ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-214 Haldusasi A.S kaebus Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine mittevaralise 12 ööpäevaks) kahju põhjustatud 17 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHADA A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 12-ks ööpäevaks) põhjustatud mittevaralise kahju 17 000 krooni hüvitamiseks. Kaebusest nähtub, et 17.11.2009 viibis kaebaja P-1 osakonna kambris nr
- Loenduse ajal kell 08.00 sisenes keegi, kes ei esitlenud end, kuid hakkas nõudma, et kaebaja tõuseks püsti. Kaebaja väitel suhtus see isik temasse halvasti ning rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 19, mille kohaselt igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Kaebaja leiab, et nähes teist inimest, tõuseb inimene püsti enda äranägemisel, st kas austab teda või mitte, kuid kellegi pole õigust anda kaebajale Viru Vanglas käske, kuna ta ei ole andnud vannet ega tõotust. Kaebaja väidab, et kedagi ei saa sundida midagi tegema ilma tema nõusolekuta. Kaebaja toonitab veelkord, et teda sunnitakse vägisi püsti tõusma, kuid teda ei tohi karistada venekeelsete sõnade eest. Kaebaja toonitab 3-10-214 oma kaebuses, et igal inimesel on õigused ja ainult tema ise otsustab, missugused õigused on tähtsamad iga üksikjuhtumi korral. Kaebajale on arusaamatu Viru Vangla nõue, et ta peab vangalaametniku sisenedes püsti tõusma. Kaebaja leiab, et eeltooduga on talle põhjustanud nii varalist kui mittevaralist kahju ning palub, et vangla hüvitaks talle 17 000 krooni talle põhjustatud kahju eest. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 12-ks ööpäevaks) põhjustatud mittevaralise kahju 17 000 krooni hüvitamiseks. Vastustaja peab kaebus põhjendamatuks ja esitab selle järgnevad vastuväited: Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati A.S´ile vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ja vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kaheteistkümneks ööpäevaks. Kartserikaristus on kantud. Kaebaja esitas 22.12.2009 vaide, milles taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Ühtlasi taotles kaebaja kahju hüvitamist summas 17 000 krooni. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ning taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt lahendada. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 7.3, 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheteistkümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele allumata jätmises ning vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurse väljendi kasutamises. 17.11.2009 kell 08.00 hommikuse loenduse ajal andis valvur Oleg Vassiljev kaebajale korralduse voodist püsti tõusta. Kaebaja korraldusele ei allunud ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Vanglaametniku poolt loenduse ajal antud korraldus tõusta voodist on kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus kaebaja ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009) oli kohustatud vanglaametniku poolt antud korraldusele alluma. Isegi juhul, kui kaebaja leidis, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korraldusele allumata jätmiseks. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Oleg Vassiljev´i ettekandega nr
- Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Toomas Pastak, kes teavitas 24.11.2009 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasemate karistustega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. 2
(4)3-10-214 Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS ) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevus ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja on taotlenud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses kartseris viibimisega. Kaebaja on Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud kartserikaristuse ära kandnud. Tegemist on kehtiva käskkirjaga, mistõttu viibis kaebaja kartseris õiguslikul alusel. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes väidetav moraalne ja füüsiline kahju. Kaebaja ei ole seda oma kaebuses täpsustanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta alusetud ning tema kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja selgitab, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele, kuna vanglaametnik ei olnud temaga viisakas. Kaebaja selgitab, et vanglaametnik ei esitlenud ennast ning nõudis, et ta tõuseks püsti. Kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, seejuures on kohustus alluda korraldusele sõltumata sellest, kas kinni peetav leiab, et vanglaametnik on käitunud viisakalt või mitte. Kui kinni peetav isik leiab, et vanglaametnik on temaga ebaviisakalt käitunud, siis on tal võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte toime panna distsipliinirikkumist. Vanglaametnikud kannavad nimesilte ning neil ei ole kohustust ennast kinni peetavatele isikutele esitleda. Kaebaja leiab, et venekeelsete sõnade kasutamise eest ei saa teda karistada, kuna vene keel on võõrkeel. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 keelab kasutada suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Sealjuures ei ole oluline, kas väljendeid on kasutatud eesti keeles või mõnes võõrkeeles, oluline on, kas vanglaametnikud on aru saanud kasutatud väljendite sisust. Kaebaja kasutas venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, mille sisu oli vanglaametnikele mõistetav. Vanglateenistujate üheks nõudeks on kahe võõrkeele oskamine. Reeglina on üheks võõrkeeleks, mida vanglateenistujad valdavad, vene keel, kuna vangistuses viibib vaga palju vene keelt kõnelevaid kinni peetavaid isikuid, mistõttu on vene keele oskamine vanglaametnikele lausa hädavajalik. Kuna kaebaja on vene keelt kõnelev kinnipeetav ning temaga suhtlemiseks pidid vanglaametnikud kasutama vene keelt, mistõttu said nad ka aru kasutatud ebatsensuursetest venekeelsetest väljenditest. Seda kinnitab ka asjaolu, et vanglaametnik on oma ettekannetes märkinud väljendid, mida kaebaja kasutas ning pidanud neid ebatsensuurseteks. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 12-ks ööpäevaks) põhjustatud mittevaralise kahju 17 000 krooni hüvitamiseks. A.S´i karistati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ja vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest kartserisse paigutamisega kaheteistkümneks 3
(4)3-10-214 ööpäevaks. Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 12-ks ööpäevaks) põhjustatud mittevaralise kahju 17 000 krooni hüvitamiseks. Vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele selle tõttu, kuna vanglaametnik ei olnud temaga viisakas. Kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, seejuures on kohustus alluda korraldusele sõltumata sellest, kas kinnipeetava arvates on vanglaametnik käitunud viisakalt või mitte. Kui kinni peetav isik leiab, et vanglaametnik on temaga ebaviisakalt käitunud, siis on tal võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte aga toime panema distsipliinirikkumist. Vanglaametnikud kannavad nimesilte ning neil ei ole kohustust ennast kinni peetavatele isikutele esitleda. Kaebaja leiab, et venekeelsete sõnade kasutamise eest ei saa teda karistada, kuna vene keel on võõrkeel. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 keelab kasutada suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Sealjuures ei ole oluline, kas väljendeid on kasutatud eesti keeles või mõnes võõrkeeles, oluline on, kas vanglaametnikud on aru saanud kasutatud väljendite sisust. Kaebaja kasutas venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, mille sisu oli vanglaametnikele mõistetav. Vanglateenistujate üheks nõudeks on kahe võõrkeele oskamine. Reeglina on üheks võõrkeeleks, mida vanglateenistujad valdavad, vene keel, kuna vangistuses viibib vaga palju vene keelt kõnelevaid kinni peetavaid isikuid, mistõttu on vene keele oskamine vanglaametnikele lausa hädavajalik. Kuna kaebaja on vene keelt kõnelev kinnipeetav ning temaga suhtlemiseks pidid vanglaametnikud kasutama vene keelt, siis said nad ka aru kaebaja poolt kasutatud ebatsensuursetest venekeelsetest väljenditest. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vanglaametnik on oma ettekannetes märkinud väljendid, mida kaebaja kasutas ning pidanud neid ebatsensuurseteks. Seega kaebajat karistati põhjendatult distsiplinaarkorras, mistõttu kaebajale ei ole kahju põhjustatud ning tema taotlus 17 000 krooni hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus 14.09.2011 Riigikohtu 14.septembri 2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-313-11 alusel, millega otsustati jätta A.S määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 27.mai 2011 määrusega nr 3-10-214 otsustati 1. jätta A.S taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata 2. tagastada apellatsioonkaebus Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)