2-11-30934 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30934 Tsiviilasi P
) § 29 lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2300 eurot. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, tuleb dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja LM, kes on allakirjutanule kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. Kohtumääruse põhjendused
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
§ 29
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
§ 29
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
§ 29
lg 8 esimene lause sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 5
(8)2-11-30934 Ajutise halduri aruande kohaselt ilmnesid võlgnikul makseraskused juba 2009.a. riiklike maksude mittekohase tasumise näol. Alaline maksejõuetuse kujunes välja hiljemalt 2010.a. mais, mil Maksu- ja Tolliamet blokeeris võlgniku pangakonto seoses pikaajaliste maksuvõlgadega. Võlgniku püsiva maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli suurest ehitusmahtude vähenemisest ja vajadusest jätkata majandustegevus tingitud ehitustööde hindade järsk langus, mis omakorda tingis tööde saamise nimel pakkumiste tegemise alla omahinna. Käibekapitali varude puudumine ei võimaldanud seda tegevust kaua jätkata. Lisaks eeltoodule põhjustas võlgniku maksejõuetuse kaudselt asjaolu, et 2009.a. andis võlgnik füüsilisele isikule tagatiseta laenu 275 000 krooni, mida ei tagastatud seoses laenusaaja pankroti väljakuulutamisega. Laenusumma oli võlgniku müügikäivet arvestades liiga suur ning sellise summa käibevahenditest eemaldamine ning lõpuks ka kaotamine avaldas maksejõulisusele kindlasti negatiivset mõju. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige LM võis tagamata laenu andmisel rikkuda oma hoolsuskohustust laenusaaja tausta ja maksevõime kontrollimisel enne laenu väljastamist. Samas ajutine haldur leiab, et ilmselt ei olnud juhatuse liikme eesmärk tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkuda, pigem oli tegemist ahvatleva suure kasu saamise nimel äririski võtmisega. Samuti on ajutine haldur oma aruandes märkinud, et kuna võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja mitte hiljem kui 2010.a. lõpus, ei ole juhatuse liige täitnud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust, mistõttu tema käitumises võivad olla KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Siiski ei ole käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajale. Ajutise halduri arvates tuleks samuti arvesse võtta, et võlgniku juhatuse liige on ise tasunud võlgniku kohustusi võlausaldajatele summas 4 102 eurot ning 2011.a. alguses üle võtnud AS-i Swedbank võlgnikule antud laenu. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme käitumises. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku juhatuse liikme käitumises kuriteotunnuste puudumise kohta, kuid ei nõustu arvamusega, et võlgniku juhatuse liikme käitumises puuduvad raske juhtimisvea tunnused. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi. Võlgniku juhatuse liige LM oli sõlminud ajal, mil tal juba ilmnesid riiklike maksude tasumisega raskused, võlgnikule kahjuliku (ilma tagatiseta) laenulepingu ja on seejärel jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb LM käitumises juhatuse liikme kohustuste täitmises raske hooletus, mis on kvalifitseeritav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt
§ 28lg 2 kohtu poolt lahendis eraldi ära märkida.
Ajutise halduri andmetel on võlgnikul vara rahana 5 eurot ja kaubiku Citroen Jumper näol orienteeruva turuväärtusega 2 000 eurot., kohustused moodustavad aga kokku 9 559 eurot. Seoses kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti võõrandamiskeeldudega võlgnik kaubikut realiseerida ei saa. Seega puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 24.08.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 300 eurot ning teha ettepanek võlgniku võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2011. Seisuga 30.08.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et POÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu 6
(8)2-11-30934 deposiiti tasunud POÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. POÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri Peeter Sepperi aruande kohaselt teostas ta võlgnikumajandusliku olukorra selgitamiseks ja maksejõuetuse iseloomu ning tekkimise aja kindlakstegemiseks järgmised toimingud: nõudis võlgnikult välja kohtu poolt antud ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid (päringu koostamine - 0,2 tundi; vestlus võlgniku seadusliku esindajaga ja raamatupidajaga, selgitamaks välja makseraskuste tekkimise põhjused ning muud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks olulised asjaolud - 0,7 tundi; 26 järelpärimise koostamine erinevatesse registritesse, finantsasutustesse ja andmepankadesse võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks 1,4 tundi; kogutud andmete analüüs, dokumentidega tutvumine, s.h pangakontol kajastatud tehingute kontroll, selgitamaks välja maksete põhjendatust ja seost võlgniku majandustegevusega 2,2 koostamine tundi; ajutise pankrotihalduri kirjaliku arvamuse ja tööaruande - 4,3 tundi; kohtu poolt istungiks määratud aeg - 0,5 tundi; töötunde kokku 9,3 tundi. Teostatud vajalikud kulutused: töökoha üür ( 8,8 x 8,31) 73,13 eurot; postikulu 0; materjalid, paljundus, printimine, telefoniside, äriregistri teabesüsteemi ja pangakonto väljatrükid ning aruande lisad 44,84 eurot; transport, parkimine -2,30 eurot; vajalikud kulutused kokku 123,26 eurot. Seega moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 9,3 töötunni eest (9,3 x 80) 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 245,52 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 123,26 eurot. Ajutine haldur taotleb
§ 23
lg 4 alusel määrata hüvitatavate kulude ja tasu hüvitamise riigi vahenditest hüvitatavad kulud 123,26 eurot ja ajutise halduri tasu (397-123,26) 273,74 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud.
§ 23
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
§ 23
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
§ 23
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et POÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule POÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele LMle (isikukood XXX). Kohtu hinnangul on ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 245,52 eurot ja kulud summas 123,26 eurot, tuleb võlgnikult ajutise 7
(8)2-11-30934 halduri Peeter Sepperi kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri kulud ja tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Viktor Brügel Kohtunik 8
(8)