Obsah (5)

§ 101§ 97§ 99§ 98§ 116

2-11-936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-936 Tsiviilasi A. A. hagi A.

§ 101lg 1 alammäära.

Kostja annab hagejale ülalpidamist 1/3 ulatuses hageja vajadustest, sest hageja viibib ½ aastast tema juures. Kostja peab lisaks hagejale üleval veel oma tütart A. A.d ja A. A. tütart M. A.d, kuna M. A. vanemad ei ole võimelised M. A.d üleval pidama. Kostja ei ole võimeline andma suuremas ulatuses ülalpidamist, sest tema ainukeseks sissetulekuks on töötasu * igakuiselt 278,02 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks ülalpidamiskohustust ka suuteline täitma. Väljamõistetud elatis ei tohi panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja esitas kirjaliku tõendina palgatõendi /tl 25/, A. A. sünnitunnistuse /tl 27/, M. A. sünnitunnistuse /tl 28/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 2 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja riigi õigusabi korras määratud esindaja, kostja, ja kostja esindaja ning ilmunud tunnistaja leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 101

lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 98

lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Eeltoodud sätte alusel on kohus seisukohal, et eelõige tuleb kostjal üleval pidada hagejat A. A.d ja kui tema varalised võimalused lubavad, siis tuleb tal lisaks A. A. üleval pidada A. A.d ja M. A.d. Kostja on seisukohal, et ta ei ole võimeline kõiki ülalpeetavaid üleval pidama. Seega tuleb tal täita oma ülalpidamiskohustust eelkõige hageja ees. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt

§ 101

lg 1 sätetele nii käesoleval ajal kui ka 22.04.2010 poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise ajal. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigustatud isiku vajadusi. Riigikohus oma lahendi 3-2-1-127-09 punktis 10 on asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Seega tuleb hagejal tõendada, et tema vajadused võrreldes 22.04.2010 aastaga on suurenenud. Hagi kohaselt on vajadusteks 199,90 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja vajadused on muutunud, kuna toiduainete hinnad on tõusnud võrreldes 2010 aastaga. Hageja ei ole tõendanud kui palju on võrreldes 2010 aastaga muutunud tema vajadused toidule seoses toiduainete hindade tõusuga. Kohus on seisukohal, et kui hageja esitas 11.01.2011 kohtule hagi, siis näitas ta oma vajadused hagi esitamise aja seisuga. Hagi esitamise ajal on hageja vajadused kokku ühes kuus 199,9 eurot. Kostjal on kohustus Pärnu Maakohtu 22.04.2010 lahendi järgi tasuda elatist igakuiselt summas 95,87 eurot Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja vajadused on igakuiselt 199,9 eurot. Kostja ja hageja seaduslik esindaja peavad andma hagejale ülalpidamist ½ ulatuses lapse vajadustest tulenevalt

§ 116

lg 1, mis sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud tõendamata oma vajaduste suuruse muutumise võrreldes 2010 aasta lahendi tegemise aja seisuga. Hageja ei ole tõendanud, millised olid tema vajadused, kui 2010 sõlmisid kostja ja hageja seaduslik esindaja kompromissi elatise vaidluses. Kohtule on esitatud 22.04.2010 kohtulahend, millest ei selgu, millised oli hageja vajadused lahendi tegemise ajal. Osundatud Riigikohtu lahendis viidatakse, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei ole tõendanud oma vajaduste suurenemist, seega tuleb hagi nimetatud alusel jätta rahuldamata. Kumbki pool ei ole toonud esile, et ühe või teise poole varalised võimalused on muutunud võrreldes aprilliga

1. Seega nimetatud asjaolu, ei saa olla hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks. Kohtuistungil avaldas hageja, et kohtusse pöördumise ajendiks oli asjaolu, et kostja on võlgnevuses 22.04.2010 lahendiga välja mõistetud elatise tasumisega /tl 76/. Kohus leiab, et see asjaolu ei anna alust hagi rahuldamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada kui palju aega hageja viibib ühe või teise vanema juures ning milliseid kulutusi see vanematele kaasa toob. Riigikohtu lahendi 3-2-1-66-08 punktis 20 on asutud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viibib osa ajast kostja juures. Kostja on seisukohal, et hageja viibib tema juures ½ aastast ning ta kannab seoses sellega 1/3 hageja kuludest lisaks elatisele /tl 21, 76/. Hageja seaduslik esindaja leiab, et hageja ei ole kostja juures nii palju, kui kostja väidab. Hageja esindaja ei vaidlustanud, et hageja on kostja juures nädalavahetused, aga suvevaheajakohta arvas, et tegelikult on hageja kostja juures ½ suvevaheajast /tl 76/. Tunnistajana üle kuulatud A. A. andis ütlusi, et pool ajast, samuti koolivaheaegadel on hageja kostja juures. Kostja tasub hageja kooliekskursioonid, ostab riided ja jalanõud, annab taskuraha. Kui hageja tuleb nädalavahetustel kostja juurde, siis on ta täielikult kostja ülapidamisel /tl 78/. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ning hageja seadusliku esindaja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja viibib kostja juures oma ajast vähemalt 1/3 ning on sel ajal täielikult kostja ülalpidamisel. Tegemist on märkimisväärse osaga ajast, millal hageja viib kostja juures ning on tema ülalpidamisel. Kohtule esitatud nõude järgi on hageja vajadused 199,9 eurot kuus. Kostja katab sellest 1/3 vabatahtlikult, kui hageja viibib kostja juures. Pärnu Maakohtu 22.04.2010 määruse alusel on kostjal kohustus maksta elatist 95,87 eurot. Arvestades, et lisaks 96,87 eurole kuus peab kostja hagejat veel üleval 1/3 ulatuses tema koguvajadustest, on ilmne, et kostja kannab rohkem kui poole hageja vajadustest. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud 4 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
2. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5