammu suhelnud. Ei mäletagi neid asju mis tol ajal olid. Kui M sai teada, et tal on xxxx, tuli ta 3 minu juurde. Mina jõin siidrit ja tema õlut. Kutsusin Ri Mele järgi, kuid M ei tahtnud koju minna. Nad hakkasid nääklema ja R üritas Mt rahustada. Laps oli autos ja nuttis mina võtsin lapse ja viisin tuppa kuni nad kraaklemise lõpetavad. Rohkem ei mäletagi midagi, see oli nii ammu. See juhtus 2008.a. märts või aprill. Seoses haiguse teadasaamisega tarvitas alkoholi. M on ikka siidrit tarvitanud kui külas käis. Praeguse aja kohta ei tea öelda. Kaks aastat tagasi suvel käisin Mel külas. Vastab tõele, et olen väljendanud seda, et kurb, et lapsel on selline ema, kuid tänaseks on inimesed muutunud. See oli selle korra kohta kui R tuli Mele järgi ja M minu juures oli. See ütlemine tulenes teiste juttude põhjal kujunenud arvamusest. Ise näinud olukordade kohta see ütlemine ei kehti. M ja R saavad mõlemad Riga hästi hakkama. 3. A L- M on minu naise õetütar. Mina olen harjunud pidama end tema onuks. R K on M Je endine elukaaslane. Lapse ema on õige olema Ri hooldajaks. M on väga korralik ema olnud juba pikka aega. Tal on hetkel kaks last. Lapsed ei ole pidanud, millestki puudust tundma, elavad heas kekskonnas, mida lastel vaja seda lastele võimaldatakse. Veel tähtsam on see, et lastele on tagatud normaalne kasvamise õhkkond. R.Kile mitte anda lapse hooldusõigust, sellepärast, et K ei hooli oma lapsest. 4. A V- M on minu täditütar. R.K on Ri isa. Laps ei ole kunagi hooldamata olnud. Kiga ei ole viimase aasta jooksul kokku puutunud. 5. H L- M on minu täditütar. R.K on minu täditütre lapse isa. Mega on head suhted. Tunnen teda lapsest saati. R.Kiga ei suhtle. Mel ei ole olnud alkoholiga probleeme. Tarvitab alkoholi harva, tähtsamatel päevadel. Koos oleme sünnipäevadel paar pokaali veini ikka tarvitanud. Laps ei ole kunagi olnud hooletuses. Nii palju kui mina olen nendega koos olnud ei ole laps kunagi hooletusse jäetud. R.Kiga suhtlesin viimati 2009 november Ri sünnipäeval. Pärast seda ei ole suhelnud. Kiga on olnud palju negatiivseid kokkupuuteid. 6. M A- olen Me elukaaslane. R.K on Me ekselukaaslane. Suhted R.Kiga on halvad. Ta on Me elu põrguks teinud. Usun, et olen objektiivne tunnistaja. Olen kõike kõrvalt näinud. Kohtusin R.Kiga esimest korda aasta tagasi Ri sünnipäeval. Sünnipäeval ei olnud laps hooleta. Hiljem olen kohtunud R.Kiga kaks korda kuus kui oleme lapsel järgi käinud. Ilma politseita on võimatu last kätte saada. R.K käitub provotseerivalt. Praeguses elukohas on kõik eluks vajalik olemas. Probleeme ei ole. M tarvitab alkoholi harva, tähtpäevadel- sünnipäevad, aastavahetused. M ei ole selliselt alkoholi tarvitanud, et ta ei teaks, mida ta teeb. 7. M R- M Jt tean R Kase kaudu ja ta oli mõnda aega minu küünetehnik. Tean R. Ke oma sõbranna G K kaudu, ta on tema vend. 2008. augustis jalutasime G kui R helistas G, et kas ta saaks minna Rit vaatama. R ütles, et ta oli Ri toonud M juurest ja ta tahtis viia M juurde Mele riided järgi, et M ei tuleks sel päeval koju, kuid M jõudis enne koju. Kuulsime kuidas M karjus ja toimus mingi rüselus. R kutsus G endale appi. Kuna ma olin kõrval toas ei oska öelda, mis seal toimus. Peale seda korda ei ole Mt näinud, mina temaga ei suhtle. 8. G K- M J oli mu venna elukaaslane, elasime koos ühes korteris Xxxxs. Ei mäleta millal Mt viimati nägin. R K on minu vend. Oskan rääkida olukorrast, kus olen ise juures viibinud. M on ohtu seadnud teiste ja enda elu. Esimesel korral korjasime tema vanema pojaga köögist terariistu ära kuna ta oli väitnud, et ta tahab endale liiga teha. See toimus 2008.a. juulis. Ta tuli Xxxx korterisse koos sõbranna Mga ja oli alkoholijoobes. Järgmisel korral M tuli purjus peaga koju ja nõudis Rit kaasa ja tahtis M juurde mine. M tundus purupurjus, kui laps oleks läinud temaga kaasa, siis ei kujuta ette, mis oleks saanud. R on meil olles väga õnnelik. Ta mängib isaga koos ja on elurõõmus. Isa saab Riga korralikult hakkama. Olen olnud lapse üleandmise hetkedel kõrvaltoas ja R on nutnud, et ei taha ema juurde minna. Viimati vaatasime koos arvutis multikat ja ta ei tahtnud ema juurde minna, kui kuulis, et ta peab minema, hoidis ta end kramplikult minust kinni. 4 9. B B K- M J on mu venna kunagine elukaaslane. Ma ei suhtle temaga üldse. Viimati suhtlesin eelmise aasta 06.11. kui ta mulle kallale tuli. R.K on minu vend. Kui M oli rase ja ta elas Xxxxs koos minu vennaga, nägin teda ma suhtelisel vähe, kuna elasin xxxx ja kolisin mingi aeg xxxx. Kui ma mõned korrad seal käisin, siis olen näinud teda suitsetamas. 06.11.09.a. kutsus mu vend mind endaga kaasa kuna tal oli hirm oma poja suhtes. M on varasemalt last hoides alkoholi tarbinud. Sel hetkel kui mina jõudsin politseiga majja, magas M lapsega. Allkorrusel olid sugulased. Üleval oli ainult M. Juulikuust alates olen käinud vennaga Ril järgi ja alati on Ril kaasas vahetusriided, mis me vahetame ära Põhjakeskuse juures, kuna Ril on juures tugevad suitsuhaisud. R ei võõrasta oma isa, kuigi näeb teda harva. Nad saavad väga hästi läbi. II. Kohtumääruse põhjendused.

§-de 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 kohaselt on tegemist hagita asjaga.

§ 476

kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. M J`e ja R K`i kooselust on sündinud xxxx poeg R K. Mõlemad vanemad on esitanud kohtule avaldused lapse elukoha kindlaksmääramiseks soovides, et lapse elukohaks määrataks nende elukoht. Avaldused on esitatud enne 01.07.2010.a. kehtima hakanud Perekonnaseadust. Alates 01.07.2010.a. kehtiva Perekonnaseaduse (PkS) § 214 lg 1 järgi vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. PkS § 214 lg 3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Kuni 01.07.2010.a. ei ole lapse elukohta kohtu poolt kindlaks määratud. Seega kuulub käesolevas asjas lahendamisele M J`e avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse täielikuks üleandmiseks M.Jele ning R K`i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse täielikuks üleandmiseks R.K`le. PkS § 116 lg 1, 2 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 117 lg 2 järgi kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus. PkS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. 5 R K ja M J on vastastikku esitanud avaldused, milles paluvad PKS § 137 lg 1 alusel lõpetada ühine hooldusõigus nende lapse R K suhtes ning anda hooldusõigus täielikult üle ühele vanemale. Lapsevanematest puudutatud isikute vahel ei ole vaidlust selles, et nad elavad alaliselt lahus ning omavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada, kuid vaieldakse selle üle kummale vanemale hooldusõigus üle anda. Mõlemad on seisukohal, et hooldusõigus tuleb üle anda neile. Kohus on seisukohal, et esmalt vajab kaalumist kas lapsevanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvides. Ainuhooldusõiguse määramine oleks välistatud juhul kus vanemad suudaksid üksmeeles otsustada ka edaspidi, vaatamata lahus elamisele lapsesse puutuvaid küsimusi üksmeeles. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, kuivõrd kohtumenetluse käigus on selgeks saanud, et lapsevanemad on omavahel tülis ning sellest tulenevalt ei saa eeldada, et nad tulevikus suudaksid üksmeeles lapse hooldusõigust puudutavaid küsimusi lahendada. Kohus on alates esimesest istungist, s.o 10.12.2009.a. püüdnud suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus on suunanud asjaosalisi ka perenõustaja juurde. Kohtu poolt proovitu ei ole andnud tulemusi ning käesolevaks hetkeks ei ole asjaosalised suutnud jõuda üksmeelele ühise lapse hooldamise ja tema eest vastutamise küsimustes. Kohus on tulenevalt sellest, et lapsevanemad ei suutnud lapsega suhtlemise osas saavutada kokkulepet, reguleerinud esialgse õiguskaitse korras lapsega suhtlemiskorra vanemate vahel (t.lk 155-162 I kd). Kohtumäärus on jõustunud. Kohus on olnud sunnitud kohaldama ka eelnimetatud kohtumääruse täitmiseks sunnivahendit ning

§ 563

lg 6; TMS § 179 alusel lubanud kohtutäituril kasutada jõudu R K`i suhtes Viru Maakohtu 29.01.2010.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-55906 täitmiseks (t.lk 75-78 II kd). Kohtumäärus on jõustunud. Lisaks on pidanud kohus kohtumäärust rikkunud isikut, s.o R K`e trahvima (t.lk 24-26 III kd). Kohtumäärusele on esitatud määruskaebus. Eeltoodu näitab ilmekalt, et vaatamata kohtu poolt reguleeritule ja tarvitusele võetud abinõudele, ei ole olukord normaliseerunud, s.t lapsevanemad ei suuda rahumeelselt ning lapse huve arvestades jõuda kokkulepetele ühise hooldusõiguse küsimustes, millest tulenevalt on kohus veendumusel, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvides. PKS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas vaidluses tuleb seada esikohale lapse huvid. R K on käesolevaks hetkeks saanud xxxx, ta elab oma ema M J`e, M J`e poja ja M J`e elukaaslasega xxxx. R K on isa juures Xxxxs vastavalt kohtumäärusega reguleeritud korrale kahel nädalavahetusel kuus. Elamistingimused nii lapse ema kui ka isa juures on head. Lapse ema on käesoleval ajal lapsega kodune ning tulenevalt sellest, et talle on sündimas veel laps, jääbki ta koduseks. Lapse isa on kohtumenetluse ajal pidevalt viidanud enda majanduslikele raskustele sellest tulenevalt, et tal ei ole ametlikku töökohta. Kohtuistungil avaldas R K, et hetkel ma ei tööta, kuid ei ole ka töötuna arvele võetud. Elatus enda säästudest. Viimasel ajal olen perekonnaliikmetelt raha laenanud. Kinnisvara ega sõidukeid ei oma (t.lk 1 III kd). Kohtuistungile järgnevalt edastas R K kohtule informatsiooni selle kohta, et alates jaanuarist on tal olemas ametlik sissetulek kuna tema mitme kuu pikkune meediaprojekti ettevalmistus sai tellijalt jah sõna. R.K`i 6 tööülesanneteks on produtsent/toimetaja (t.lk 36 III kd). Millise projektiga täpsemalt on tegu, seda R.K ei täpsustanud. Mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et suudavad lapse kasvatamisega hakkama saada. R K püüdis menetluse käigus tõestada, et M Je näol on tegemist lapsevanemaga, kes seab last ohtu. M J omakorda eitas vastavaid asjaolusid ning kinnitas, et ta saab lapse kasvatamisega hakkama ning puuduvad asjaolud, mis takistaks teda lapsele täisväärtuslik ema olemast. R K püüdis kohtus tõendada, et M Jel on tõsine alkoholiprobleem ning ta ei oleks lapsele sellest tulenevalt hea ema. Süstemaatiline ja järelemõtlematu alkoholi tarvitamine oleks kahtlematult asjaolu, mis välistaks ainuhooldusõiguse andmise lapse emale. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega leidis tõepoolest tuvastamist, et M J on varasemalt alkoholi tarvitanud, kuid see on toimunud 2 aastat ja rohkem tagasi. Minevikusündmused ei anna alust teha oletusi käesolevas ajas ja tulevikus. Üksikjuhtumite pinnalt ei saa lugeda tuvastatuks, et alkoholi tarvitamine olnuks M J`e poolt süstemaatiline ning jätkuks ka käesoleval ajal. Samas võib kriitiliselt suhtuda ka M Je seletustesse, et ta tarbib alkoholi üliharva ja väikestes kogustes, kuivõrd minevikus on tuvastamist leidnud ka alkoholi kuritarvitamine. On üldteadaolev, et aeg – ajalt tarvitab alkoholi valdav enamus inimesi, küll aga saab alkoholilembust arvestada hooldusõiguse määramisel juhul kui seoses alkoholi tarvitamisega jäetaks laps järelevalve ja kasvatuseta. Sellised asjaolud kohtus tuvastamist ei leidnud. Lisaks on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisiga üheselt tuvastatud, et M J`l ei esine alkoholi- ja ravimisõltuvust. Teostatud ekspertiisiga on lisaks tuvastatud, et M J`l ei esine probleeme viha, vägivalla ja nende ohjeldamisega. Esinenud on vaid situatsioonist tulenevalt tugevat ärevust, mis viis ka ärevushäire tekkele, kuna isiksus on keskmisest enam tunnetele alluv, kuid ka ärevus reaktsioonid ei ole tema käitumisele olemuslikud ja püsivad. M J mõistab oma rolli lastevanemana ning vastutust lapse R K`i suhtes(t.lk 93 II kd). R K`i suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja–psühholoogilise kompleksekspertiisi tulemus näitab seda, et ka R K`l ei esine probleeme viha ja vägivaldsuse või nende ohjeldamisega. Esinenud on südamepekslemishooge, mis on tõenäoliselt seotud uuritava isiksusliku kalduvusega reageerida stressile füüsiliste sümptomitega. R K mõistab oma rolli lapsevanemana ning vastutust lapse suhtes. R K`l ei esine alkoholi- või ravimisõltuvust. Samas on ekspertiisiaktis nenditud, et uuritav tajub oma õigusi paremini kui oma käitumise mõju ümbritsevale. Eksperdi (psühholoogi) arvates, võib sellist käitumist näha varjatult nonkonformse ja egotsentrilisena (t.lk 98 II kd) ning, et uuritav on ennast õigustava hoiakuga, ei näe oma osa tekkinud lahkarvamustes lapse emaga (t.lk 99 II kd). Esitatud video- ja fotomaterjaliga püüdis R K tõendada, et temal on lapsega suurem hingeline seotus. Ta arvab, et seda kinnitab asjaolu, et laps ei taha tema juurest ära minna kui ema temale järele tuleb. Samas ei ole esitatud võrdlusmaterjali selle kohta mil viisil laps käitub kui ta M Je juurest ära peab minema. Ei ole välistatud, et laps käitub selliselt põhjusel, et ta peab elukeskkonda vahetama. Kohtuistungil avaldas ka Xxxx Linnavalituse esindaja arvamust, et lapse üleandmine tuleb korraldada igakülgselt lapse huvides. Praegu ei ole asi nii korraldatud. Laps on traumeeritud ja väsinud selleks kellaajaks kui tema üleandmine toimub (t.lk 1 pöördel III kd). Kohtuistungil osalenud tunnistajate arvamus oli erinev kummal vanemal on parem kontakt oma lapsega ja see oli tingitud sellest kumma lapsevanema sugulane või tuttav vastav tunnistaja oli. Lapse R K`i suhtes teostatud kohtupsühhiaatrilise ja–psühholoogilise kompleksekspertiisiaktist (t.lk 86-88 II kd) nähtub, et lapsevanemad käitusid ekspertiisi 7 ajal vanemlikul tasandil. Nad saavutasid mõlemad emotsionaalsel tasandil kontakti lapsega ja suhtlesid omavahel. R on käitumiselt elavaloomuline, arenenud tunnetusvajadusega, püüab uurida mänguasju ja nendega mängida. Lihtsaid instruktsioone mõistab, kuid ei püüa alati neid täita, väljendades oma tahet negativismi kujul, mis on omane antud vanusele ja mina-teadvuse kujunemisele. Psüühiliselt on rahuldava kontaktiga. Huvitatud kõigest ümbritsevast. Rõõmsameelne, lähedust ja hellust otsiv. Psüühiline areng on toimunud eakohaselt. Laps otsib kontakti mõlema vanemaga. Mõlema vanema ootus vastab lapse ootustele. Nii M J kui ka R K saavutavad emotsionaalsel tasandil oma lapse Riga hea kontakti ja ei saa väita, et ühe vanemaga oleks see kontakt parem ja tugevam, teisega nõrgem ja halvem. Mõlemad vanemad on võimelised rahuldama R K`i füsioloogilisi ja emotsionaalseid vajadusi, kuid kõige paremini saavad oma lapse vajadusi rahuldada isa ja ema koos. Selleks peavad nad tegema omavahel koostööd. Käesoleva kohtumenetluse käigus on tuvastatud lapsevanemate vahelise koostöö puudumine. Lapsevanemad peaksid lapse huvisid arvestades üle saama omavahelistest tülidest, kuivõrd on ilmne, et see kahjustab eelkõige lapse huve. Puudutatud isikutest eestkosteasutused ning lapse esindaja leidsid, et lapse ainuhooldusõiguse tuleb anda M Jele. Nende arvamuse kohaselt on see lapse huvides. Lapsele on garanteeritud M Je juures stabiilne elukeskkond. Kohus kõike eeltoodut arvesse võttes, lähtunud eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimus, leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud lõpetada lapse R K suhtes M J`e ja R K`i ühine hooldusõigus ja anda lapse ainuhooldusõigus täielikult M J`le.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend teenib eeskätt lapse huve, siis peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks jätta menetluskulud vastava kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda ning ekspertiisi teostamisega seotud kulud riigi kanda.

§ 563

¹ kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohus juhindus PkS §-de 116-118, 137 ja

§-de 172, 463-465, 475 lg 1 p 8, 478-479, 550 lg 1 p 2, 558 ja § 661 nõudeist. 8 Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Maido Roots Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2011 RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 03.12.

1. a määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigikohtu 14.09.2011 RESOLUTSIOON
2. Jätta määruskaebus menetlusse võtmata.
3. Tasutus kautsjon arvata riigituludesse.
4. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta R K kanda. Kohtumäärus jõustus
5. septembril
6. a. Riigikohtu määrusega. määrusega Nooremreferent Lea Herne 9