2-11-16039/4

Tsiviiltoimik 2-11-16039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL KOHUS Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) KOHTUNIK Raivo Einula SEKRETÄR SEKRETÄR Merily Mets OTSUSE KUUPÄEV

1. juuni 2011 TSIVIILTOIMIKU TSIVIILTOIMIKU NUMBER 2-11-16039 TSIVIILASI TSIVIILASI MA VERSUS KA ABIELULAHUTUSE ABIELULAHUTUSE NÕUDES ASJA LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
2. juuni 2011, avalik kohtuistung MENETLUSOSALISED HAGEJA MA sündinud XXX isikukood XXX elukoht XXX, XXX viibis kohtuistungil I Tsiviiltoimik 2-11-16039 KOSTJA KA Sündinud XXX isikukood XXX elukoht XXX; XXX, XXX; ei viibinud kohtuistungil RESOLUTSIOON Lahutada MA ja KA abielu, milline on registreeritud XXX Tartumaa Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX EDASIKAEBAMISE KORD MENETLUSKULUD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kummagi poole menetluskulud jätta kooskõlas TsMS § 164 lg 1 kulusid kandnud poole enda kanda. ASJAOLUD 7.04.2011 esitas MA kohtule hagi KAi vastu abielu lahutamiseks. Abielu registreeriti Tartus XXX. Abieluakti nr XXX. Poolte abielust on sündinud kolm last: MA (isikukood XXX), JA (isikukood XXX) ja LA (isikukood XXX). Alates
3. aastast on muutunud pooltevahelised suhted järsult halvemaks. Mõlemal poolel tekkisid nimetatud aastal kõrvalsuhted ja hakati elama oma elu üksteisest üha enam võõrdudes. Siiski otsustati kokku elama jääda ning võtta eesmärgiks vähemalt sõbralikult läbi saada, et kindlustada lastele turvaline kodu. Seda eesmärki ei ole suudetud täita ning suhete halvenemine on progresseerunud aastast aastasse kuni praeguse hetkeni, kus elatakse küll ühes majas, kuid sisuliselt ühtegi sõna omavahel ei vahetata. Pooltel ei ole ühiseid huvisid ega ühiseid sõpru. Üksteise sugulaste ja vanematega suheldakse üksnes viisakustasandil. Mingeid kokkuleppeid ei ole saavutada õnnestunud ja kõik üritused läbi rääkida on lõppenud tülidega, ironiseerimisega ning üksteise süüdistamisega. Füüsilist vägivalda kostja suhtes hageja iialgi tarvitanud ei ole. Pooled elavad ühes eramus, II Tsiviiltoimik 2-11-16039 eraldi tubades ning väldivad igasuguseid omavahelisi kokkupuuteid. Ka poolte ühised alaealised lapsed elavad samas majas. Maja on üüritud ega kuulu kummalegi poolele. Hageja soovib abielu lahutada kohtus, kuna kostja keeldub lahutamast vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuametis. Mingeid nõudmisi, mis puudutaks poolte ühist vara või lapsi, kostja ei ole hagejale esitanud ning tema ainsaks vastuväiteks on, et ei näe lahutusel mõtet. Hageja sooviks on lõpetada poolte vaheline perspektiivitu abielu ning minna oma eluga edasi. Vähemalt esialgu, peale taotletavat lahutust jäävad pooled samasse eramusse elama. Kui peaks avanema võimalus lahku kolida, siis on hageja nõus lahendusega, kus poolte ühised lapsed jäävad kostja juurde, kuid hagejal kui laste isal, on õigus oma lastega suhelda, nende kasvatamises osaleda, neisse puutuvate oluliste otsuste juures kaasa rääkida ning nendega regulaarselt kohtuda. Hageja jätab endale õiguse see nõusolek üle vaadata üksnes juhul kui laste materiaalne või vaimne/emotsionaalne keskkond peaks märkimisväärselt halvenema. Kindlasti jääb hageja ka peale lahutust toetama kostjat ja poolte ühiseid lapsi majanduslikult samas mahus mis praegugi. Seda vähemalt seni kui kostja sissetulekud ei ole märkimisväärselt kasvanud, pere väljaminekud ei ole märkimisväärselt vähenenud või mõni kolmas osapool ei ole asunud kostjat materiaalselt toetama. Selgituseks niipalju, et kogu pere sissetulekutest moodustavad hageja sissetulekud ligikaudu 85% ning peaaegu kogu see sissetulek kulub maja ja selle juurde kuuluva taristu üürimisele/ülalpidamisele ning poolte ühistele lastele hea koolihariduse tagamisele. Kostja ei vastanud hagile. Talle toimetati kätte hagimaterjalid ja kohtukutse hageja poolt näidatud aadressil, st kostja elukohaks oleval aadressil, kuid kuna kostja ei võtnud kohtu poolt edastatud menetlusposti vastu, toimetati talle hagimaterjalid ja kohtukutse lõpuks kätte hoiustamisega TsMS § 327 kohaselt kohtumaja tsiviilkantseleis, kust neid oli kostjal võimalik kätte saada igal tööpäeval. Hageja ilmus kohtuistungile 14.06.2011 ja taotles asja sisulist läbivaatamist ilma kostjata. Ta jäi tervikuna haginõude juurde, paludes abielu lahutada. Abielusuhete taastamist hageja ei soovinud ega pea võimalikuks. Seega on abielusuhete jätkamine ja poolte leppimine välistatud. Hageja kinnitas, et abielusuhted on tema jaoks jäädavalt lõppenud. Hagejal on jätkuvalt abieluväline suhe, millele ta soovib nüüd end pühendada. Poolte vahel on abielusuhted lõppenud hiljemalt
4. a algusest, mil koliti praegusse elukohta. Intiimsuhted poolte vahel on lõppenud neli aastat tagasi. KOHTU PÕHJENDUSED 14.06.2011 kohtuistungil taotles kohalolev pool (hageja) asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja III Tsiviiltoimik 2-11-16039 taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele kohtukutse toimetati kätte, ei ole kohtusse ilmunud. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Ta ei ole põhistanud istungile ilmumise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXXabielu Tartumaa Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abiellkumisel koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad juba rohkem kui kaks aastat teineteisest lahus ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Raivo Einula Kohtunik IV