KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-24435 Tsiviilasi FPAaktsiaselts

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 2 2-10-24435

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele ÄS §-s 315 sätestatut. ÄS § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. FPAAS-i seaduslik esindaja esitas 21.05.2010 avalduse FPAAS-i pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on võlgnikul vähemalt 27 068 063.31 krooni (1 729 964.55 eurot). Võlgnik on neljal järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 4 544 krooni (290.41 eurot); 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 44 474 krooni (2 842.41 eurot); 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 2 447 052 krooni (156 395.13 eurot) ja 2010. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 25 064 697 krooni (1 601 926.11 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 222 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -1 985 472 krooni (-126 894.79 eurot) ja seisuga 16.06.2010 seisuga oli võlgniku omakapital -27 050 169 krooni (-1 728 820.89 eurot). 2010. a märtsis on võlgniku vara täitemenetluses võõrandatud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku puudub vara olemasolevate kohustuste summas 27 068 063.31 krooni (1 729 964.55 eurot) täitmiseks, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli nelja aasta vältel kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et äriplaani käivitamiseks oli vajalik pangagarantii hüpoteekide näol, millega seotud kinnisvara müüdi täitemenetluses. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks asjaolu, et äriühingu tegevuse alustamine ajastati majanduslanguse algusfaasi

1. aastal, teiseks võeti äriühingule ülejõu käivad kohustused, mida äriühing ei suutnud täita, kolmandaks ei arvestatud äriplaanis autode müügi olulise vähendamisega, mis oli tingitud 3 2-10-24435 majanduslangusest. Eelpool nimetatust tingituna ei suutnud äriühing teenida piisavalt müügitulu, kahjumlikku majandustegevust ei lõpetatud õigeaegselt ja viivitati pankrotiavalduse esitamisega. Kohus nõustub üldjoontes ajutise pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku nõukogu liikmete planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgniku äriplaan on ajastatud majanduslanguse tingimustesse, millega ei ole arvestatud. Seega ei ole võlgniku nõukogu liikmed olnud piisavalt hoolsad äriühingu majandustegevuse planeerimisel, mille tulemusel äriühing ei ole suutnud äriplaane ellu viia. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse poolne kontrollikohustuse täitmata jätmine, sest nõuetekohase kontrolli teostamine oleks taganud ettevõttele varajase hoiatussüsteemi ähvardavast maksejõuetusest, mis oleks võimaldanud seda vältida või õigeaegselt esitada pankrotiavaldus. Tulenevalt ÄS § 306 lg 31 peab juhatuse liige aktsiaseltsi püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 222 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -1 985 472 krooni (-126 894.79 eurot) ja seisuga 16.06.2010 seisuga oli võlgniku omakapital -27 050 169 krooni (-1 728 820.89 eurot). Seega ei ole võlgniku omakapital ei vastanud alates
2. a ÄS § 222 nõuetele ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmel
3. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 21.05.2010, s.o enam kui aasta pärast pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku viivitus pankrotiavalduse esitamisega on võimaldanud 30.03.2010 võõrandada täitemenetluses võlgniku vara 20 045 708 krooni (1 281 154.24 euro) eest, millest täituri tasuks maksti 1 031 632.07 krooni (65 933.31 eurot) ja võlausaldajale SEB Pank AS tasuti 19 014 075.93 krooni (1 215 220.94 eurot). Vara võõrandamisest täitemenetluses tekkis täiendav käibemaksukohustus summas 3 340 951.33 krooni (213 525.71 eurot). Seega lõi võlgniku juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine olukorra, kus täitemenetluses rahuldati pandiga tagatud võlausaldaja nõue, kes ei pidanud kandma pankrotimenetluse kulusid, tekkis täiendav käibemaksukohustus ning tasuti täituri tasuks 1 031 632.07 krooni (65 933.31 eurot), millist kulu pankrotimenetluses kanda poleks tulnud. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgnikule tekkisid täiendavad kohustused, võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. 30.06.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta FPAAS-i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 48 000 krooni (3 067.76 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna FPAAS-i ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks 4 2-10-24435 ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb FPAAS-i pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 5