ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Sellise tagajärje eest hoiatas kohus kaebuse esitajat nii oma 07.06.2011 määruses kui ka 28.06.2011 kohtunõudes. Kohus leiab, et kaebuses esinevad olulised puudused, mis ei võimalda kohtul asja menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse. Kuigi kaebusest võib aru saada, et kaebaja arvates on temale tekitanud kahju Riigikogu õiguskomisjon, kuna ei ole andnud välja seadusandlikku akti ja ta soovib selliselt tekitatud kahju heastamist, ei ole kaebus arusaadav ega vasta
sätestatud nõuetele selle vormi ja sisu osas. Kaebusele on lisatud Vabariigi Valmiskomisjoni vastus 14.03.2011.a., kuid kaebaja ei ole soovinud vaidlustada saadud vastust ega valmiskomisjoni tegevust, seega ei saa kohus soovitada, et kaebaja peaks selle vastuse vaidlustama. Kohus oli määruses selgitanud, et valimiskomisjoni otsuse või toimingu vaidlustamiseks saab isik pöörduda Riigikohtusse (kohtumääruse p 5.3) ja kohus selgitas, missugustel tingimustel saab seda teha. Ka selgitas kohus kaebajale, et Õiguskomisjoni õigusvastast tegevust või tegevusetust kaebusest ei nähtu, kuigi kaebaja pöördus valimiskomisjoni poole. Kuivõrd kaebaja oli märkinud, et ta soovib esitada kahju heastamise nõude, ei ole kaebaja täpsustanud enam ka kahju tekitamist ega märkinud, millises suuruses tekitati kahju ja miks kaebus on suunatud õiguskomisjoni vastu. Kohus selgitas, miks muud kaebuses nimetatud asjaolud ei ole kaebuse seisukohalt lahendatavad halduskohtus, kui kaebaja sooviks juhtumisi vaidlustada korteriühistu või muude isikute tegevust. Kuna kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu ja oli ekslikult leidnud, et ta ei pea riigilõivu tasuma, siis selgitas kohus, et kaebuse täpsustamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõiv, kuna ei nähtu, et tema vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest oleks seaduse kohaselt võimalik ja kohus kaebaja teistsuguse seisukohaga ei nõustunud. Kohus juhtis kaebuse käiguta jätmise määruses kaebaja tähelepanu vajadusele riigilõivu tasuda, kuid L.J. ei ole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta ja kohtu kantselei poolt on kontrollitud, et elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumist käesolevas haldusasjas. Kaebaja märgib kaebuses, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 3 alusel, kuna on ebaseaduslikult süüdi mõistetud, kuid kaebusest ei selgu, miks kaebaja sellise taotluse esitas ja milles seisneb tema süüdimõistmine ning kuidas see on seotud riigilõivu tasumise kohustusega käesolevas asjas. Viidatud RLS § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eest, kuid käesolevalt kaebaja ei ole esitanud kaebust, mis on suunatud tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamisele või sellega tekitatud kahju hüvitamisele. Kohtule nähtub, et kaebuse esitajale selle kaebuse andmetel ei laiene ka ükski muu RLS § 22 nimetatud riigilõivu tasumisest vabastamise alus. L.J. ei ole taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. Seega oli kaebuse esitajal kohustus riigilõiv tasuda ja vaatamata kohtu selgitustele ei ole kaebaja kohtu antud tähtajaks riigilõivu tasunud. 2 Kohus oli kaebuse puudustele viidanud ja selgitanud nende kõrvaldamise vajadust ning riigilõivu tasumise kohustust. Kui riigilõiv jääb tasumata ja kaebuse puudused kõrvaldamata, siis hoiatas kohus, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult
Kohus tuletas neid asjaolusid meelde ka kohtunõudes, mille väljastas kaebajale, kui viimane esitas taotluse „seoses kriminaalasjaga „ peatada kõik „haldusasjad Tallinna Halduskohtus“. 5. Kuigi kaebaja esitatud taotlus „seoses kriminaalasjaga“ jäi ebaselgeks ja kohtunõudele vastuseks kaebaja seda enam ka ei ole täpsustanud, leiab kohus, et kuivõrd kaebus tuleb eespool toodud põhjustel tagastada, ei ole alust rahuldada L.J. taotlust, mida kohus saab tõlgendada kui soovi haldusasja menetluse peatamiseks. Esitatud taotlus on põhistamata ega seondu esitatud andmetel ka käesoleva kaebusega. 6.
lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uue kaebusega halduskohtusse, kui kaebaja tasub RLS alusel riigilõivu ja määratleb ettenähtud korras nõuded ning õiguste rikkumise. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuselt tasunud riigilõivu, ei tõstatu käesoleval juhul riigilõivu tagastamise küsimus
Kaebuse esitajat on eelnevalt hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Eeltoodud tingimustel ei saa kohus kaebust edasi menetleda ja kohus selgitab, et ei hakka kaebust kohtus arutama. Karin Kalmiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.