3-08-2346/69

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2346 Otsuse kuupäev 07.09.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Stellumus kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsuse nr. 12-5/307 tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus (Kohtuistungid: 04.08.2010). 14.04.2010; 12.05.2010; 19.05.2010; Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Stellumus Kaebaja seaduslik esindaja: Kalev Ulst Kaebaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janek Väli Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus Vastustaja lepinguline esindaja: Hiie Lekko Nõustaja: Aili Allese Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulu poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 07.09.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.10.2008 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr. 12-5/307, millega kohustati OÜ Stellumus (endise nimega OÜ Rekandi S & T) tasuma 1 078 358 krooni suurust käibemaksu ja 1 104 450 krooni suurust tulumaksu. Maksuotsuses leiti, et perioodil 01.01.2006 kuni 30.09.2006 pole tema ja OÜ Tig Mets vahel tehinguid toimunud ( t.lk 13 jj). 20.11.2008 esitas OÜ Stellumus Tartu Halduskohtule kaebuse, kus palus tema suhtes tehtud maksuotsus tühistada , kuna see on täies ulatuses õigusvastane. Seda seisukohta põhjendas kaebaja väidetega, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud ärakuulamisõigust ja uurimisprintsiipi, sest tema poolt esitatud tõendid on jäetud hindamata, olemasolevatele tõenditele on antud ühekülgne hinnang ja eriarvamuses nimetatud tunnistajad on asjas tähtsust omavates küsimustes ülekuulamata ( t.lk 1 jj). 12.12.2008 esitas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus kaebusele kirjaliku vastuse, kus ei nõustunud kaebusega ja palus seda mitte rahuldada. Seejuures kirjeldas ta maksuotsusele eelnenud menetluse käiku ning leidis, et on igati taganud maksukohustuslase ärakuulamise, hinnanud kõiki tõendeid ja esitanud piisavalt põhjendatud järeldused (t.lk 62 jj). 07.04.2009 Tartu Halduskohus oma otsusega jättis OÜ Stellumus kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jättis poolte endi kanda (t.lk 90 jj). 08.05.2009 esitas OÜ Stellumus lepinguline esindaja Janek Väli apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse, kus palus tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2009 kohtuotsus haldusasjas nr 3-08-2346 tervikuna ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kohtukulud jätta vastustaja kanda (t.lk 101jj). 16.06.2009 esitas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vastuse apellatsioonkaebusele, kus leidis, et halduskohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusnorme. Tartu Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus OÜ Stellumuse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta kaebaja enda kanda ( t.lk 125jj). 01.10.2009 Tartu Ringkonnakohus oma otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Halduskohtu 07.04.2009 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning OÜ Stellumus kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/307 tühistamiseks tuleb saata läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule ( t.lk 134 jj). 19.01.2010 võttis Tartu Halduskohus OÜ Stellumus kaebuse uuesti menetlusse seoses kohtuniku enesetaandusega 15.01.2010.a (t.lk159). 14.04.2010; 12.05.2010; 19.05.2010; 04.08.2010 Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungitel jäi kaebaja OÜ Stellumus lepinguline esindaja Janek Väli oma kaebuse juurde ja oma kohtukõne teesides selgitas, et maksuhaldur ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas kaebuse esitaja pidi antud asjaolust teadlik olema (et OÜ Tig Mets ei ole kaupa müünud) ning miks peaks OÜ Tig Mets poolt toime pandud võimalik maksude ebaõige deklareerimine mõjutama kaebuse esitaja maksuotsust. Samuti ei ole maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud, et kaebaja oli seotud maksupettusega või, et kaebaja teadis, et tegemist ei ole kauba tegeliku müüjaga. Tegelikult ei ole kaebuse esitaja teadlik maksuotsuses OÜ Tig Mets kohta toodud asjaoludest. Maksuhaldur on oma maksuotsuses tuginenud tõenditele ja asjaoludele, mis kuidagi ei kinnita, et kaebaja teadis, et OÜ Tig Mets pole tegelik müüja kinnitaksid tõendid, et kaebajale oli see asjaolu saanud teatavaks või kaebaja osales maksupettuses. Kui pidada maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuotsus ilmselgelt põhjendamata. Vastustaja jäi oma kohtukõne teesides 20.10.2008 maksuotsuses nr 12-5/307 ja kaebusele Tartu Halduskohtule esitatud vastuväidete juurde ja leidis, et maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on maksuotsuses välja toonud asjaolud, mis tõendavad, et OÜ Tig Mets Stellumus OÜle (eelmine nimi: OÜ Rekandi S&T) kaupa ei müünud. Samuti on maksuotsuses põhjendatud veendumust, et Stellumus OÜ kasutas väidetavalt OÜ Tig Mets poolt vormistatud dokumente 2 teadlikult oma raamatupidamises ära maksukohustuse vähendamiseks. Kaebaja väidab, et käitus heauskselt ning ei olnud teadlik, et OÜ Tig Mets ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. Maksuhaldur leidis, et see väide on vale. Tuvastamist on leidnud, et maksupettuse toimepanemises süüdi mõistetud Mati Ornefeldt ja Kaidu Kepp olid Stellumus OÜ juhatuse liikme Kalev Ulsti tuttavad. Kalev Ulst ise soovis, et eelpoolnimetatud isikud kohtumenetluse käigus üle kuulataks. Mati Ornefeldt’i ja Kaidu Kepp’i kohtuistungil antud tunnistuste kohaselt tegelesid nad väidetavalt aktiivselt OÜ Tig Mets majandustegevuse korraldamisega. Seega oleks Kalev Ulst kui väidetavalt heauskne ostja maksumenetluses antud seletustes OÜ-ga Tig Mets väidetavalt tehtud tehingute kohta maininud ka Mati Ornefeldti ja Kaidu Kepp’i nime. Kuid Kalev Ulst tunnistas vaid, et eelpoolnimetatud nimed on talle tuttavad, samuti on ta nimetatud isikutega kohtunud, kuid äri ajanud ei ole. Maksuhaldur leidis, et heauskselt käitunud isik oleks maksumenetluses esitanud kõik olemasolevad andmed ja tõendid toimunud tehingute kohta. Kalev Ulst aga andis maksumenetluses valeütlusi, mis omakorda kinnitab maksuhalduri veendumust Stellumus OÜ osalemise kohta maksupettuses. Maksuhaldur leidis, et kaebaja poolt esitatud väited ning kohtumenetluses tunnistajate poolt antud seletused ei kinnita tehingute toimumist Stellumus OÜ ja OÜ Tig Mets vahel. MTA Ida maksu- ja tollikeskus palus jätta Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsus nr 12-5/307 jõusse ning Stellumus OÜ kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse, vastustega ning täiendavate selgitustega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid: maksutoimikut 468-l lehel, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata, kuna vaidlusalune haldusakt ei ole õigusvastane ja ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Käesoleva vaidluse põhjuseks oleva maksuotsusega on määratud OÜ Stellumus, varasema ärinimega OÜ Rekandi S&T, poolt täiendavale tasumisele kuuluvad käibe- ja tulumaksu summad perioodi 01.01.2006 kuni 30.09.2006 eest. 20.10.2008 koostatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr. 12-5/307 kohustati OÜ Stellumus (endise nimega OÜ Rekandi S & T) tasuma 1 078 358 krooni suurust käibemaksu ja 1 104 450 krooni suurust tulumaksu. Maksuhalduri järelduste kohaselt on kaebaja maksukohustuse suurendamise põhjuseks OÜ Tig Mets seonduvad kahtlused ning arvamus, et seetõttu ei saa temaga tehtud tehingud olla tegelikud. Sellise seisukoha põhjendamisel lähtutakse muuhulgas asjaoludest, et maksumenetluses on nii nende äriühingute nimel tegutsenud isikud kui kaebaja seaduslik esindaja andnud vastuolulisi seletusi, kauba eest OÜ TIG Mets pangaarvele tasumisel ei ole näidatud, millise arve eest on vastav summa üle kantud ning sularaha vastuvõtjaks on Imre Tamm, kes seda eitab. Sellisel kahtlusel on ka tõepärased alused. Halduskohtus on tuvastamist leidnud, et maksupettuse toimepanemises süüdi mõistetud Mati Ornefeldt ja Kaidu Kepp olid Stellumus OÜ juhatuse liikme Kalev Ulsti tuttavad. Mati Ornefeldt’i ja Kaidu Kepp’i kohtuistungil antud tunnistuste kohaselt tegelesid nad väidetavalt aktiivselt OÜ Tig Mets majandustegevuse korraldamisega. Seega oleks Kalev Ulst kui väidetavalt heauskne ostja maksumenetluses antud seletustes OÜ-ga Tig Mets väidetavalt tehtud tehingute kohta maininud ka Mati Ornefeldti ja Kaidu Kepp’i nime. 3 Kuid Kalev Ulst tunnistas vaid, et eelpoolnimetatud nimed on talle tuttavad, samuti on ta nimetatud isikutega kohtunud, kuid äri ajanud ei ole. Halduskohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väited ning kohtumenetluses tunnistajate poolt antud ütlused ei kinnita tehingute toimumist Stellumus OÜ ja OÜ Tig Mets vahel. Ka on raamatupidaja Riina Ritson oma erinevates seletustes väitnud selgelt nii seda, et tema isiklikult maksis oma kontoris sularaha Imre Tammele ja hiljem võttis talt ka passi sellest koopia tegemiseks, kui, et sularaha maksti veel teiselegi isikule, kelle nime ta ei mäleta, vahel toimus maksmine muus kohas ja maksjaks oli ka Kalev Ulst (maksutoimiku lehed 45-48, 139-146). Juhatuse liige Kalev Ulst esitas maksuhaldurile kahe seletuste andmise käigus erinevaid ja kohati lausa vastukäivaid väiteid öeldes, et suhtles selles osaühingus vaid Marek Allasega, kes andis materjali üle, et Marek Allas koormaga kaasas ei olnud, kuid tuli pärast dokumente vormistama, et Marek Allas oli tihti Imre Tammega kaasas, et sularaha maksti Pajusti kontoris ja selle kohta on koostatud lepingud, et suhtles ka teiste isikutega, et maksis Imre Tammele sularaha laoplatsidel ja kontoris, et andis sularaha hoopis Peeter Taurami kätte, et sularaha maksmisel kirjutati tšekk raamatupidaja või saajate poolt ning, et raha üle andmine toimus ka igal pool mujal (maksutoimiku lehed 251-255, 288-293). Kõigil sularaha üleandmise kohta vormistatud kassa sissetuleku orderitel on raha saajaks märgitud Imre Tamm (maksutoimiku lehed 65-70), kes polnud osade tehingute ajal enam juhatuse liige, ise üldse eitab raha saamist, OÜ Rekandi S&T kontoris käimist ja mistahes suhtlemist selle äriühinguga, ei tunnista kassa sissetuleku orderitel olevaid allkirju ja võtab omaks vaid selle, et andis allkirjad kolmele tühjale paberile (maksutoimiku lehed 1 ja 71-82). OÜ Tig Mets nimel tegutsenud Marek Allas kinnitas maksuhaldurile antud seletustes (maksutoimiku lehed 94, 96-101 ja 410-412) ja kohtule antud ütlustes, et sellel äriühingul puudus reaalne majandustegevus, dokumendid üksnes vormistati Imre Tamme nimel ja tegelikult tegutses Kaidu Kepp, kes oli Kalev Ulsti sõber. Enda kohta väitis Marek Allas, et ise ta kauba liikumist ei näinud, ostjatega ei suhelnud, kokkuleppeid ei sõlminud, arveid ja kaupa OÜ Rekandi S&T kohale ei viinud, kuid võttis dokumentidel olevad allkirjad omaks ja märkis nii seda, et koostas Kaidu Keppilt saadud andmete alusel arveid ja kirjutas neile alla kui, et kirjutas alla ostjate poolt vormistatud OÜ Tig Mets arvetele. M.Allas ei mäletanud kohtus, et oleks tegelenud Tig Metsas saematerjali müügiga. Kohtul puudub alus kahelda Marek Allase seletuste ja ütluste tõepärasuses, sest Kaidu Keppilt on läbiotsimise käigus muuhulgas ära võetud ka OÜ Rekandi S&T ja OÜ Tig Mets seotud dokumente ning on vähe tõenäoline, et isik, kes on fiktiivsete arvete esitamise tõttu kriminaalasjas süüdistatav, võtab omaks teda täiendavalt süüstada võivaid asjaolusid, mida tegelikkuses polegi olnud ( t.lk 83 jj). Vastuolulised ja tegelikest asjaoludest mittetulenevad on ka transpordi osas antud seletused. Kalev Ulsti väidete kohaselt kasutati saematerjali kohale toomisel OÜ Rekandi Group transporti, kus oli autojuhiks Urmas Effert, palki vedas enamasti OÜ Tig Mets ise ja ühel korral ka OÜ Eretalia, (maksutoimiku lehed 291-292 ja 408). Eriarvamustes (maksutoimiku lehed 405-409) nimetas kaebaja ära OÜ Eretalia sõiduki registreerimisnumbri 158KMA ja juhi Urmas Roosma ning väitis, et käibe toimumist saavad kinnitada ka kaupa vastu võtnud platsimeister Väino Ritari ja autojuht Urmas Effert. Maksuhaldur on mõlemad isikud kaebaja taotlusel üle kuulanud (maksutoimiku lehed 105-108 ja 112-123) ning need väitsid, et ei tea OÜ Tig Mets midagi. Väino Ritari ütles, et, saematerjal toodi kohale OÜ Rekandi S&T autojuhtide Kalmer Metsa ja Urmase poolt, kelle perekonnanime ta ei tea. Urmas Effert kinnitas, et alustas tööd OÜ Rekandi S&T alles 01.08.2006, vedas laiali osaühingus toodetud, uksi aknaid ja kaubaaluseid, vahel ka hoovisiseselt palke saekaatrisse või kaugemalt ostetud valmispakitud laudu ja prusse. Kohtuistungil väitis aga U.Effert, et andis maksumenetluses valeütlusi, kuid kohtus räägib tõtt ning, et K. Ulsti korraldusel teostas kaubavedu maksutoimiku tl 341-404 olevate saatelehtede alusel. 4 Vaidluse põhjustanud tehingute ajal kehtinud metsaseaduse redaktsiooni § 33 lg 5 kohaselt sai metsamaterjali vedada vaid selle kogust ja kuuluvust tõendava veoselehe alusel. Antud juhul on olemas kolm metsamaterjali veoselehte vastavalt 48,85, 40,2 ja 88,45 tihumeetri palgi kohta (maksutoimiku lehed 182-183 ja 340). Neile märgitud autojuhid Urmas Roosmaa ja Kalle Kukk aga sellist metsamaterjali vedu eitavad (maksutoimiku lehed 41, 112-115 ja 340). Kalev Ulst on ise maksumenetluses tunnistanud, et üks veoselehtedest on võltsing (maksutoimiku leht 289) ning välistatud on ka teiste tõepärasus, sest registreerimisnumbrit 364 AOP kannab Eesti Riikliku Autoregistri andmetel (maksutoimiku leht 33-35) nende vormistamise ajal Peeter Tõlnerile kuulunud ja Andres Tõlneri kasutuses olnud sõiduauto - luukpäraga Madzda, registreerimismärk 356 DA aga on antud Heinrich Kivisoo omanduses olevale MAZ haagisele. Kõigile saematerjali kohta vormistatud OÜ Tig Mets saatelehtedele (maksutoimiku lehed 341404) on kantud sõiduki registreerimise number 517 AMX, milline kuulus vaidlustatud tehingute toimumise ajal Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt AS Nordea Finance Estonia ja oli mitte kaebaja enda ega OÜ Rekandi Group, vaid teise Kalev Ulstiga seotud OÜ Nelia vastutavas kasutuses (maksutoimiku lehed 129 ja 236). Lisaks eeltoodule väärib tähelepanu ka asjaolu, et valdava enamiku OÜ Tig Mets arvele tehtud pangaülekannete puhul pole võimalik tuvastada, millise konkreetse arve eest on vastav rahasumma üle kantud (maksutoimiku lehed 413, 415, 418, 421, 426, 428-429, 433, 435436438-439, 452, 455, 457-458, 461 ja 463). Kõik loetletud asjaolud on maksumenetluses välja selgitatud ja vaidlustatud maksuotsuses kajastatud. Nende analüüs viitab piisavalt selgelt sellele, et OÜ Stellumus osales teadlikult pettuses, maksuotsuses käsitletud tehingud pole tegelikkuses toimunud ning OÜ Tig Mets nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (lahend nr. 3-3-50-03). OÜ Stellumus ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist (maksutoimiku lehed 294-320) teada. Tartu Halduskohus nõustub maksuhalduriga, et heauskselt käitunud isik oleks maksumenetluses esitanud kõik olemasolevad andmed ja tõendid toimunud tehingute kohta. Kalev Ulst aga andis maksumenetluses valeütlusi, mis omakorda kinnitab maksuhalduri veendumust Stellumus OÜ osalemise kohta maksupettuses. Seega pole kaebaja tõendanud õigust teostada OÜ Tig Mets nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine ning tema tegutsemine viitab hoopis maksude tasumisest kõrvale hoidmise soovile. Kaebuse kohaselt on selle esitaja rajanud oma väited lisaks maksuotsuse sisu kohta esitatutele ka haldusmenetluse seaduses sätestatud ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumisele. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur välja talle seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Vastavalt MKS §-ile 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt peavad muuhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud maksuotsus on piisavalt selge ja põhjendatud ning ei ole olnud takistatud kaebaja poolt tema kaebeõiguse teostamine. Vaidlustatud haldusaktis sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksuotsusest ja selle aluseks olevast dokumentide kogumikust on näha, et praegu OÜ Stellumus nime kandva äriühingu juhatuse liikmel Kalev Ulstil ja raamatupidamisega tegelenud Riina Ritsonil võimaldati revisjoni käigus seletusi anda ja dokumente esitada (maksutoimiku lehed 42-48, 250-259, 262, 264, 267 ja 26). Samuti sai kaebaja revisjoniakti peale oma arvamust avaldada ning seejuures on maksuhaldur olnud äärmiselt vastutulelik, sest pikendas koguni kahel korral vastavat tähtaega ja kuulas üle 5 kõik eriarvamuses nimetatud isikud esitades neile OÜ Rekandi S&T tegevuse ja OÜ Tig Mets tehingutega seotud küsimusi (maksutoimiku lehed 105-111, 119-126, 286-293, 321-323, 326327, 405-409). Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. MKS § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. TuMS § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Kohtud on leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Vt nr. 3-3-1-47-06 Kuna kaebuses vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsus nr. 12-5/307 kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, § 92 lg 1 Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20.09.2011. a Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2011. a kohtuotsusega nr 308-2346, millega jäeti Tartu Halduskohtu 07.09.2010. a otsus muutmata. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 6