← Eesti

3-11-1167/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1167 Otsuse kuupäev 18.08.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Riho Rümmel´i avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.08.2011 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Riho Rümmel; Kaasatud isiku esindaja Silvia Azojan. Rahuldada avaldus. Tuvastada, et Riho Rümmel töötas raietöölisena ja metsa kokku-ja väljaveotraktoristina perioodidel: 1) 01.01.1999.a - 30.11.1999.a Põltsamaa metskonnas ja Riigimetsa Majandamise Keskuses; 2) jaanuar 2000.a - september 2000.a, november 2000.a 05.08.2002.a ja 29.08.2002.a - 01.04.2008.a Riigimetsa Majandamise Keskuses ja need perioodid annavad soodustingimustel pensioniõigusliku staaži nimekirja nr 2 järgi. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 19.09.

  1. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord soodustingimustel ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riho Rümmel esitas 27.09.2010.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kuivõrd soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž ei olnud dokumentaalselt täielikult tõendatud, peatas Sotsiaalkindlustusamet pensioniavalduse menetluse kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni. 11.05.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse pensioniõigusliku staaži tõendamise nõudes. Riho Rümmeli avaldus soodustingimustel AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avalduse kohaselt omab R. Rümmel üldist tööstaaži kokku 38 aastat ja kuus kuud (alates 09.02.1972.a kuni 02.08.2010.a). Avalduse esitaja märgib, et on soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks õigust andvatel ametikohtadel töötanud erinevatel perioodidel kokku 14 aastat ja kuus kuud. Ta on töötanud raietöölisena, mis annab, võttes aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määruse nr 26, õiguse soodustingimustel vanaduspensionile (Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrus nr 206 „ Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“, loetelu nr 2, p 1, kood 13378 – raietööline). Sotsiaalkindlustusamet on lugenud dokumentaalselt tõendatuks avalduse esitaja töötamise soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal perioodil 09.02.1972.a kuni 01.02.1975.a (2 a ja 11 kuud) ja perioodil 01.04.2008.a kuni 02.08.2010.a (2 a ja 4 kuud). Kokku seega viis aastat ja kolm kuud. R. Rümmel on aga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal töötanud ka perioodil 31.12.1998.a kuni 01.04.2008.a (s.o 9 a ja 3 kuud). Sotsiaalkindlustusamet ei tunnistanud R. Rümmeli taotlust tunnistada nimetatud perioodil töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal töötamiseks, sest nimetatud perioodil on tema tööraamatusse märgitud ametiks metsatööline. Tegelikult on avalduse esitaja kogu eelnimetatud perioodi töötanud raietöölise ametikohal, mis on tõendatav tunnistajate ütluste ja ametijuhenditega. Kohtuistungil täpsustas R. Rümmel, et ta töötas Jõgeva Metsamajandi Põltsamaa Metskonnas ning kogu aeg tegi raietööd ja metsa kokkuvedu. Suvel töötas võsasaega (võsalõikur), talvel aga tegi tööd kettsaega. Talvel tegi ta tööd ka metsaväljaveo traktoriga. Avalduse esitaja palub kohtul tuvastada, et ta töötas Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määruse nr 206 loetelu nr 2 järgi koodide nr 13378 (raietööline) ja nr 19207 (metsa kokku-ja väljaveotraktorist) juures märgitud ametikohtadel perioodil 31.12.1998.a kuni 01.04.2008.a. KAASATUD ISIKU ARVAMUS 26.05.2011.a saabus kohtusse kaasatud isiku arvamus, milles Sotsiaalkindlustusamet asus alljärgnevale seisukohale. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Riho Rümmeli töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid – töölepingud, töökirjeldused ja ametijuhendid. Samuti eksisteerib tööandja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on ka väljastanud tõendi Riho Rümmeli töötamise kohta. Tõendist nähtub tema töötamine perioodil 31.12.1998.a - 31.12.2005.a töölise-traktoristina, kelle tööülesandeks olid kõik metsamajanduslikud tööd ja perioodil 01.01.2005.a - 31.03.2008.a metsatöölisena. Riigikohtu 21.04.2008.a otsuses 3-3-1-10-08 leiti, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Tallinna Halduskohus on 30.08.2010.a otsuses haldusasja nr 3-10-601 (jõustunud Riigikohtu 15.03.2011.a määrusega 3-7-1-3-25-11) p-15 leidnud, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS § 1 lg-st 1 ja §-st 6 Vabariigi Valitsusel. Samuti on kohus märkinud, et 2 Sotsiaalkindlustusametil ja kohtul puudub õigus täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelu ega võrdsustada mõnd nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist on töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguriga. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusmenetlus SVPS §-s 6 ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määruse nr 206 punkti 3 alapunktis
  2. Sama kohtuotsuse p-s 16 viitab kohus veel asjaolule, et õigust soodustingimustel vanaduspensionile ei tohi segi ajada õigusega tervistkahjustavates tingimustes töötamise tulemusel töötajale tekitatud kahju hüvitamisele. Samas juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud ning asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension üldises korras. Seega tuleb soodustingimustel vanaduspensioni määramisel rangelt lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjadest, neid mitte laiendades. 31.12.1998.a sõlmitud töölepingust nähtub, et Riho Rümmel asus tööle töölise-traktoristi ametikohale, kelle tööülesanneteks olid kõik metsamajanduslikud tööd. 27.12.2004.a on sõlmitud töölepingu muutmise kokkulepe, mille kohaselt alates 01.01.2005.a asus Riho Rümmel tööle metsatöölise ametikohale ning tööülesannete kirjeldus on esitatud lepingu lisaks olevas töötaja ametijuhendis. 01.04.2008.a sõlmitud töölepingu muutmise kokkuleppe kohaselt asus Riho Rümmel alates 01.04.2008.a tööle raietöölise ametikohale ning tööülesannete kirjeldus on esitatud lepingu lisaks olevas töötaja ametijuhendis. Eelnimetatud dokumentidest nähtub üheselt, et raietöölise tööülesanded erinesid oluliselt nii töölise-traktoristi kui ka metsatöölise tööülesannetest. Kuna nimetatud ametikohtadel olid erinevad tööülesanded ja samaaegselt teiste ametikohtadega eksisteeris tööandja struktuuris ka raietöölise ametikoht, siis puudub põhjus eeldada, et tegelikult täitis Riho Rümmel raietöölise tööülesandeid ja tegemist on tööandja poolse eksimusega tema tööle vormistamisel. Riho Rümmeli tööandjaks olnud Riigimetsa Majandamise Keskus tegutseb ka käesoleval ajal ja teda on võimalik menetlusse kaasata arvamuse andmiseks. Kohtuistungile eelnevalt tutvus kaasatud isiku esindaja kohtu poolt Riigimetsa Majandamise Keskusest välja nõutud dokumentidega ning asus kohtuistungil alljärgnevale seisukohale. Riigimetsa Majandamise Keskusest edastatud dokumentides on tööde vastuvõtu aktid. Esimene pakk hõlmab perioodi 29.08.2002.a - 29.04.2008.a. Märgitud 8 tunnised tööpäevad ja tööd, mis on teostatud, esimene tööpäev ära toodud 05.08.2002.a. Nende aktide alusel ei vaidle vastu kui kohus loeb selle periood tuvastatuks avaldaja raietöölisena töötamisel. Need aktid kajastavad kõik raietöid. 29.04.2008.a oli viimane akt, mis oli koostatud. See annab 5 aasta 8 kuud 28 päeva ja kokku teeb see 11 aastat ja 21 päeva.
  3. aastal ja
  4. aastal töötasulehtedel oli märgitud hoonete üldremont. Jaanuar kuni november 1999.a, sisaldasid töökäsud ainult raietöid s. o 11 kuud. Tõendamata jääb vahele üks periood, mille kohta dokumente säilinud ei ole, s. o
  5. aasta
  6. maist –
  7. aasta august, kus vahe tuli sisse. Kassalehel aprill 2001.a - töötatud päevi, kokkuvedu ja muud tööd, ei ole raietöid märgitud. Maist ei ole dokumente ning siis on 05.08.2002.a töövõtuvõtu akt. Kaasatud isiku andmetel peaks avaldajal kokku tulema soodustingimustel tööstaaži 13 aastat ja 4 kuud. Üks periood on leidnud tõendamist dokumentaalselt, ülejäänud perioodi osas on kaudsed tõendid ja tunnistajate ütlused. 01.01.1999.a – 30.11.1999.a kassalehtedest nähtus avaldaja raietöölisena ja 3 metsaväljaveotraktoristina töötamine. Vahepealsel ajal s. o 1999.a detsembris oli hoonete jooksev remont ja muud tööd ning see ei lähe staaži sisse. Jaanuaris 2000.a algavad taas kassalehed, kus on märgitud avaldaja töötamine raietöölisena ja metsaväljaveotraktoristina ning see on kuni septembrini 2000.a. Oktoobris on aga tehtud põllutöid ja muid töid. 2000.a novembris ja detsembris kuni 2001.a maini on avaldaja teinud jälle raietööd ja metsa kokku-väljavedu, selle kohta on kassalehed. Alates 2001.a maist on kasutada tunnistaja ütlused. Kaasatud isik asus seisukohale, et võib lugeda tõendatuks raietöö ja metsaväljaveol töötamise kuni 05.08.2002.a. Alates 05.08.2002.a on töövastuvõtmise aktid, mis kajastavad avaldaja töötamist kuni augusti lõpuni 2002.a. 28.08.2002.a oli viimane tööpäev. Nendele tõenditele lisanduvad tunnistajate ütlused. Kaasatud isik märkis, et seoses eeltooduga, ei vaidle ta vastu, kui kohus tuvastab avaldaja töötamise soodustingimustel pensionit andvatel töödel. Arvesse ei lähe üks kuu - detsember 1999.a. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kaasatud isiku arvamusega ja ära kuulanud avaldaja ning tunnistaja, leiab, et avaldus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse § 1 punkt 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne riiklikku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 erialadel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkt 2 alusel on isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, peatükk XII, p 1 kood 13378 – raietöölisena ja kood 19207 – metsa kokku-ja väljaveotraktoristina, õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Avaldaja tööraamatus on alljärgnevad kanded. Kanne nr 6 – 01.03.1992.a arvatud Jõgeva Adavere metskonna koosseisu, kanne nr 7 – 01.07.1993.a tööleping sõlmitud alates 01.07.1993.a, kanne nr 8 – 02.01.1997.a tööandja Põltsamaa metskond, kanne nr 9 – 11.01.1999.a lugeda tööandjaks Riigimetsa Majandamise Keskus ja kanne nr 10 – 02.08.2010.a tööleping lõpetatud. Seega on vaja tuvastada dokumentaalselt või tunnistajate ütlustega avaldaja tegelik töö perioodil 01.01.1999.a kuni 01.04.2008.a. Kohtuistungil analüüsis kaasatud isiku esindaja kohtu poolt Riigimetsa Majandamise Keskusest välja nõutud dokumente avaldaja töötamise kohta nende süsteemis. Kaasatud isik asus seisukohale, et perioodil 01.01.1999.a kuni 01.04.2008.a ei ole ainult detsembris 1999.a leidnud tõendamist kaebaja staaž soodustingimustel pensionistaaži kohta, sest on märgitud, et sellel kuul tegeles avaldaja hoonete jooksva remondiga ja muu tööga. Seega on kohtu arvates õige seisukoht, et seda kuud ei saa arvestada soodustingimustel staaži sisse. Samuti leiab kohus, et soodustingimustel staaži sisse ei saa arvestada oktoobrit 2000.a, sest dokumentides on kajastatud, et avaldaja töötas sellel kuul põllutöödel ja muudel töödel. 4 Kohus, tutvunud täiendavate tõenditega ja tunnistaja A. Jürissaar ütlustega leiab, et on tõendatud avaldaja töötamine raietöölisena (kood 13378) ja metsa kokku-ja väljaveotraktoristina (kood 19207) perioodidel: 1) 01.01.1999.a kuni 30.11.1999.a; 2) jaanuar 2000.a kuni september 2000.a; 3) november 2000.a kuni mai 2001.a; 4) 29.08.2002.a kuni 01.04.2008.a täiendavate tõendite alusel, milledeks on kassalehed, mis tõendavad avaldaja raietöölisena ja metsa kokku-ja väljaveotraktoristina töötamist. Töö vastuvõtmise aktid kajastavad samuti avaldaja töötamist töödel, mis annavad õiguse soodustingimustel pensionistaaži määramiseks. Tunnistaja A. Jürissaar teatas kohtule, et maist 2001.a kuni august 2002.a, teostas avaldaja raie ja metsaveo töid (t.l 62). Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt 10.01.2002.a nr 6) § 28 kohaselt kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Avaldajal ei olnud Pensioniametile esitada dokumente kõikide perioodide kohta, mil ta töötas töödel, mis annavad õiguse soodustingimustel pensionistaažiks ning kohus tuvastab selle tunnistaja ütlustega ning olemasolevate kirjalike tõendite alusel kogumikus. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, kuulub avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.