MS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25, 56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Narva linn esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata surnud A K vara võetud kohustusi, mistõttu tuleb välja kuulutada pärandvara pankrot. 22.07.2011 võttis kohus Narva linna avalduse menetlusse. Kohtule 15.07.2011 esitatud avalduse kohaselt Narva notar Sergei Nikonovi poolt on 11.02.2011 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notariaalakt notari ametitoimingute raamatu registri nr 441), mis tõendab, et 25.07.2010 surnud A K (isikukood XXX) vara pärijaks on Narva linn. Narva notari Sergei Nikonovi kogutud andmetel omas A K alljärgnevaid varasid ja kohustusi: AS-is Swedbank`i ees: arvelduskonto nr XXX, saldo EUR –1.92 (negatiivne), konto miinusest on tekkinud viivis EUR 2.82; eluasemelaen (leping nr 07-188399-EL), põhiosa võlg EUR 24 379.26 + põhiosa viivis EUR 4 140.41 + intressi võlg EUR 1 218.29 + Swedbanki Varakindlustuse võlg EUR 56.78 + viivis EUR 10.77; väikelaen (leping nr 08-057369-VL), põhiosa võlg EUR 3 149.35 + põhiosa viivis EUR 1.17 + intressi võlg EUR 160.63; laenuleping nr 09-042155-KX (panga algatusel arvelduskrediidi võla üleviimine), põhiosa võlg EUR 1 278.23 + põhiosa viivis 229.97 + intressi võlg EUR 104.86. Notar Sergei Nikonov määrast 11.02.2011 A K pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäituri Andrei Krek. Kohtutäituri Andrei Krek`i poolt läbi viidud inventuuri kohaselt kuuluvad A K pärandvara hulka järgmised varad ja kohustused: A K nimele on avatud järgmised varad ja kohustused 1) arveldusarve nr XXX (AS Eesti Krediidibank), mille jääk on 0,00 eurot 2) arvelduskonto nr XXX, mille saldo seisuga 25.07.2010 oli -1,92 (negatiivne) eurot, kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 2,82 eurot, 3) arveldusarve XXX (SEB Pank AS), millesaldo on 0,00 eurot 4) arveldusarve nr XXX (Danske Bank AS Eesti filaal), mille saldo on 0,00 eurot. 5) kogumispensioni konto nr XXX (SEB Pensionifond Progressiivne (II samba pensionifond), mille saldo seisuga 25.07.2010 on 3236,84 eurot. Kohustused: A K on seisuga 25.07.2010 järgmised kohustused eluasemelaen (leping nr 07-188399-EL), põhiosa võlg EUR 24 379.26 + põhiosa viivis EUR 2499.61 + intressi võlg EUR 1 218.29 + Swedbanki Varakindlustuse võlg EEK 888,38 + viivis EEK 116,37; 2
lõike 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsiva maksejõetuse seisundi olemasolu. Seega kuna pankrotiavaldus on esitatud Võlgnik esindaja poolt on ka seetõttu Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. 1.5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimaluste kohta Ajutisel halduril ei ole õnnestunud kindlaks teha maksejõuetuse põhjusi. Ajutine haldur ainult oletab, et maksejõuetuse mõjutajaks on olnud Võlgniku tervislik seisund. Arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et A K on saanud väga tihti hüvitisi Eesti Haigekassalt, seega tuleb eeldada, et tegemist oli isiku tervisliku seisundiga ning sellest tulenevalt võimetusega rohkem töötada ja saada suuremat tulu. Arvestades ka sotsiaalkindlustusest saadava pensioni suurust võib eeldada, et A K üheks sissetuleku allikaks oli töövõimetuspension. Samuti võib olla maksejõuetuse põhjuseks pankade kontrollimatus laenu andmisel ning elamine üle oma võimete. Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud, seda
Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõuete võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud
Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete/tagasivõitmise esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 leiab ajutine haldur, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning vabastada ajutine haldur oma ülesannete täitmisest ning avaldada sellekohane teade Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui leidub huvitatud isikuid, kel on huvi Võlgniku pankroti välja kuulutamiseks, siis vastav isik peaks ka finantseerima menetluse läbiviimist, seda rahaliste vahendite tasumisena 5
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 12.08.2011.a. määruse, millega tegi ettepaneku võlgniku huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ning andis selleks tähtaja kuni 21.augustini 2011. Kohtu määratud tähtajaks tasu kohtu deposiiti ei tasutud. Eeltoodu alusel on käesolevas tsiviilasjas tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul A K pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb A K pärandvara pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 420 EUR (koos sotsiaalmaksuga 558,6 EUR) ja kulutuste hüvitis 98,98 EUR. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud.
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus tasu ja kulude määramiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 EUR (koos sotsiaalmaksuga 528,01 EUR), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. Kristel Vedro Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.