KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. augustil 2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53283 Tsiviilasi CIosaühing

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 2 2-10-53283 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 27.10.2010 Harju Maakohtule avalduse CIOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt püüdis osaühing leida tekkinud negatiivse invetseeringute kassavoo katmiseks lahendusi, kuid need ei õnnestunud ning osaühing muutus maksejõuetuks. Kuna osaühing ei suuda tasuda võlgnevusi võlausaldajate ees olles muutunud püsivalt maksejõuetuks on esitatud avaldus võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 599 674.15 krooni (38 326.16 eurot). Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud. Võlgniku raamatupidamise dokumendid on puudulikud. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 599 674.15 krooni (38 326.16 eurot) ja vara puudub, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Äriregistri andmetel on võlgnik registrisse kantud 26.08.2009 (tl 5). Võlgniku juhatuse liige ei ole vastuseks ajutise pankrotihalduri järelpärimisele esitanud võlgniku

1. a ja
2. a bilanssi ja kasumiaruannet. Kohtule on võlgniku juhatuse liige esitanud 23.11.2010, s.o päev enne asjas peetud kohtuistungit, võlgniku bilansi
3. a ja
4. a kohta. Võlgniku rahavoogude aruannet ega kasumiaruannet kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole. Äriregistrile võlgnik
5. a majandusaasta aruannet esitanud ei ole. Osaühingu juhatusel on tulenevalt ÄS § 183 osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud era-õiguslik juriidiline isik. RpS § 4 punktide 1-5 kohaselt on 3 2-10-53283 raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Tulenevalt RpS § 14 lg 1 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. ÄS § 179 lg 4 sätestab, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kuna võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud nõuetekohaselt ja võlgniku
6. a majandusaasta aruannet äriregistrile esitatud ei ole, siis on võlgniku juhatuse liige MJUrikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Võlgniku juhatuse liikmeks on kuni 25.10.2010 olnud MJU. Vahetult enne võlgniku pankrotiavalduse esitamist on võlgniku juhatuse liikmeks valitud HT. Võlgniku juhatuse liige MJU on rikkunud hoolsus- ja planeerimiskohustust. Kohtule esitatud andmete põhjal on võlgniku majandustegevuse planeerimisel arvestatud „N “ kinnistu ostmisel riigi poolt tagastatava käibemaksuga summas 500 000 krooni (31 955.82 eurot) laekumisega. Samas ei ole võlgniku juhatuse liige olnud piisavalt hoolas, et välja selgitada, et enne käibemaksukohustuslasena registreerimist tehtud tehingutelt tasutav käibemaks ei kuulu tagastamisele juhul, kui isik on põhivara kasutanud enne maksukohustuslaseks registreerimist (käibemaksuseaduse § 29 lg 5). Võlgnik on müügitehingu vormistanud 07.10.
7. 19.10.2009 on võlgnik kantud käibemaksuregistrisse. 08.10.2009 on võlgnik andnud eelnimetatud kinnistu rendile, millega võlgnik asus kinnistut kasutama enne käibemaksuregistrisse kandmist. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige MJU ilmutanud piisavat hoolsust, et leida rahalisi vahendeid, mille arvelt tasuda „N “ kinnistu eest. Kuna võlgnikul puudusid rahalised vahendid „N “ kinnistu eest tasumiseks, siis tagastas võlgnik kinnistu müüjale ja pooled lugesid kinnistu eest tasutuks tasaarvelduse teel. Võlgnik ei ole kasutanud võimalust kreeditarve tegemiseks ega käibemaksu vabastuseks kinnisasja müügil. Eelnimetatud tehingute tulemusel tekkis võlgnikul käibemaksukohustus, mille suuruseks pankrotiavalduse esitamise ajaks oli 599 644.15 krooni (38 324.25 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige MJU hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pangakonto väljavõttest selgub, et võlgniku osakapital 40 000 krooni (2 556.47 eurot) on järgmisel päeval pärast osakapitali sissemaksmist kantud võlgniku juhatuse liikme kontole. Seega võib esineda alus võlgniku vara tagasivõitmiseks. 26.11.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta CIOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 35 000 krooni (2 236.91 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna CIOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb CIOÜ 4 2-10-53283 pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 5