TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1206 Otsuse kuupäev 18.08.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sulev Vunder´i avaldus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.08.2011 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Sulev Vunder; Avalduse esitaja esindaja Maia Ploom; Kaasatud isiku esindaja Silvia Azojan.
- Menetleda uuesti Sulev Vunder´i poolt 08.12.2010.a Pensioniametile esitatud avaldust soodustingimustel pensioni saamiseks;
- Tuvastada, et Sulev Vunder töötas metsaväljaveo autojuhina Võru metsamajandis perioodidel 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a, 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a ja 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a ning Riigiettevõttes „Võru Metsamajand“ 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a;
- Tuvastada, et Sulev Vunder töötas raietöölisena Võru metsamajandis perioodidel 16.01.1981.a kuni 28.02.1982.a ja 22.01.1985.a kuni 15.06.1986.a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 19.09.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sulev Vunder esitas 08.12.2010.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroole taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses töötamisega metsaväljaveo autojuhi ja raietöölisena Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatüki XII koodi 11442 (metsaväljaveo autojuht) ja koodi 13378 (raietööline) alusel. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo 25.02.2011.a pensionikomisjoni otsusega nr 21036-6 keelduti Sulev Vunderile soodustingimustel vanaduspensioni määramisest, sest dokumentaalselt oli tõestatud vaid S. Vunderi töötamine raietöölisena perioodil 06.04.1992.a kuni 15.10.1993.a, s.o 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva. Perioodi 04.08.1976.a kuni 05.04.1992.a ei saanud S. Vunderi soodustingimustel pensionistaaži hulka arvata, sest tööraamatu kannetest ei nähtunud S. Vunderi töötamine metsaväljaveo autojuhi ega raietöölisena sellel perioodil. S. Vunder esitas 15.03.2011.a vaide Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo 25.02.2011.a pensionikomisjoni otsuse nr 21036-6 peale. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.03.2011.a pensionikomisjoni otsusega nr 24 jäeti Sulev Vunderi vaie rahuldamata. Otsuse punktis kaks otsustati saata käesolev juhtum Jõgeva büroole menetluse uuendamiseks, juhul kui Sulev Vunder soovib pöörduda kohtusse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži tõendamiseks. 17.05.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Sulev Vunderi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks (avaldus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks). Tartu Halduskohtu 17.05.2011.a kohtumäärusega võeti S. Vunderi avaldus menetlusse. AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avalduse kohaselt soovib Sulev Vunder saada soodustingimustel vanaduspensioni seoses töötamisega metsaväljaveo autojuhi ja raietöölisena. Selleks annab talle õiguse Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükk XII kood 11442 (metsaväljaveo autojuht) ja kood 13378 (raietööline). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Avalduse esitaja töötas Võru Metsamajandis: 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a metsaveo autojuhina tööstuslikul metsavarumisel; 26.10.1978.a kuni 15.01.1981.a meistrina; 16.01.1981.a kuni 28.02.1982.a raie-ja veotöölisena tööstuslikul metsavarumisel; 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a metsaveo autojuhina tööstuslikul metsavarumisel; 22.01.1985.a kuni 15.06.1986.a raie-ja veotöölisena tööstuslikul metsavarumisel ja 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a metsaveo autojuhina tööstuslikul metsavarumisel. Võru Metsamajandi baasil moodustati RAS „Võru Metsamajand“. Seal töötas avaldaja 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a metsaveoautojuhina ja 06.04.1992.a kuni 15.10.1993.a metsaraietöölisena. Tööraamatus on autojuhina töötamise aeg kirjas metsaveoautojuhi tööna. Kirja on jäänud panemata see, et tegelikult töötas avaldaja metsaväljaveo autojuhina. Tema tööülesandeks oli metsast palkide 2 ja pikkade puude väljavedu lattu ja estakaadide peale. Edasi läksid palgid töötlemisele. Veosed olid ülekabariidilised, milleks olid eraldi load. Pensioniamet on leidnud, et enne 06.04.1992.a töötamist raietöölisena ei saa avaldaja soodustingimustel pensioniõigusliku tööstaaži hulka arvata. Avaldaja märgib, et töötas raietöölisena tehes langetaja ja lõikaja tööd, mis annavad õiguse soodustingimustel pensionile. Kohtuistungil täpsustas avaldaja, et töötas mitme autoga. Oli URAN 375, mis oli pikk, kohandatud auto. Algul olid vintsid, siis tulid lõuglaagrid. Juba enne 1976.a olid need olemas. Avaldaja tegi ühel päeval nii raiet, kui ka väljavedu. Auto oli kogu aeg tema käes ja keegi teine seda ei kasutanud. Ta tegi lihtsalt vahepeal raiet. Ainult autojuht oli ta perioodidel 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a ja 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a. Siis oli ta ainult metsaväljaveo auto peal. Perioodidel 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a ja 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a tegeles nii väljaveo kui raiega ning isegi üle 8 tunni päevas. Raietöölisena vedas ta langi äärde, osaliselt ka traktoriga ja ülejäänud oli metsast väljavedu langile. Selle autoga muid töid ei tehtud. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et ta töötas täistööpäevade ulatuses metsaväljaveo autojuhina perioodidel 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a, 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a, 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a, 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a ja raie ja veotöölisena tehes iga päev täistööpäeva ulatuses langetaja ja lõikaja tööd perioodidel 16.01.1981.a kuni 28.02.1982.a ja 22.01.1985.a kuni 15.06.1986.a. Kohtuistungil vande all antud selgitustes kirjeldas avaldaja, et pöördus Pensioniameti poole soodustingimustel pensioni saamiseks 08.12.2010.a. Esitas kõik dokumendid, mis tal olid. Pensioniamet tegi 25.02.2011.a eitava otsuse. Otsus anti kätte, taotlust ei rahuldatud, sest puudusid tõendid arhiivist selle kohta, et soodustingimustel pensioni saada. Puudusid tõendid, et ta töötas metsaväljaveo autojuhina ja raietöölisena. Midagi seletati, aga ta ei saanud täpselt aru. Ta esitas ekslikult vaide ja juristi poole pöördus alles peale vaideotsuse saamist. Jurist soovitas avaldusega kohtusse pöörduda. Avaldaja palus, et pensioni määramise menetlus oleks peatatud, mitte lõpetatud ning palub peatatud menetluse uuendada alates 08.12.2010.a ning määrata sooduspension sellest ajast. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet esitas 30.05.2011.a kohtule kirjaliku arvamuse S. Vunderi avaldusele, milles märkis alljärgnevat. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Sulev Vunderi töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub tema töötamine vaidlusalustel perioodidel metsaveoautojuhina ja raie-veotöölisena, kuid nendest dokumentidest ei nähtu Sulev Vunderi töötamine täis tööpäeva ulatuses metsaväljaveo autojuhi (nimekiri 2 XII ptk p 1 kood 11442) ja raietöölise (nimekiri 2 XII ptk p 1 kood 13378) ametikohtadel, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Samas esineb vasturääkivusi töötasulehtede ja tööraamatu kannete vahel. Kaasatud isik leidis, et Sulev Vunderil on õigus pöörduda soodusstaaži tuvastamiseks halduskohtusse ja seisukoha tema avalduse osas saab kaasatud isik anda peale võimalike täiendavate tõenditega tutvumist, tunnistajate ütluste ja avaldaja selgituste ära kuulamist kohtuistungil. 3 Peale avaldaja ja tunnistajate ära kuulamist kohtuistungil, asus kaasatud isiku esindaja seisukohale, et tegemist ei ole tõsiste vastuoludega ning väljendites on lihtsalt ebatäpsused. Kuna tunnistajad korraldasid seda tööd, siis on võimalik tunnistajate ütluste põhjal asi lahendada. Tulenevalt nende ütlustest ei vaielnud kaasatud isik vastu, kui kohus peab võimalikuks lugeda tõendatuks avaldaja töötamine nimekirja 2 peatüki XII koodi nr 11442 järgi metsaväljaveol 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a, 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a, 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a ja 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli tegemist perioodiga, kus töötati brigaadidega ja kus kõik olid nimetatud ühe nimega. Kokkuveoga tegeles ainult traktorist. Nemad vedasid metsast käsitsi välja, kust traktoriga see võimalik ei olnud. Selline käsitsi kokkuvedu kuulus raietöölise ülesannete hulka. Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka S. Vunderi töötamine nimekirja 2 peatükk XII kood 13378 järgi, raietöölisena perioodidel 16.01.1981.a kuni 28.02.1982.a ja 22.01.1985.a kuni 15.06.1986.a. Alates 04.08.1976.a kuni 05.06.1992.a on kaks kannet, mida ei saa lugeda soodustingimuste alla. Need on periood 04.08.1976.a kuni 15.01.1981.a, kanded nr 13 ja 14 jäävad seega välja. Dokumentaalselt on tõestatud ja Sotsiaalkindlustusameti poolt aktsepteeritud periood alates 06.04.1992.a kuni 15.10.1993.a, see teeb siis 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva. See kokku annabki ligi 13 aastat. Peale avaldaja vande all antud selgituste ärakuulamist asus kaasatud isiku esindaja seisukohale, et alus menetluse uuendamiseks alates esmase avalduse andmisest, s.o alates 08.12.2010.a ja avalduse uuesti läbivaatamiseks on olemas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kaasatud isiku arvamusega ja ära kuulanud avaldaja ning tunnistajad, leiab, et avaldus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkt 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 erialadel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkt 2 alusel on isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükk XII koodi 11442 (metsaväljaveo autojuht) ja koodi 13378 (raietööline) all märgitud ametikohtadel, õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Avaldaja seletas, et tööraamatus olid töötamise ajad märgitud õigesti. Valesti oli fikseeritud, et ta töötas metsaveo autojuhina, II liigi veoautojuhina ja II liigi metsaveo vahetusautojuhina tööstuslikul metsavarumisel. Tegelikult töötas ta metsaväljaveo autojuhina. Samuti oli tööraamatus märgitud, et ta töötas metsaraie-ja veotöölisena tööstuslikul metsavarumisel, aga tegelikult tegi ta raietööd ja metsaväljaveoautojuhi tööd. Tunnistaja T. Vaask seletas, et avaldaja tegi metsaväljaveo töid ja raiet ning tegi samuti kokkuvedu metsas. Tal oli sortimismasin ja pikatüvemasin ja ta töötas pikki päevi metsaväljaveo autojuhina. Nimetati valesti – metsaveoautojuht, puudus „väljavedu“ sõna. Oleks pidanud olema metsaväljaveo autojuht, mitte metsaveo autojuht. Avaldaja vedas lankidelt välja metsa autoga. Tal oli pikktüvevedu. S. Vunder oli metsamaterjalide väljaveo peal, aga oli vaja ka laasida ja langetada raiet. Ta tegi seda tööd 1976.a kuni 27.02.1992.a. Sellel perioodil töötas ka raietöölisena. Kogu 4 tööprotsess käis metsas. Ta oli metsa raietööline ja tegi metsa kokkuvedu traktoriga. Ta langetas, laasis ja koondas ühte kohta metsa käsitsi, s.o kokkuvedu tegi käsitsi, käsitsi vedamine vahelattu. Kokkuvedu oli raietöölise töö. Raiemehel tuli sihtide äärde kokku vedada ja sealt traktor viis edasi sinna, kuhu auto sai ligi (t.l 30). Tunnistaja A. Pakler seletas, et ta töötas koos avaldajaga 10 aastat, november 1981.a kuni november 1999.a. Avaldaja vedas metsamaterjali välja. Töötas autoga ZIL. Ta töötas selle töö peal enne, kui tunnistaja sinna tööle tuli. Avaldaja vedas metsamaterjali metsast välja, ümbertöötlemise punkti, mis asus Järveres. Ta vedas kogu aeg metsa. Ise oli roolis, ise kinnitas palgid ja tunnistaja võttis koormad vastu. Avaldaja töötas iga päev 8 tundi, tegi sama tööd. Kogu aeg vedas metsa välja. 1992.a tegeles ta metsaväljaveoga (t.l 31). Kaasatud isiku esindaja leidis, et selles asjas ei ole tegemist tõsiste vastuoludega, lihtsalt ebatäpselt on fikseeritud tegelik töö. On võimalik lugeda tõendatuks avaldaja töötamine koodi 11442 järgi metsaväljaveol 04.08.1976.a kuni 10.10.1976.a, 01.03.1982.a kuni 21.01.1985.a, 16.06.1986.a kuni 28.02.1992.a ja 01.03.1992.a kuni 05.04.1992.a ning koodi 13378 järgi raietöölisena 16.01.1981.a kuni 28.02.1982.a ja 22.01.1985.a kuni 15.06.1986.a. Dokumentaalselt on aktsepteeritud 06.04.1992.a kuni 15.10.1993.a, s.o 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva (mitte 1 aasta ja 10 kuud ja 10 päeva, nii nagu kohtuistungil seletas kaasatud isiku esindaja). Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 25.02.2011.a pensionikomisjoni otsusega nr 21036-6 on tuvastatud, et periood 06.04.1992.a kuni 15.10.1993.a annab soodustingimustel staaži 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva. Kohus leiab, et tõenditega kogumikus on tõendatud, et avaldaja töötas metsaväljaveo autojuhina ja raietöölisena, mis annab soodustingimustel staaži perioodi eest, mida avaldaja taotles. Seega kohus rahuldab avalduse avalduses taotletu raames. Kohtu ülesannete hulka ei kuulu avaldaja muu staaži kokkuvõtlik arvestus, selleks et kontrollida, kas vajalik staaž on piisav soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Samuti leiab kohus, et on õigustatud alates 08.12.2010.a menetleda uuesti S. Vunder´i poolt 08.12.2010.a Pensioniametile esitatud avaldust soodustingimustel pensioni saamiseks, sest avaldaja ekslikult hakkas vaidlustama Pensioniameti otsust, leides, et muidu ta ei saa pöörduda avaldusega kohtusse. Lõuna Pensioniameti 30.03.2011.a otsuse nr 24 punktis 2 otsustati: saata käesolev juhtum Jõgeva büroole menetluse uuendamiseks, juhul kui S. Vunder soovib pöörduda kohtusse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži tõendamiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, kuulub avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5