KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66071 Tsiviilasi osaühingu

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb 2 2-10-66071 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. OÜ G seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 27.12.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ G pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik tasuda oma võlgasid, kuna firma realisatsioon on langenud miinimum suuruseni ning kulude katmine tuludega on võimatu. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 5 760.73 eurot. Võlgnik on mitmel järjestikkusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 24 606 krooni (1 572.61 eurot), 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 28 533 krooni (1 823.59 eurot), 2010. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 132 391 krooni (8 461.33 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital – 86 927 krooni (- 5 555.65 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, kuid kohustusi on vähemalt 5 760.73 eurot, siis ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara, mistõttu võlgnik on

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates

1. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt ei suuda võlgnik tasuda oma võlgasid ja on maksejõuetu sellepärast, et firma realisatsioon on langenud miinimum suuruseni, millal on võimatu kulud tuludega katta. Samuti ei suutnud võlgniku väike kauplus konkureerida suurte kaubanduskettidega nagu Prisma, Maxima, Rimi ja Säästumarket. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku hinnanguga maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku ettevõte ei suuda konkureerida suurte kaubanduskettidega, viitab sellele, et võlgniku äriplaani koostamisel ei ole arvestatud konkurentsiga. Võlgnik on asutatud
2. a (tl 6) ja on üldteada asjaolu, et ka sellel ajal tegutsesid kaubandusketid, mida võlgnik oleks pidanud äriplaani koostamisel arvestama. Samuti loeb kohus üldteada asjaoluks, et Eestis on aasta-aastalt suurenenud konkurents kaubanduses, mida võlgnik oleks pidanud edaspidise tegevuse planeerimisel arvestama. Äriühingu majandustegevuse planeerimine on pidev protsess ja seetõttu peab äriplaani koostaja pidevalt arvestama turusituatsiooni muutumisega. Võlgniku juhatuse liige nimetatud asjaolu arvestanud ei ole. Kuna võlgniku 3 2-10-66071 tegevusest saadav tulu vähenes pidevalt oleks võlgnik pidanud sedavõrd ka kulusid vähendama. Võlgnik kulusid oluliselt vähendanud ei ole ja seetõttu on tegutsenud mitmel aastal kahjumlikult (2007.a, 2008.a ja 2010.a). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole ilmutanud piisavalt hoolsust planeerimiskohustuse täitmisel ega ole tarvitusele võtnud abinõusid kulude vähendamiseks, et kahjumit ära hoida, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud juhtimisvead. Kuna võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead tõid kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead rasked. Kohtule esitatud bilansi kohasaelt koosneb võlgniku vara seisuga 27.12.2010 nõuetest ostjate vastu summas 667 500 krooni (42 661.03 eurot) (tl 2). Võlgnik on seisuga 31.12.2010 esitanud korrigeeritud bilansi, mille kohaselt on võlgniku vara väärtuseks 0 eurot. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et nimetatud nõuded on tasaarvestatud (tl 65), kuid tasaarvelduse kokkulepet võlgnik kohtule esitanud ei ole. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RpS § 4 p 1-3 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, kuna võlgniku bilansis kajastatud kannete kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, milliseid tehinguid võlgnik on teinud.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud tulenevalt ÄS § 183 võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, s.t puuduvad raamatupidamise algdokumendid, mis võimaldavad tuvastada võlgniku majandustehingud, siis ei ole võimalik välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. 08.03.2011 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ G pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 900 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l G ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ G pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 4