3-11-975/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-975 Otsuse kuupäev 18.08.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Maksim Kuznetsov´i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes summas 1 677,66 eurot seoses Viru Vangla 14.10.2009.a käskkirja nr 6.-3/2360-D alusel kartseris viibimisega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Välja mõista Viru Vanglalt Maksim Kuznetsov´i kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 16 (kuusteist) eurot. Välja mõista Viru Vanglalt 15,97 eurot riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 19.09.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla 14.10.2009.a käskkirjaga nr 6.-3/2360-D määrati Maksim Kuznetsov´ile distsiplinaarkaristus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 3 ning Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Karistuseks määrati kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. 12.03.2010.a vaideotsusega nr 6-25/707-1 tunnistati käskkiri nr 6.-3/2360-D kehtetuks. 04.04.2010.a esitas M. Kuznetsov vanglale kahju hüvitamise nõude, milles nõudis kahju hüvitamist alusetult kartseris viibitud päevade eest 1 500 krooni ning moraalse kahju eest 25 000 krooni, kuna ta ei saanud helistada lähedastele ning puudusid normaalsed tingimused. Seega taotles M. Kuznetsov kahju hüvitamist kogusummas 26 500 krooni (1693,66 eurot). 12.01.2011.a koostati M. Kuznetsovile ettepanek kompromisskokkuleppeks, mille kohaselt Viru Vangla tegi kinnipeetavale ettepaneku, et vangla hüvitab kaebajale 16.00 eurot, s.o iga päeva eest 3,20 eurot (ca 50 krooni). Kompromisskokkulepe edastati kaebajale kaebaja poolt Viru Vanglale antud aadressile, kuid hoiutähtaja möödumisel tagastati Viru Vanglale kaebajale edastatud kiri. 12.03.2011.a rahuldas vangla V. Kuznetsovi kahju hüvitamise taotluse osaliselt ja mõistis M. Kuznetsovi kasuks välja 16.00 eurot, mis kanti M. Kuznetsovi vanglasisesele isikuarvele. 18.04.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse V. Kuznetsovi kaebus ja 09.05.2011.a taotlus, milles M. Kuznetsov palub Viru Vanglalt välja mõista 1677,66 eurot. 09.05.2011.a kohtumäärusega võeti menetlusse V. Kuznetsovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 677,66 eurot seoses Viru Vangla 14.10.2009.a käskkirja nr 6.-3/2360-D alusel kartseris viibimisega. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt hoidis Viru Vangla M. Kuznetsovi ebaseaduslikult viis ööpäeva kartseris. Peale kauaaegset võitlust vangla administratsiooniga, tunnistas vangla, et M. Kuznetsov ei ole süüdi. Kaebaja pöördus Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju nõudega vangla direktori poole, kuid talle ei vastatud pikka aega. Kaebaja ei ole nõus kompensatsiooniga 16.00 eurot viie ööpäeva eest, sest see teeb 50 krooni ühe ööpäeva eest. Riigikohus on asjas 3-3-1-93-09 leidnud, et ööpäeva eest saab 100 krooni. Vangla teab seda suurepäraselt, kuid püüab kaebajat petta. M. Kuznetsov märgib, et ei ole nõus vanglaga selles osas, et kartser ja kamber on üks ja seesama. Kartseril ja kambril on suur vahe ning sellepärast tekitas vangla oma ebaseadusliku tegevusega kaebajale moraalset kahju. Vangla jättis teda ilma kõigest: kõnedest sugulastega, raadiost jne. Kaebaja kirjutab, et ettekanne oli tema arvel alates 14.10.2009.a kuni märtsini 2010.a ning sellel ajal oli tal võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tegi aga otsuse, et ta on rikkuja, sest tal on rikkumisi, kuid tegelikult neid ei olnud. Üks rikkumine oli kehtetu, kuid kohus teda ei uskunud, sest paberites oli kirjas neli mitte kolm rikkumist. Seega tekitas Viru Vangla oma rikkumisega kaebajale tõsist moraalset kahju ning ei andnud tema kaebustele vastuseid õigeaegselt. Kaebaja palub kohtul Viru Vanglalt välja mõista kahjuhüvitise summas 1 677,66 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla, olles tutvunud vahistatu kaebusega, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja on nõus sõlmima vahistatuga osaliselt kompromisskokkuleppe. Kaebaja on vanglalt taotlenud kokku 1677,66 euro hüvitamist, kuid vastustaja leiab, et nõue on põhjendatud vaid 16.00 euro ulatuses. Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise nõude alusetu kartserikaristuse kandmise eest juba varasemalt rahuldanud summas 16.00 eurot (50 krooni päev). Kuna Riigikohus on leidnud, et kohaseks hüvitiseks on üldjuhul 100 krooni päev, siis Viru Vangla nõustub M. Kuznetsovile hüvitama lisaks 16.00 eurot. Kui kohus sellise summa vanglalt välja mõistab, siis on vangla M. Kuznetsovile alusetult kartseris viibitud viie päeva eest hüvitanud 32.00 eurot s.o 100 krooni iga päeva eest täpselt nagu Riigikohtu praktika ette näeb. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust Riigikohtu poolt orientiiriks määratud hüvitissumma suurusest kõrvale kalduda. Kaebusest võib aru saada, et, kaebaja nõuab suuremat summat kui 100 krooni päev, sest alusetu karistuse tõttu võeti temalt võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtuvad 15.03.2010.a Tartu Maakohtu kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-04-1 tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamata 2 jätmise motiivid. Samuti on Tartu Ringkonnakohus samas asjas leidnud, et kuigi üks distsiplinaarkaristus on vaideotsusega tühistatud, siis see ei muuda olematuks teisi hulgalisi distsiplinaarkaristusi ja määruskaebus jäeti rahuldamata. Seega on alusetu kaebaja väide, et alusetu karistuse tõttu võeti talt võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vastustaja on seisukohal, et kõik ebameeldivused, mis kaebajal tuli taluda tulenesidki alusetust vabaduse võtmisest ehk alusetust kartserikambrisse paigutamisest ja see hüvitatakse talle Riigikohtu poolt ette kirjutatud määras. Selliseid ebamugavusi ja kannatusi, mis üldjuhul kartserikaristusega ei kaasne, vahistatule tekkida ei saanud, mistõttu puudub alus hüvitise suurendamiseks. Viru Vangla nõustub kaebajale hüvitama tekitatud kahju summas 16.00 eurot. Ülejäänud nõude osas palub vastustaja jätta kaebus tuginedes HKMS § 26 lg 1 punktile 6 rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus tuleb rahuldada osaliselt Maksim Kuznetsovi kasuks ja nimelt summas 16.00 eurot alljärgnevatel motiividel. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 12.03.2010.a vaideotsusega nr 6-25/707-1 tunnistati kaebaja suhtes käskkiri nr 6.-3/2360-D, mille alusel ta viibis viis ööpäeva kartseris, kehtetuks. Viru Vangla on nõus kahju hüvitamisega summas 6 eurot ja 40 senti (100

1. kr)päevas iga ebaseaduslikult kartseris viibitud ööpäeva eest. Vastustaja rahuldas osaliselt nõude, kandis kaebaja arvele üle 16 eurot ja on nõus hüvitama veel 16 eurot lähtudes Riigikohtu praktikast (haldusasi 3-31-93-09). Kaebaja nõuab tunduvalt suuremat summat, motiveerides seda sellega, et ta ei saanud viie ööpäeva jooksul suhelda telefoni teel sugulastega, ei saanud kasutada raadiot ja kui 15.03.2011.a Tartu Maakohus ei vabastanud teda tingimisi enne tähtaja lõppemist karistuse kandmisest, oli motiiviks see liigne karistus. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega. Käesolevas asjas ei esine mingeid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid kaebajale iga kartseris viibitud päeva eest suurema summa kui 6,40 eurot (100
2. kr)väljamõistmist. Riigikohus leidis analoogses asjas, et ööpäeva eest saab 100 krooni (ehk 6,40 eurot). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ei ole õige kaebaja väide, et teda ei ole tingimisi enne karistuse kandmise tähtaja lõppemist vabastatud just selle karistuse pärast, mille vangla annulleeris. Kaebaja ei väida, et Viru Vangla 14.10.2009.a käskkirjaga nr 6.-3/2360-D määratud viie ööpäeva pikkune kartserikaristus oleks olnud ainuke karistus. Kaebajal oli veel karistusi ja Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuigi üks distsiplinaarkaristus on vaideotsusega tühistatud, siis see ei muuda olematuks teisi hulgalisi distsiplinaarkaristusi. Seega on tõestatud, et üks tühistatud distsiplinaarkaristus ei saanud mõjutada tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist. Seega eeltoodud põhjendusel ei kuulu kaebus täielikult rahuldamisele. RVastS § 9 lõikes 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Kaebaja kannab karistust vanglas ja seega on tema vabadus piiratud kriminaalkaristuse kandmise näol. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Kaebaja väitis, et ta ei saanud raadiot kuulata, suhelda telefoni teel sugulastega jne. 3 Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Riigikohus leidis oma 15.03.2010.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-09, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Riigikohus leidis, et kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine kujutab niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks ja kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Kolleegium leidis ülalnimetatud otsuse punktis 15, et kohtupraktika kohaselt on määratud rahaliseks hüvitiseks 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Samuti on rõhutatud, et hüvitise suuruse määramisel on vaja arvestada kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et kaebajale oleks kartseris viibimisega kaasnenud veel täiendavaid piiranguid peale selle, mis on kartseris distsiplinaarkaristuse kandmisel ette nähtud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kartseris viibimisega 5 päeva jooksul oleksid talle kaasnenud või saabunud mingid ebameeldivad või negatiivsed tagajärjed (näiteks tervisega seoses). Seoses sellega, et vastustaja on enne kohtuvaidlust rahuldanud kaebaja nõude 16 euro ulatuses, tuleb vastustajalt kaebajale välja mõista veel 16 eurot, mis on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga analoogses asjas. Seega kuulub antud kaebus HKMS § 26 lg 1 p 4 alusel rahuldamisele osaliselt. HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. RLS § 57 lg 14 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Antud kaebuselt kuulus tasumisele riigilõiv summas 83,88 eurot. 09.05.2011.a kohtumäärusega on M. Kuznetsov riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega kuulub vastustajalt väljamõistmisele riigilõiv summas 15,97 eurot riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 4